Inimõiguste seos igapäevaeluga?

Aro Velmet

Paljudel inimestel on raske mõista, mis on inimõigustel pistmist meie igapäevaeluga. Millised õigusi tuleks tänapäeval üldse inimõigusteks pidada? Kas töötajal on õigus oodata tööandjalt teatud viisil käitumist või teatud käitumisest hoidumist? Kas erinevate inimeste olukord õiguste kasutamisel on ühesugune? Võrdõigusvoliniku kantselei kutsub Arvamusfestivali Inimõiguste laval arutlema inimõiguste arusaama ja kultuuri üle praeguses Eestis.

Esitasime ajaloodoktorant Aro Velmetile enne Paidesse tulekut kaks küsimust:

Kas Eestis saab rääkida inimõiguste alasest kultuurist?

Muidugi saab, kui rääkida kultuurist antropoloogilises tähenduses. Inimõiguste nõuet on Eestis kasutatud aastaid väga erinevate küsimuste tõstatamiseks, riigisiseselt näiteks LGBT-inimeste ja puuetega inimeste olukorrale tähelepanu juhtimiseks.

Omaette küsimus on, kas selline inimõiguste nõude kasutamine nende küsimuste lahendamiseks on mõistlik. Meie inimõiguste-retoorikat iseloomustab dogmatism, kus rõhutakse eeskätt alustekstide autoriteedile ja juriidilistele argumentidele – inimõigusi tuleb järgida, sest juba Eleanor Roosevelt ütles nii ja me peame ühildama oma seadused EL-i õiguspraktikaga. Eeldatakse, et inimõiguste rakendamine on protseduuriline küsimus ning et nende sobitumise üle Eesti väärtusruumi ja kultuuri pole vaja arutleda, sest need on ju inimõigused. Eesti inimõigustealane kultuur on praegu üsna eliidikeskne ning mulle tundub, et püüded selle kultuuri populariseerimiseks ja selle üle laiemalt arutamiseks on jäänud üsna poolikuks.

See on üsna huvitav kontrast näiteks rahvusvaheliste inimõigusliikumiste algusaegadega 1970ndatel aastatel, kus organisatsioonid nagu Amnesty International keskendusid moraalsetele argumentidele ning emotsionaalsetele ja empaatiat loovatele lugudele, mille eesmärk oli mobiliseerida rahvahulki ja tekitada kaastunnet ka nende suhtes, kes asusid kaugetes autoritaarsetes riikides Ladina-Ameerikas ja Ida-Euroopas. Sellistest lugudest jääb meil puudu ka meie siseriiklike küsimuste arutamisel.

Kas see, et inimesed saaksid oma õigusi kasutada, on inimese või ühiskonna mure?

Vaat siia ongi koer maetud, kas pole? Võiks arvata, et inimõigused põhinevad üleüldisel konsensusel – umbes nagu kristlik loomuõigus, et iga inimene on võimeline tunnetama, mis on need põhilised väärtused, mille najal oma käitumist kujundada. Kui aga vaadata, kui palju eriarvamusi on tekitanud näiteks debatid kooseluseaduse ja soolise palgalõhe ümber, näeme, et tegelikult pole üldse kindel, et kõik inimesed inimõigustest ühtemoodi aru saavad.

Näeme niisiis, et inimõiguste nõudmine on vägagi poliitiline küsimus. Nüüd tekib aga palju ebamugavaid küsimusi: kas me tohiks inimõiguste nõudmisel ka poliitiliselt käituda? Kas inimõiguste üle võib arutleda, liitlasi otsida, nende rakendamisel kompromisse teha? Kas üks inimõigus võib olla tähtsam kui teine?

Tegelikult teeme me selliseid otsuseid iga päev (nii on ju ka näiteks kooseluseaduse eelnõu kompromiss sooneutraalse abielu ja traditsioonilise kristliku abielukorralduse vahel). Ma väidaks isegi, et taoliste otsuste langetamine on ühes poliitilises kogukonnas vältimatu. Nii et võib-olla ongi inimõiguste kontseptsiooni suurim probleem see, et see taandab poliitilise võitluse küsimused individuaalseteks õigusteks, mida põhjendada pole vaja ja mis annab mugava ettekäände oma poliitilisi vastaseid vähem tõsiselt võtta.

Parem oleks võtta inimõiguseid kui eesmärki – õiguseid, mida me tahaks näha universaalsena ja mille nimel tuleks selgitustööd teha, koonduda, võidelda ja kompromisse teha. Selle asemel, et võtta neid kui lähtekohta, autoriteeti, mille kaudu õigustada mis tahes poliitilist muutust x.

Arutelu „Meie ühiskond ei ela üle sallimatust omaenda inimeste vastu. Mida tähendavad tänases Eestis inimõigused?“ toimub 15. augustil kell 12.30 – 14.00 Inimõiguste laval.

Laval arutlevad politoloogiadoktor Iivi Anna Masso, Tallinna Ülikooli professor Rein Raud, New Yorgi ülikooli ajaloodoktorant Aro Velmet ja Eesti Inimõiguste Keskuse juhataja Kari Käsper.

Vestlust juhib ja ütleb sõna sekka võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper.

Tule ja räägi kaasa!

Vaata, mis teemadel saab Inimõiguste laval veel kaasa mõelda!

Käosaar: Demokraatlik ühiskond vajab avatud arutelusid

Irene - kunagi 2009 või 2010Haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaar usub, et demokraatlikus ühiskond vajab avatud arutelusid. Arvamusfestivalile tulebki ta selleks, et sellistes aruteludes osaleda.

 Käosaar osaleb Arvamusfestivalil arutelus “Haridus kui julgeolekugarantii”, 16. augustil, kell 17.00 Hariduslaval.

Miks tuled tänavu Arvamusfestivalile?
Ma leian, et avatud ja demokraatlik ühiskond vajab avatud ja demokraatlikke arutelusid, millesse oleksid kaasatud nii need inimesed, kes ühes või teises valdkonnas igapäevaselt töötavad, kui need, kellel selles vallas mõtteid ja ideid on. Selline festival annab võimaluse just sedalaadi aruteludeks.

Miks on Arvamusfestival oluline?
Arvamusfestival on oluline selleks, et meie väike ja armas Eesti riik meile kõigile jätkuvalt turvaliselt arenguid pakkuva keskkonnana säiliks ja veelgi enam selleks muutuks.

Arvamusfestival 2014 toimub 15. ja 16. augustil Paide Vallimäel, tegemist on ärksate eestimaalaste kohtumispaiga ja mõttevahetuskohaga Eesti ühiskonnale ja inimestele olulistel teemadel. Kahe päeva jooksul ootab osalejaid enam kui 160 arutelu, lavadele astub peaaegu 400 osalejat ja programmi jagub üle 30 erinevale alale.

Festivali eesmärk on tuua kokku erinevaid vaatenurki ning ideid, et arutelude tulemusel sünniks uusi teadmisi, alguse saaksid uued ühiskonna jaoks kasulikud ettevõtmised ning areneks arutelukultuur Eestis. Arvamusfestival toimus esimest korda eelmisel aastal, kui kahe päeva jooksul peeti ligi 50 arutelu ja õpituba, arutelulavadel diskuteeris 200 inimest, osalejatena oli kohal umbes 2000 inimest.

Lähemalt toimuvast arutelust saad lugeda siit: https://2014.arvamusfestival.ee/event/haridus-kui-julgeolekugarantii/

 

Kodumajutus kui vastastikune küllaminek

Arvamusfestivalil osalejatele kodumajutuse pakkumine annab suurepärase võimaluse piiluda pisut Paide mastaabis suurürituse korraldamise telgitagustesse. Festivali korraldajad innustavad kõiki lahkeid paidekaid, kes oleks valmis organiseerijaid majutama, endast märku andma.

Arvamusfestivali korraldajad otsivad praegu kodumajutust umbes 50 inimese majutamiseks, suurem osa neist osalevad festivalil arutelude moderaatoritena. Eelmisel aastal ööbisid kodumajutuses näiteks festivali eestvedaja Kristi Liiva ja festivali sisekommunikatsiooni ja staabi juht Birgit Rootsi, kes jäid mõlemad kodumajutuse kogemusega väga rahule. Öömaja pakkus neile Piret Vahtra, kes kutsub teisigi paidekaid oma kodu uksi festivali ajaks korraldajatele avama, sest lisaks uute tutvuste sõlmimisele saab nii osa ühe suure sündmuse köögipoolest.

„Sain väga lähedalt näha seda sisemist põlemist, millega Arvamusfestivali korraldatakse,“ ütles Vahtra ja nentis, et oskab nüüd sündmust palju enam väärtustada ja teisigi Vallimäele kutsuda. „Kui on vähegi soov elu paremaks muuta ja kurtmisest on villand, siis on vahelduseks hea kuulata arutelu selle üle, mida ja kuidas Eestis paremaks muuta. Muutud ka ise positiivsemaks!“

Vahtra kinnitas, et külalisi ei tasu mingil juhul karta, sest tema kogemusest on tegu igati seltsivate ja üldse mitte pretensioonikate inimestega. Erilisi ettevalmistusi ta külaliste vastuvõtuks ei teinud, kuid meenutab, et hoolitses korraldajate eest nagu oma laste eest. Sellise suursündmuse korraldamist ei osanud ta enda sõnul aga ette kujutada.

Vahtra juures ööbinud Rootsi meenutab kodumajutuse kogemust veel praegugi vaid positiivsete sõnadega. Olgugi, et laiutamiseks ruumi ei jagunud, hindas Rootsi seda, kuidas üsna kiiresti tekkis mõnus nostalgiline tunne, justkui oleks ta taas kooliõpilane, kes on klassiga väljasõidul ja seetõttu uude huvitavasse kohta magama sattunud. Järgmisel hommikul äratas külalisi mõnus kohvilõhn ja köögis ootas kaetud hommikusöögilaud. Samuti jäi tunne, et Vahtrale läks väga korda, kuidas Arvamusfestivali korraldamine sujub.

„Piret sai meile juba alguses tädi Piretiks. Ta oli väga päikseline, külalislahke ja ootas meid õhtul värskelt küpsetatud koogiga pikisilmi koju,“ meenutab Birgit naeratades, kuidas ka hilistel öötundidel möödunud päeva juhtumiste üle arutleti. Tänamaks voodikoha ja ka mõnusa olemise eest kinkisid ööbijad Vahtrale soojade kallistuste saatel kommikarbi.

Mis on kodumajutus?

Kodumajutus on võimalus pakkuda öömaja neile Arvamusfestivalil osalejatele, kes ei ela Paides. Kodumajutust võib pakkuda iga inimene, kes tunneb, et tal on kodus pisut vaba pinda, kus inimesed saavad ööbida. Tegemist võib olla vaba toaga, aga ka elutoa diivaniga. Koduma-jutust ei pea pakkuma päris tasuta, vaid selle eest võib ka küsida tasu.

Neil, kes huvitatud kodumajutuse pakkumise pakkumisest, saavad ühendust võtta Arvamusfestivali vabatahtliku Piret Reinfeldiga kas e-posti teel (piret.reinfeld@mail.ee) või helistades numbril 5042105. Tema käest saab ka täpsemat infot.

Lugu ilmus esmakordselt Järva Teatajas

Peaministrikandidaatide debatil Savisaar ei osale

Keskerakonna esimees Edgar Savisaar lükkas tagasi kutse osaleda Arvamusfestivali peaministrikandidaatide debatil koos teiste Eesti juhtivparteide liidritega.

“Savisaart me kutsusime Arvamusfestivali lõpetavasse peaministrikandidaatide debatti, kus oleks kõigi nelja parlamendierakonna esimehed. Ülejäänud kolm tulevad, aga Savisaar ei soovinud osaleda – vähemalt niimoodi Keskerakond meile teatas,” ütles BNS-ile Arvamusfestivali sisutiimi juht Urmo Kübar.

Kutse võtsid vastu peaminister Taavi Rõivas Reformierakonnast, Sven Mikser Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast ning Urmas Reinsalu Isamaa ja Res Publica Liidust (IRL). Teemaks tulevad hea valitsemine, Eesti mõte ja julgeolek ning olulised küsimused eelolevatel riigikogu valimistel. Parlamendierakondade juhtide debatt toimub 16. augustil kella 19.30-21.00 orulaval ning seda juhib Neeme Raud.

Festivali eesmärk on tuua kokku erinevaid vaatenurki ja ideid, et arutelude tulemusel sünniks uusi teadmisi, saaksid alguse uued ühiskonna jaoks kasulikud ettevõtmised ning areneks arutelukultuur Eestis. Arvamusfestival toimus esimest korda eelmisel aastal, kui kahe päeva jooksul peeti ligi 50 arutelu ja õpituba, arutelulavadel diskuteeris 200 inimest ja osalejatena oli kohal umbes 2000 inimest.

Baltic News Service (BNS)
05.08.2014

Mõis: finantstuleviku teema on mulle hingelähedane

HoiupõrsasÄripäev kirjutab, kuidas Arvamusfestivalil üles astuv ettevõtja Jüri Mõis on oma finantstuleviku eesmärgiks seadnud selle, et tema lähedased ei peaks tulevikus tema eest hoolitsema.

Mõis tunnistas, et talle on Äripäeva tõstatatud teema „Minu finantstulevik – kelle asi see on?“ vägagi hingelähedane. Mida vanemaks saad, seda rohkem hakkad selle peale mõtlema, rääkis ta. „Mina olen 58.“

Mõis jagab Äripäeva vaadet, et igaüks peaks oma finantstulevikku ise aktiivselt kujundama, aga tuletab meelde, et variante on rohkemgi: kindlustada saab nii iseenda kui ka ema ja laste tulevikku. „Eesmärk peaks olema, et minu sugulased ei peaks minu pärast kannatama. Katsun oma asjad niimoodi korraldada, et nad on tulevikus minu eest hoolitsemisest vabad.“ Mõis möönab, et elus on oma osa ka juhustel ja mõni õnnetu juhus võib kelle tahes oma sugulasele koormaks teha, aga: „Ise peab ikka ka tubli olema.“

Eesti inimeste riskikäitumine teeb Mõisale muret. „Mul emagi rääkis, et kui tema noor oli, ega siis polnud maal mingit vahet, mis riigikord oli,“ rääkis ta. „Peaasi, et muusika mängis. Mulle tundub, et sellist suhtumist on ka praegu väga palju. Et pole vahet, mis meist kuuekümneaastaselt saab – peaasi, et muusika mängib. Ja siis kuuekümneaastaselt lõugame. No ja siis ongi nii, et kui kõige halvemini läheb, siis tegeleb sinuga linnavalitsuse kommunaalosakond.“

Eestlaste vähest investeerimisharjumust põhjendab Mõis kriisi mälestusega. „See võtab ilmselt natukene aega, enne kui need kogemused meelest ära lähevad,“ arvab ta. Positiivne on tema meelest see, et raha vastu on usaldus suur. „Suure enamiku jaoks on raha hoidmine sulas olnud viimase seitsme aasta kõige parem investeering. Minul küll on. Intressi peaaegu ei maksta, aga vähemasti plussmärk on taga – klassikalistel investeeringutel on miinusmärk taga viimase seitsme aasta kestel.“

Õpeta laps säästma

Koos Äripäevaga tuleb Arvamusfestivalile finantstuleviku üle arutlema ka investor ja „Rikkaks saamise õpiku“ autor Jaak Roosaare. Tema meelest peaks juba lapseeast peale arendama mõtteviisi, et alati tuleb osa teenitud rahast säästa uue raha loomiseks ehk investeerimiseks. „Eesti inimesed ei pelga investeerimist minu meelest sugugi rohkem kui teiste riikide inimesed,“ sõnas ta. „Lihtsalt aega praktiseerida on olnud vähe ja varakapitalismile kohaselt on paljud võtnud liiga suuri riske ja rahast ilma ka jäänud.“

Roosaare sõnul peaks investori põhimõte olema, et kapitali tuleb koguda ja hoida, investeeringutest ja riskidest tuleb aru saada ja vastutus tuleb oma raha saatuse eest võtta enda kätte. „Mulle endale meeldib ka hajutamine aktsiate, kinnisvara ja välja antud laenude vahel,“ märkis ta.

Lubaduse koos Äripäevaga Arvamusfestivali vestlusringis üles astuda on andnud ka LHV panga pensionifondide juht Andres Viisemann, Kawe Kapitali partner Kristjan Hänni ja investor Rene Ilves. Äripäeva korraldatav arutelu „Minu finantstulevik – kelle asi see on?“ toimub Paide Vallimäel Arvamusfestivalil 16. augustil algusega kell 17.00.

Arvamusfestivalil 400 osalejat, 160 arutelu

Kahe nädala pärast algava Arvamusfestivali programm on saanud viimase lihvi – kahe päeva jooksul ootab Paides enam kui 160 arutelu, lavadele astub peaaegu 400 osalejat ja programmi jagub üle 30 erinevale alale. Hetkel käivad viimased ettevalmistused, põhirõhk on festivaliala ülesehitamisel.

„Praegu läheb meie korraldusmeeskondadel väga kiirelt. Kõik töötavad festivali nimel täisjõul, korraldustiimidel on käed-jalad tööd täis,“ ütles Arvamusfestivali eestvedaja Kristi Liiva. „Küll aga on raskuskese nüüdseks nihkunud programmi ja teemalavade kokkupanemise juurest taristu ning festivali keskkonna loomise ettevalmistustele. Tegutseme selle nimel, et kõikidel osalejatel oleks kohapeal mõnus äraolemine.“

Liiva rõhutas, et Arvamusfestival on mõeldud kõigile eestimaalastele, kes tahavad Eesti oleviku ja tuleviku osas kaasa mõelda, olenemata ühiskondlikust positsioonist või sissetulekust. Korraldajad loodavad, et need, kes kohale tulevad, leiavad festivalilt inspiratsiooni, kuidas elu oma kodukohas ja Eestis tervikuna paremaks teha.

Arvamusfestivalil arutletakse kõikvõimalike teemade üle: ühiskond, poliitika, ettevõtlus, haridus, kultuur, meedia ja palju muud. Kindlasti leiab iga külastaja endale meelepärased teemad, mida kuulama minna. Festivalil osalevad erinevatel elualadel tegutsevad aktiivsed inimesed, kel soov aidata edendada siinset arvamuskultuuri. Lisaks on festivalil tihe kultuuriprogramm, mis sisaldab nii muusikat, luulet kui ka teatrit ehk arvamusavaldusi teisteski vormides kui arutelu.

Arvamusfestival 2014 toimub 15. ja 16. augustil Paide Vallimäel, tegemist on ärksate eestimaalaste kohtumispaiga ja mõttevahetuskohaga Eesti ühiskonnale ja inimestele olulistel teemadel. Festivali eesmärk on tuua kokku erinevaid vaatenurki ning ideid, et arutelude tulemusel sünniks uusi teadmisi, alguse saaksid uued ühiskonna jaoks kasulikud ettevõtmised ning areneks arutelukultuur Eestis. Arvamusfestival toimus esimest korda eelmisel aastal, kui kahe päeva jooksul peeti ligi 50 arutelu ja õpituba, arutelulavadel diskuteeris 200 inimest, osalejatena oli kohal umbes 2000 inimest.

Avamusfestival on kõigile osalejatele tasuta.

Rohkem infot Arvamusfestivali kohta leiab siit: 2014.arvamusfestival.ee.

Vaimne tervis pole vaid hulludele

SONY DSCVaimse tervisega tegelemist peetakse sageli vaid hullude pärusmaaks, samas kui depressiooni põeb Eestis praegu umbes 70 000 inimest ehk tunduvalt rohkem kui elanikke näiteks Narva linnas. Arvamusfestivali arutelu „Pole hullu!“ püüab vaimse tervisega seotud muresid rohkem pildile tuua.

Arvamusfestivali teisel päeval, laupäeval 16. augustil kell 16 ootavad arutlejad kaasa mõtlema vaimsele tervisele keskenduvale arutelule „Pole hullu!“. Muu hulgas otsitakse vastuseid küsimustele mis on vaimne tervis, kust läheb piir vaimse tervise ja selle puudumise vahel, mida inimesed oma vaimse tervise heaks teevad, kuidas tunnevad ära, et asjad ei ole hästi, kuidas mõjutab muutuv keskkond ja ühiskonnakorraldus vaimset tervist?

Arutelu modereerib Terve Eesti sihtasutuse looja Riina Raudne, mõtteid vahetavad näitekirjanik ja lavastaja Paavo Piik, Pärnu Haigla Psühiaatriakliiniku päevakeskuse juhataja Indrek Linnuste ning Anna-Kaisa Oidermaa MTÜst Peaasjad.

Kliinilise psühholoogi Anna-Kaisa Oidermaa sõnul on vaimse tervise teema teadvustamine väga oluline ning  MTÜ Peaasjad üks olulisemaid sihte on vaimse tervise teemadel vestluste algatamine ning tekkinud dialoogis osalemine. Oidermaa usub, et kui saame sel teemal vabalt rääkida ja arvamusi avaldada-kuulata, tekib juurde uusi häid mõtteid, mida võib tegudeks teha ja häbigi kahaneb. Oidermaa lisas, et tihti kubisevad arusaamad vaimse tervise teemadest eksitavatest müütidest ning sageli ei osata tekkinud probleemidega kohaselt toime tulla.

„Tore oleks, kui erinevatest vaimse tervise hoidmise ja probleemide leevandamise teemadest enam juttu oleks, sest vaimne tervis ei ole midagi, mis toimub kuskil Paldiski maanteel või Raja tänaval, vaid on meiega ja meie sees kogu aeg,“ sõnas ta. „Praegu näeme liiga tihti, et õiget abi ei leita üles, ei kannatata oodata ravijärjekordades või kardetakse häbimärgistamist. Levinud on arusaam, et vaimse tervise probleem tähendab nõrkust või rumalust ning seetõttu on probleemidega ka keerukas tegelema hakata – keegi ei taha ju olla hädine ja tobu.“

Ta lisas, et ootab, et Arvamusfestivalil saab vahetada olulisi mõtteid vaimse tervise teemadel ning et selle mõjul kannavad kaasamõtlejad neid jutte ka muudesse paikadesse ning enda sees.

„Vaimse tervise probleeme peetakse väga harva esinevateks, kuid statistikat tehes on leitud, et neid võib olla kuni 40% inimestest mõnel perioodil elu jooksul,“ sõnas Oidermaa. „Noortel on kõige sagedamini depressiooni ja ärevust, depressiooni põeb praegu Eestis nii 70 000 inimest, kellest abi otsinud on vaid kolmandik.“

Oidermaa lisas, et tihti peetakse oma vaimse tervisega tegelemist ainult hullude pärusmaaks ja arvatakse, just nagu peaks endaga midagi ette võtma siis, kui olukord on „päris hull“. Sellise arvamuse tagajärg on, et vaimse tervise probleem võib muutuda äärmiselt häirivaks, ägedaks või krooniliseks ning inimene toimetatakse abi saamiseks kiirabiga haiglasse.

„Paranemine on palju kergem, kiirem ja tõenäolisem siis, kui pole veel hullu. Kui tegelema hakatakse juba varakult, siis, kui tuntakse esimesi häirivaid muudatusi enesetundes,“ sõnas Oidermaa. „Nii on see ka ju kõigi füüsilise tervise hädadega. Kui gripp jääb ravimata, võib tekkida kopsupõletik, millest võib ravimata jätmise korral tekkida krooniline haigus.“

Arutletakse ka dopinguvaba spordi üle

Lisaks „Pole hullu!“ arutelule saavad terviseteemadest huvitatud osaleda laupäeval kell 12 arutelus dopinguvaba spordi võimalikkuse üle. Dopinguteemat avavad Arvamusfestivalil erinevate taustadega eksperdid nagu SA Eesti Antidopingu nõukogu liige ja TLÜ Terviseteaduste ja Spordi Instituudi direktor Kristjan Port või Eesti Kulturistide Liidu president Arnold Tokko. Sponsorite seisukohast läheneb teemale Swedbanki esindaja ning sportlasena räägib kogemustest maadleja Heiki Nabi. Modereerib Kajar Kase Eesti Väitlusseltsist.

Arutelus osalev Eesti Kulturistide Liidu president Arnold Tokko on aastaid tagasi ka ise steroide tarvitanud ning seetõttu oskab enese kogemusest kõiki hoiatada – keelatud ainete tarvitamist peab ta endal kunagi tekkinud raske haiguse põhjustajaks.

Tokko sõnul võib dopinguvaba spordi võimalikkuse asemel sama hästi esitada küsimuse, kas ausalt on võimalik elada: „See on elementaarne, et peame reeglite järgi käituma. Kui ausalt ei ole võimalik asju ajada siis parem neid üldse mitte ajada.“

Lugu ilmus esmakordselt Järva Teatajas

Kas ettevõtjad edendavad või pidurdavad muutusi?

Maire MilderHeateo Sihtasutuse ja sõprade Sotsiaalse innovatsiooni lavale astuvad 16. augusti pärastlõunal Eesti ettevõtjad, kes arutlevad enda rolli üle ühiskondlike muutuste ellukutsumisel ja toetamisel.

Heateo Sihtasutus tegi intervjuu arutleja Maire Milderiga, kes on Baltika Grupi juhatuse liige, Eesti Disainikeskuse nõukogu liige ning Rocca al Mare Kooli vanematekogu aktiivne liige.

Kumb on ühe ettevõtte jaoks olulisem – teha igapäevatööd inimestest ja keskkonnast hoolides või võtta laiem vastutus ühiskondlike probleemide lahendamisel?
Kõik algab pihta ikka organisatsioonist, kus inimene töötab. Kas ta tunneb end seal hästi? Kas ta tunneb, et teeb väärtuslikku tööd? Kas tal silmad säravad?

Inimesed peavad esmalt ise oma tööga rahul olema, siis saavad nad ka laiemalt panustada. Näiteks meil oli mõni aeg tagasi ettevõttes oma päevahoiu lasteaed. On oluline, et firma on paindlik ja tuleb oma inimesele vastu. Antud näite puhul ei kaota väikelapse vanematest töötaja ära sidet töökohaga, samuti ei kaota oma professionaalsust. Veel näide: Baltikas toimusid ettevõttes kohapeal joogatunnid ning inimesed, kes seda soovinud olid, ei pidanud eraldi kuhugile trenni minema.

Seejärel saab vaadata laiemat pilti. Ükski ettevõtte ei tegutse ju vaakumis – ta tegutseb konkreetses keskkonnas ning need teemad ja küsimused, mis puudutavad laiemat keskkonda, on alati mõjutamas ka iga ettevõtet, kes selles tegutseb. Ettevõtte juhid peavad tajuma, mis ühiskonnas toimub – tuleb näha suuremat pilti, selles toimuvat märgata. Samal ajal on üks oluline asi, mida iga ettevõte teha saab – toetada oma inimesi, julgustada neid laiemalt ühiskonda panustama. Tihtipeale algatavad laiema mõjuga projekte just töötajad ning sel juhul on äärmiselt oluline, et ettevõtte juhtkond toetab ja tunnustab seda. On väga oluline oma kolleege kuulata ning tajuda, milline on meelsus ja vajadus.

Kuidas hindad Eesti ettevõtete panust ühiskondlike murekohtade lahendamisel täna?
Meil on väga palju huvitavaid projekte Eestis, aga mulle tundub, et neist ei räägita piisavalt palju. Paljud olulised neist on jäänud teatud huviringkonna projektideks, ei oma laiemat kõlapinda.

Selleks, et ärisektor oleks nende heade ideede taga, peaks tegema ärisektoriga tööd ja neid süsteemselt panustama kutsuma. Kes on selle töö tegijad ja kutsujad täna? Kuidas see info liigub koordineeritumalt ärisektorisse? Siin on kindlasti veel arenguruumi. Ma olen kindel, et firmadel on huvi ja sotsiaalset tahet seda teha. Aga nad ei taju, et see on üks kasutamata võimalus, sest nad lihtsalt ei tea neist projektidest, algatustest ja võimalustest. Kui oleks olemas süsteemsemalt erasektorit kaasav algatus, siis oleks kergem erinevatel osapooltel ühiselt tajutud kitsaskohtade lahendamiseks kokku tulla.

Sageli täna vast ka ettevõtted ei oska näha teisi panustamisvõimalusi peale raha. Meie sellekohane kogemus ja kultuur on alles kujunemas. Ettevõtted peaksid kaasa minema nende üleriigiliste algatustega, kus neil on võimalik oma spetsiifilist kogemust jagada. Oma teadmise ja kogemuse laiemal jagamisel on suur väärtus.

Kus sellised Eesti elu edendavad ideed sünnivad?
Kõik algab ikkagi inimestest, kes tahavad asju paremaks teha. Ettevõtted ise ei tee asju. Inimesed neis ettevõtetes teevad. Tihtipeale kuuluvad need samad inimesed erinevatesse organisatsioonidesse. Kindlasti julgustan ma teisi ettevõtjaid aktiivselt ühiskondlike algatuste juures olema, näiteks läbi Heateo SA võrgustiku. Kui küsida, kus on täna Eestis aktiivsel inimesel võimalus kaasa mõelda ühiskonnas üles tõstatatud probleemidel, siis minu meelest neid vestlusringe ja organisatsioone on pigem vähe, aga mulle tundub, et neid tuleb üha juurde. Hakatakse aru saama, et ükski ettevõte ei jää puudutamata laiemalt ühiskonnas toimuvast. Targem on olla selle aktiivne, teadlik ja panustav osa.

Arvamusfestivali moodi arutelud panevadki asjad liikuma – soovin jõudu tegijatele ja tõsine tunnustus kõikidele ettevõtetele, kes tänaseks juba asjaga kaasa on tulnud!

Tahaksid meiega vabakonna teemadel kaasa mõelda? Vali Arvamusfestivali kavast välja endale huvipakkuvad teemad:
15. august, Vabakonna lava
16. august, Sotsiaalse innovatsiooni lava

Lugu ilmus esmakordselt Heateo Sihtasutuse koduleheküljel.

Arvamusfestivalile pääseb ka ratastooliga

Arvamusfestival ootab osalema kõiki ärksaid eestimaalasi, ka neid, kes on liikumisraskustega – ratastooliga saab ligi Oru- ja Mäelavadele ning suurematele teemalavadele. Samuti pääseb ratastooliga festivali keskmes olevasse festivalikohvikusse ja infopunkti. Tualettide trepil on vajadusel olemas invatõstuk.

Kuna osa Arvamusfestivali aruteludest toimub muruplatsidel, palume arvestada sellega, et sinna võib ratastooliga olla keeruline sõita. Festivalialale viiv kaldtee läheb Tallinna mnt 21 maja vasakult küljelt.

Kohtume Arvamusfestivalil!

Arutletakse tõsisematel teemadel – laste vaesus ja väljaränne

Arvamusfestival toob suvises Paides osalejate ette ka mõned sellised teemad, mis päikeselise ilmaga ehk nii hästi kokku ei lähegi. Kodumaalt lahkuvad eestimaalased ning laste vaesus on probleemipüstitusena üleval olnud juba mitmeid aastaid – ellu on viidud “Talendid koju!” kampaania ning üha tugevamalt tegeleb Eestis ka Toidupank, kuid lõplikku lahendust ei ole ei need ega ka teised senised ettevõtmised nendes küsimustes toonud.

Ehkki pealtnäha kaks eraldiseisvat teemat, on need ometigi omavahel tihedasti seotud. Ei ole saladuseks, et just majandusliku kindlustunde tagamise eesmärgil teevad Soomes tööd kümned tuhanded Eesti mehed ja naised. Maailma avastama suundudes paneb paljusid kodumaal hariduse saanud noori plaanitust pikemalt võõrsil kanda kinnitama just stabiilsem sotsiaalsüsteem ja palga-elamiskulude sõbralikum suhe. Alates iseseisvuse taastamisest on Eesti rahvaarv vähenenud 234 704 elaniku võrra ehk 15%.

Samas puudub meil täna ülevaade vastupidisest liikumisest ning selle mõjudest – kui palju on inimesi, kes on tulnud kodumaale tagasi ning toonud endaga uued kogemused, äriideed ja oskused, sinna juurde kapitali ja kontaktid, et see siinsamas Eestis ellu viia? Elame üha avatumalt funktsioneerivas ja läbipõimunud majandusprotsessidega globaalses maailmas, kus vaikselt oma nurgas “oma asja ajamine” on hääbumisele määratud olemise viis.

Väikese rahvaarvu juures on üha kriitilisem olla mitte enda, vaid rahvusvaheliste standardite järgi esimeste seas ning siin pakub meie tänane positsioon ja ka seesama väiksus olulisi eeliseid. Mida meil kahtlemata aga nende kahe komponendi juurde lisaks on vaja – avatult mõtlevad, innovatiivsed ja tipp-tasemel oskustega inimesed. Ning siin ei pääse me väljarände küsimusest.

Kuidas leida tasakaal avatud ja maailmaga ühes rütmis hingava-tegutseva väikeriigi ning enda tuuma, eripära ja tugevuse säilitamise-kasvatamise vahel? Kas selles valguses on väljaränne ülepea probleem, või on ta pigem võimalus? Väljarände küsimusele keskenduvas arutelus räägitakse muutusi vajavatest poliitikatest ja ühiskonnast, inimeste lugudest ja rändamisest endast. Osalejad: Helo Meigas (Swedbank), André Küüsvek (Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank, EBRD), Ene-Margit Tiit (Statistikaamet) ja arutelujuht Gustav Kalm.

Vaadates neid põhjuseid, mis paneb inimesi väljaspool kodumaa piire majanduslikku kindlustunnet otsima – kurb on see, et veidi alla viiendiku Eesti lastest elab täna allpool absoluutse vaesuse piiri, moodustades koos vaesusriskis elavate lastega hirmuäratava numbri 63 000.

Arvamusfestivali üks tõsisemaid arutelusid: “Vaeslapsest talutütreks: kuidas tegeleda laste vaesusega?” avab praegust olukorda ja selle pikemaajalisi mõjusid nii üksikisiku kui ka terve ühiskonna tasandilt. Mille poolest erineb lapse ja täiskasvanu vaesus – lihtne vastus on see, et ühel on märksa vähem võimalusi ise olukorda parandada? Kuid teine pool vastusest on see, et lapse vaesus võib mõjutada inimese elu jäädavalt – ilma tervisliku ja piisava toiduta ning hariduseta, ilma stabiilse elukeskkonnata üles kasvanud lapse elule luuakse vaesuse läbi viltune vundament mis jääb teda mõjutama läbi elu.

Just laste vaesus on see, mis mõjutab kõige valusamalt tervet ühiskonda väga pikas perspektiivis. Arvestades Eesti kahanevat rahvaarvu, võib prognoosida, et iga täna vaesuses elav laps on oluline löök meie ühiskonna elujõulisusele pikemas perspektiivis. Küsimuste üle, mida peame laste vaesuse vähendamiseks tegema ning kuidas saaks Eesti seda endale lubada, arutlevad arvamusfestivalil rahandusminister Jürgen Ligi, Robert Kitt (Swedbank), Kaidi-Ly Välb (Süda-Eesti Sotsiaalkeskus) ja arutelujuht Kristi Paron (Õiguskantsleri laste õiguste büroo).

Festival toob arutelud eri infoväljade üle

AF (2)Arvamusfestivalil võetakse arutlusele ka eesti- ja venekeelse elanikkonna infoväljad. Mõtiskletakse, kuidas võiks üksteist paremini mõista ning kas infovälju oleks vaja ühtlustada. Arutelud toimuvad vene keeles.

Venekeelsed arutelud on pühendatud kahele kogukonnale, kes elavad Eestis kõrvuti – eesti keelt ning vene keelt emakeelena kõnelevad inimesed. Esimene arutelu “Kaks infovälja. Kuidas üksteist mõista?” toimub Delfi ja Päevalehe laval 15. augustil kell 13.00. Arutelus osalevad Tallinna Ülikooli ajaloo õppejõud ja doktorant Igor Kopõtin ning ajaloolane, ajakirjanik ja publitsist Ilja Nikiforov.

„Sageli on öeldud, et eesti- ja venekeelsed elanikud kasutavad erinevaid infovälju ja see on üks põhjustest, miks tekivad arusaamatused,“ ütles venekeelse Delfi peatoimetaja ja arutelu moderaator Julia Rodina. „Vestluse käigus tahaksime arutada, milliseid meetmeid tuleks kasutusele võtta, et Eestis oleks kõikidel kogukondadel rahulik ja mõnus elada.“

Samal ajal toimub ERRi laval arutelu „Venekeelne infoväli Eestis: kes kontrollib, kes tarbib?” Arutelu juhib Raadio 4 toimetaja Artur Aukon ning koos temaga arutlevad venekeelse infovälja üle ajakirjanik Ilja Sundelevitš, ajakirja PLUG toimetaja Olesja Rotar ja Delovõje Vedomosti ajakirjanik ning üks TEDx Lasnamäe korraldajatest Polina Volkova.

„Pole saladus, et Eestis on kaks paralleelset info- ja kultuurimaailma. Seetõttu on viimaste aastate trend, et avalikes ja erasektori organisatsioonides on tööl vähemalt üks venekeelse meediaga suhtlev PR-spetsialist,“ ütles Aukon. „Arutame, kuidas anda teavet venekeelsele kogukonnale ilma infot kaotamata.“

Arutelu kantakse üle Raadio 4 otse-eetris.

Huvitav formaat on ka arutelul „Mis on tegelikult takistused lõimumisel?“, kus arutletakse ühtekuuluvuspoliitika teemadel ning iga kõneleja räägib oma emakeeles. Arutelus räägitakse lõimumise tegelikest takistustest ausalt, avatult, hirmude ja kompleksideta. Arutelu juhib Eva-Maria Asari ning vestluses osalevad Andrei Hvostov, Andres Jõesaar, Kristiina Kallas ja Jelena Parfjonova.

Arvamusfestivalile tuleb ka kino ja teater

Arvamustfestival 2013 2Lisaks 150 põnevale arutelule toob Arvamusfestival kahe päeva jooksul Paidesse ka põneva kultuuriprogrammi. Kavas on erinevaid kontserte, aga oodata on ka kinoprogrammi ja teatrit, näiteks reede õhtul tuuakse lavale Eesti lühiajalugu ühe tunniga.

„24 aastat ühe tunniga on tihe kontsentratsioon viimaste aastate olulisematest tekstidest, mis on mõjutanud Eestit, meie usku ja enesekindlust,“ ütles Arvamusfestivali vabatahtlik ja Teater NO99 turundus- ja kommunikatsioonijuht Kätlin Sumberg. „Sellised tekstid ei ole ainult avalikult peetud kõned, vaid selles valikus leidub ka midagi hoopis teistsugust. Näiteks mahub selle tunni sisse ka väljavõtteid spordiülekannetest, ilmateadetest, juhuslikemast väljahõikamistest jms. Need on väga laia vaatega valitud, kuid seejärel tiheda filtriga sõelutud tekstid.“

Tekstid on välja valinud kommunikatsiooniekspert, Memokraadi asutaja ja ühiskondlik mõtleja Daniel Vaarik ning NO99 dramaturg Eero Epner. Sumbergi sõnul on nad suure tähelepanu ja hoolega tekste käsitlenud, et saada kätte kõige olulisem kiht taasiseseisvunud Eesti aja tekstidest, mis on eestimaalasi mõjutanud. See tähendab, et valikuprotsessi alustati väga suurest hulgast tekstidest, kuid valikuid tuli teha karme, sest tunni aja sisse kõik head mõtted ei mahu. Samal põhjusel on keskendutud ka vaid taasiseseisvumisaja perioodile, kuna kogu vaba Eesti perioodil meid mõjutanud ütlemisi on kaugelt palju rohkem, mis mõnessegi tundi ära mahutada. „Loobuda oli tekstidest kahju, aga seda enam on nüüd põnev oodata, mis pärast mitmekordset filtreerimist välja sõelus,“ sõnas Sumberg.

Tulemas on ka oma dokumentaalfilmide programm, mille on aidanud kokku panna Arvamusfestivalil osalejad. Soovitajate seas on näiteks Rein Raud, Ülle Madise, Laine Randjärv. Need on dokumentaalfilmid, mis keskenduvad suuremal või väiksemal määral kogukondlikule mõtlemisele, kuhugi kuuluvusest.

„Erinevad festivalil osalejad on valinud välja filmid, mis sobiksid festivali vaimuga ja aitaksid arutelukultuuri arendada,“ sõnas Arvamusfestivali eestvedaja Kristi Liiva, kes pakkus välja filmi Olof Palmest, Rootsi endisest peaministrist, kes enam kui 45 aastat tagasi pidas Gotlandil ühe pargi kõrval veoauto kastist ühe kõne. Palme oli toona haridusminister, pargi nimi oli Almedalen ja selle kõnega pandi algus omalaadsele traditsioonile – rootslased kogunevad Almedalenisse igal suvel, arutlemaks nädala jooksul, kuidas Rootsit paremaks teha. Just Almedaleni nädalalt sai festivali meeskond inspiratsiooni, et hakata korraldama Arvamusfestivali.

„Palme kõnest alguse saanud Almedaleni nädal on kasvanud Rootsi ühiskonna üheks aasta tähtsündmuseks, sel aastal osales seal üle 30 000 inimese,“ lisas Liiva. „Sestap arvasin, et on oluline ka eesti inimestele tutvustada, kes oli see eriline inimene, kes aitas kaasa sellise olulise kohtumispaiga sünnile Rootsi ühiskonnas.“

Festivali kultuuriprogrammi ajakava täpsustatakse pidevalt festivali kodulehel (2014.arvamusfestival.ee).

Kultuuriprogramm linnulennul

Film
Vallitorni festivalikinos näeb kahe päeva jooksul erinevaid dokumentaalfilme. Programm on kokku pandud erinevates aruteludes osalejate soovituste põhjal, kes filmid ka sisse juhatavad. Näiteks näeb Rein Raua soovitusel Aljona Suržikova filmi „Suur-Sõjamäe“ (2013) või Ülle Madise soovitusel Fideelia-Signe Rootsi filmi „Harilik pensionär“ (2006).

Muusika
Mõlemal festivalipäeval astuvad erinevates paikades Paide Vallimäel üles valdavalt Viljandi kultuuriakadeemiast ja Järvamaalt pärit muusikud. Programmi pani kokku Paide inimestele hästi tuttav Kaido Kirikmäe.

Reede õhtul kell 21.30 mängib Festivaliklubis muusikat džässtrio Kirsiõied (Mart Soo, Marti Tärn, Reigo Ahven). Südaööl vastu laupäeva esineb Wabalinna maja hoovis Super Hot Cosmos Blues Band.

Teater
Reedel kell 20 kannab näitleja Jaak Prints ette viimase 24 aasta jooksul avalikus ruumis eestimaalaste identiteete kujundanud tekste. Tekstid pärinevad väga erinevatest eesti- ja venekeelsetest allikatest nagu kõned, kommentaarid, spordiülekanded jms. Eestikeelsed tekstid on leidnud Eero Epner ja Daniel Vaarik, venekeelsed Viktoria Ladõnskaja.

Laupäeval kell 21 Kinoteatri „Manifest 4“. Kinoteatri eetvedajad on Henrik Kalmet ja Paavo Piik, kelle koostöös sündinud sketšid võtsid mullu Arvamusfestivali päevad kokku. Sketšid võeti väga hästi vastu ja tänavu toovad nad lavale ainulaadse, ainult üks kord ette kantava Manifesti-formaadi, mis puudutab arvamuskultuuri teemasid. Lisaks Kalmetile ja Piigile ühendab Kinoteater teisigi noori ja andekaid näitlejaid. Kinoteatri varasemad Manifestid (nr 1 – 3) on olnud kõik nii populaarsed, et piletid on välja müüdud loetud tundidega. Oma varasemates manifestides on nad puudutanud ühiskondlikult teravaid teemasid, näiteks haltuurakunsti, dopingut spordis ja pereväärtuste kaitsmist.

Luule
Reede õhtul kell 23 loevad festivaliklubis luuletajad Jürgen Rooste ja Kaur Riismaa enda luulet, mille on nad just Arvamusfestivalile mõeldes loonud.

Lugu ilmus esmakordselt Järva Teatajas

Kas sotsiaalne ettevõtlus päästab maailma? Aga Eesti?

2-ohustik-AF2013Heateo ja sõprade Sotsiaalse innovatsiooni lava Arvamusfestivalil kutsub 16. augusti õhtupoolikul viimase teemana kaasa mõtlema sotsiaalse ettevõtluse olevikule ja võimalustele Eestis.

Et teema paremini sisse juhatada, tegi Heateo Sihtasutus intervjuu ühe vestluses osaleja, Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku juhatuse esimehe Jaan Apsiga.

Kas sotsiaalne ettevõtlus päästab maailma?
Sotsiaalne ettevõtlus on üks väga hea viis maailma paremaks muutmise teel, sest ta ühendab endas kaht olulist poolt. Esiteks väga selge eesmärk selles osas, mida täpselt paremaks muuta soovitakse. Seda sõltumata valdkonnast, sest ühiskondlikke vajadusi on väga suur hulk alates hetkel väga aktuaalsest erivajadustega inimeste tööhõivest kuni näiteks venekeelsete inimeste suurema kaasamiseni ühiskonda. Teisalt on sotsiaalse ettevõtluse näol tegemist kapitalistlikus ühiskonnas elujõulise rahastusmudeliga, kus enamus rahast tuleb toodete või teenuste müügist. Reeglina ei ole erinevad ühiskonda paremaks muuta tahtvad algatused väga elujõulise rahastusega, sõltudes projektidest või heategevusest. Tegemist on pigem ühekordsete tegevuste jadaga, mis ei ole pikas perspektiivis nii mõjus. Seetõttu on minu kindel soovitus – kui juba maailma „päästma“ hakata, siis kasutades tööriistana sotsiaalset ettevõtlust.

Kuidas saab ikkagi head tahet ja rahateenimist ühte patta panna?
Ühiskondlike probleemide lahendajatel on täna hulk väärtuseid, mida nad tõlgendavad viisil, mis tegelikult ei aita nende ühiskondlike probleemide lahendamisele kaasa või isegi halvendavad olukorda. Näiteks on Eesti ühiskonnas levinud hoiakud, et heategevus peaks põhinema vabatahtlikul tööl ja kogukonna panustamisel. Kui keegi hakkab selle eest juba palka saama, tundub asi kahtlane. See ei puuduta ainult sotsiaalseid ettevõtteid, vaid väga paljusid vabaühendusi. Samas kui tegelikult on mõne probleemi ära lahendamiseks või tõhusaks leevendamiseks vaja kõrge professionaalsusega inimesi, kes pingutavad selle nimel vähemalt kaheksa tundi päevas väga heade juhtidega väga heades meeskondades. Loomulikult on ka erandlikke puhtalt vabatahtlikke liikumisi, kuid enamus nende tegevustest jääb ühekordseteks. Näiteks lastekodude aitamise aktsioonid – kui ühel aastal viia lastele kingitusi, siis järgmisel aastal ootavad lapsed sama, aga aitajad ei leia selleks aega või raha. Sotsiaalne ettevõte toetab ühiskondlike probleemide lahendamist ettevõtlustulu teenimisega, seega on neil vähemalt osaliselt või mõnel juhul ka täielikult võimalik katta kogu eelarve ära.

Võiks küsida ka hoopis niipidi – kas sotsiaalne ettevõtlus ei peaks muutuma üheks ettevõtluse kuldstandardiks? Loomulikult on oluline koht ka projektirahastusel ja vabatahtlikul liikumisel, aga kuidas need organisatsioonid ikkagi tagavad, et nad järgmisel aastal uksi kinni ei pane ja nende tegevusvõimekus säilib viie järgmise aasta jooksul. Vähem kui viie aastaga ühtegi probleemi ära ei leevenda. Pigem võiks projektiraha ja heategevust kasutada sotsiaalsete ettevõtete alustamiseks ja arendamiseks. Sageli on sotsiaalsete ettevõtete ärimudelid sellised, et kuigi nad suudavad maksta oma töötajatele palka ja suunata raha oma eesmärgi täitmisesse, siis arendus-või laienemisraha neil pahatihti ei jätku.

Mida Eesti ühiskond sotsiaalsetelt ettevõtetelt ootab?
Eesti ühiskond ei oska praegu sotsiaalsetelt ettevõtetelt midagi oodata, sest ühiskond ei ole veel teadvustanud, milline oluline roll võiks neil olla. Mida ühiskonnaliikmed saavad ise anda, et neil oleks võimalik sotsiaalsetelt ettevõtetelt rohkem oodata? Ühelt poolt võiksid nad tarbijatena otsida üles sotsiaalsete ettevõtete tooted-teenused, alustades näiteks meie kodulehelt www.sev.ee.

Teisalt tuleks neil olla sotsiaalsete ettevõtete suhtes kahepidiselt nõudlikud tarbijad – nõuda kvaliteetseid tooteid-teenuseid ja kontrollida, kas on olemas info, kuhu tarbijalt laekuv raha ikkagi läheb. Kui sotsiaalsed ettevõtted saavad ühiskonnas tuntumaks, ongi oluline nõue neile läbipaistvus. Kui tooted-teenused on sama hinnaga või isegi kallimad kui tavapärasel äriühingul, siis on oluline näidata, mida selle rahaga tehakse. Siin on ka tarvis ühiskonna liikmeid selles osas harida, et sotsiaalsele ettevõttele müügist laekuv raha ei pea minema otse abivajajatele – näiteks haavatavad sihtrühmad vajavad midagi enamat kui lihtsalt raha, palju väärtuslikum on palgaliste professionaalide tugi.

Kindlasti saavad kodanikud küsida enne valimisi ja valimiste vahelisel perioodil samu küsimusi nii riigiametnike kui poliitikute käest – millised on need tegevusmudelid, mida maksumaksja raha eest toetatakse, mis peaksid meie elu paremaks tegema?

Kokkuvõttes on sotsiaalsete ettevõtete sektoril teatud ootuseid ühiskonnale enne, kui ühiskonna ootused sotsiaalsete ettevõtete sektori suhtes kõrgemaks saavad tõusta.

Tahaksid meiega vabakonna teemadel kaasa mõelda? Vali Arvamusfestivali kavast välja endale huvipakkuvad teemad:
15. august, Vabakonna lava
16. august, Sotsiaalse innovatsiooni lava

Lugu ilmus esmakordselt Heateo Sihtasutuse kodulehel

Arvamusfestival arutleb vaimse tervise probleemide üle

Arvamusfestival 2013 3Tänavu augustis toimuv teine Arvamusfestival arutleb muuhulgas ka vaimse tervise probleemide üle.

“Pole hullu!” arutelu võtab ette viimasel ajal järjest rohkem teadvustatud vaimse tervise probleemi ja püüab seda erinevate vaatenurkade alt lahti rääkida ja piiritleda. Vastuseid otsitakse küsimustele, mis on vaimne tervis, kust läheb piir vaimse tervise ja selle puudumise vahel, mida inimesed oma vaimse tervise heaks teevad ning kuidas tunnevad ära, et asjad ei ole hästi?

Samuti püüab arutelu leida vastuseid küsimusele, kuidas mõjutab muutuv keskkond ja ühiskonnakorraldus vaimset tervist?

Arutelu modereerib Terve Eesti sihtasutuse looja Riina Raudne ning vaimse tervise teemal vahetavad mõtteid näitekirjanik ja lavastaja Paavo Piik, Pärnu Haigla psühiaatriakliiniku päevakeskuse juhataja Indrek Linnuste ning kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa MTÜ-st Peaasjad.

Tänavune Arvamusfestival toob augusti keskel osalejateni üle 150 erineva arutelu Eesti tänase ja homse teemal, neile lisaks raadioprogrammid, kultuurisündmused, õpitoad ja festivaliklubi.

Arvamusfestival toimub tänavu 15.-16. augustil Paide Vallimäel, tegemist on ärksate ja aktiivsete inimeste kohtumispaiga ja mõttevahetuskohaga Eesti ühiskonnale ja inimestele olulistel teemadel. Festivali eesmärk on tuua kokku erinevaid vaatenurki ja ideid, et arutelude tulemusel sünniks uusi teadmisi, alguse saaksid uued ühiskonna jaoks kasulikud ettevõtmised ning areneks arutelukultuur Eestis.

Arvamusfestival toimus esimest korda eelmisel aastal, kui kahe päeva jooksul peeti ligi 50 arutelu ja õpituba, arutelulavadel diskuteeris 200 inimest, osalejatena oli kohal umbes 2000 inimest.

Teisel festivalil sisutihe programm

Arvamustfestival 2013 2Täpselt kuu aja pärast Paide Vallimäel algav Arvamusfestival pakub osalejatele võimaluse tulla kokku igast Eestimaa nurgast, et arutleda Eesti tänase ja homse jaoks olulistel teemadel. Kuna suurem suvepuhkuste aeg on selleks ajaks läbi, on just Arvamusfestival hea koht, kus teha plaane sügiseks ja vaadata kaugemasse tulevikku. Oodatud on kõik ärksad eesti inimesed, kes tahavad sõna sekka öelda.

„Meie eesmärk on tuua kokku erinevaid inimesi, vaatenurki ja ideid, et aruteludest sünniks uusi teadmisi, alguse saaksid uued ühiskonna jaoks kasulikud ettevõtmised ja areneks arutelukultuur Eestis,“ ütles festivali eestvedaja Kristi Liiva. Ta rõhutas, et Arvamusfestivalil osalemine on üks võimalusi, kuidas aidata kaasa sellele, et Eesti on tugev ühiskond. „Loodame, et Arvamusfestival aitab kasvatada mõtlevate ja arutlevate inimeste osakaalu ning ärksate ja avara meelega inimeste tahtmist elada ja töötada Eestis,“ lisas Liiva.

Kui sageli arutatakse ühiskonna jaoks olulisi teemasid suletud uste taga kinnistes seltskondades, siis Arvamusfestival on avatud kõigile, kes vähegi soovivad sõna sekka öelda ning festivali oluline põhimõte on isetekkelisus. See tähendab, et oma teemade ja aruteludega tulevad kohale kümned ühendused ja organisatsioonid, mõtestamaks lahti nende jaoks olulisi teemasid. Kõik, kes vähegi endas indu tunnevad, võivad festivali ajal püsti panna oma väikesed arutelud, kas siis piknikutekkidel või avatud arutelualadel. Samuti on festivalil vaba mikrofon, kus saab üles astuda kuni 15-minutilise kõnega.

Tänavu on kavas 150 arutelu umbes 20 erineval laval. Lavalaudadel arutleb üle 350 inimese. Teemasid on seinast seina, näiteks arutletakse väljarände probleemide üle, otsitakse Eesti narratiivi, mõtiskletakse elu võimalikkuse üle maal. Aga arutletakse ka, kui vana on „vana“, mida hakata peale Eesti maavaradega või kes on Eesti tuleviku arhitektid. Kohal on erinevad raadiojaamad oma otsestuudiotega, samuti erinevad meediaväljaanded oma lavade ja ajakirjanikega.

Kui vaim vajab arutlemisest puhkust, saab minna lõõgastuma festivaliklubisse, kus esinevad erinevad muusikud ning DJd keerutavad plaate. Reedel pärast arutelude lõppu esineb Vallimäel jazztrio Kirsiõied, südaööl alustab Wabalinna maja hoovis Super Hot Cosmos Blues Band. Reede õhtul stardib Tour d’ÖÖ Arvamusfestivali eri, festivali ajal on avatud spetsiaalne rattaparkla.

Arvamusfestival toimub tänavu 15.-16. augustil Paide Vallimäel, tegemist on ärksate ja aktiivsete inimeste kohtumispaiga ja mõttevahetuskohaga Eesti ühiskonnale ja inimestele olulistel teemadel. Arvamusfestival toimus esimest korda eelmisel aastal, kui kahe päeva jooksul peeti ligi 50 arutelu ja õpituba, arutelulavadel diskuteeris 200 inimest, osalejatena oli kohal umbes 2000 inimest. Arvamusfestivali korraldavad üle saja vabatahtliku ning enam kui 70 erinevat inimeste ühendust ja organisatsiooni.

Nii, nagu Skandinaavias, sünnib ka Eestis Arvamusfestival koostöös kohaliku omavalitsuse ja inimestega – festivali üks suurimaid toetajaid on Paide linn, õla on alla pannud ka teised kohalikud omavalitsused ja ettevõtted, paljud vabatahtlikud on pärit Paidest. Festivali teine suurim toetaja on Avatud Eesti Fond. Raha andsid veel Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Eesti Koostöö Kogu, head inimesed Hooandjas ja mitmed ettevõtted, teiste seas Eesti Energia, Baltika ja Viking Windows.

Arvamusfestivali programm on olemas festivali kodulehel: www.arvamusfestival.ee. Samas saab broneerida majutust festivalikodusse.

Lisainfo:

Kristi Liiva
Arvamusfestival 2014 eestvedaja
Tel: 507 4162
E-post: kristi.liiva@arvamusfestival.ee

Liis Kängsepp
Arvamusfestival 2014 kommunikatsioonijuht
Tel: 5343 9229
E-post: liis.kangsepp@arvamusfestival.ee

Arvamusfestivalil ei pääse mööda ka julgeolekust

Arvamusfestival 2013Ukraina kriisi järk-järguline laienemine pani eestlased taas veelgi murelikumalt mõtlema julgeolekule ning sellest teemast ei saa mööda ka Arvamusfestival, kus teema üle arutletakse mitmel eri laval.

Mäe- ja Orulavadel ehk lavadel, mille programmi pani kokku arvamusfestivali meeskond, on tänavu julgeolekuga otseselt seotud teemasid kaks. Reedel on Mäelaval arutelu „Eesti julgeolek: kuidas ja mille eest?“ ning laupäeval Orulaval arutelu „Eesti tark võim“.

„Kui mõelda tagasi talvisele ajale, siis inimesed kaalusid reaalselt, mis saab, kui Eestiga peaks Ukraina sündmuste taustal midagi juhtuma. Räägiti nii sõjast, Rootsi põgenemisest kui ka liitlaskohustustest,“ selgitas Anna Karolin, Arvamusfestivali vabatahtlik ja üks julgeolekuteemaliste arutelude koordinaatoritest, miks julgeolekuteemad just praegu väga olulised on. Ta lisas, et julgeolekuteemat mõtestatakse festivalil pisut teise nurga alt ning püütakse esitada arusaam julgeoleku valikute alustest.

„Arutelu mõte on vaadata julgeoleku sisse, uurida, mis julgeolekut mõjutab,“ ütles Karolin. „Näiteks kui räägime Eesti kohustuste tagamisest NATOs, siis mis see maksab? Ja mitte nii otseselt rahas, vaid näiteks, kas oleme nõus loobuma privaatsusest internetis, kui saame vastu julgeoleku? Või millist hinda oleme nõus maksma energiasõltumatuse eest?“

Arutelu juhib Andres Kasekamp, Tartu ülikooli õppejõud ja Eesti välispoliitika instituudi juhatuse liige.

Laupäevane arutelu „Eesti tark võim“ on julgeolekuga kaudselt seotud. Mida väikeriik ei suuda toore jõuga, seda üritatakse hüvitada diplomaatia, uuenduste ja patriotismiga. Kuidas teha nii, et meie riik ja ühiskond motiveeriksid meid siin elama ja üksteisest hoolima? Mis ideede eest peaks kodanike Eesti üldse seisma? On need digivabadused, laulupeod, metsas seente korjamine või midagi veel? Kuidas suhtleme välismaailmaga, nii et Eesti oleks tuntud ja armastatud üle kogu maailma?

Arutelu „Eesti tark võim“ sai inspiratsiooni kahest tänavu ilmunud tekstist. Üks neist oli Daniel Vaariku essee „Eesti ja tema pehme võim“, mis ilmus sellel talvel ajalehes Sirp. Teine oli 20 kultuuritegelase algatus „Elamisväärne Eesti“.

„Mõte on panna osalejad arutlema selle üle, milline peaks olema hea Eesti, mille eest me tahaksime seista – meie Eesti,“ ütles Karolin. „Kuidas peaksime Eestit tutvustama välismaal ja mida peaksime tegema kodus, et oleksime tugevamad. Näiteks laulupidu on hea näide targast võimust – see seob meid omavahel ja loob ka välismaal Eesti järele õhkava inimestelaine.“

Arutelu juhib Linnar Viik.

Julgeolekuteemalised arutelud arvamusfestivalil

Reedel, 15. augustil algusega kell 17 toimub Mäelaval arutelu „Eesti julgeolek – kuidas ja mille eest?“, kus keskendutakse sellele, millest meie julgeolek koosneb ning mis on nende valikute hind. Kui palju peame maksma sõltumatuse ja turvalisuse eest meie privaatsuse, säästva arengu või keskkonna arvelt? Arutelu annab võimaluse võtta julgeolek veidi väiksemateks ja selgemateks pusletükkideks.

Laupäeval algusega kell 17 on Orulaval arutelu pealkirjaga „Eesti tark võim“, mis keskendub Eesti tugeva ja pehme ehk targa võimu tasakaalule ning küsib arutlejatelt, missugune võiks olla Eesti tark võim laiemalt. Kui tugev võim on konkreetsed käsud, piirangud ja otsused seadustandvate ja täidesaatvate riigiorganite poolt, siis tark võim lisab sinna idee, miks inimesed on nõus neid tunnustama ja täitma. Tark võim on põhjus, mis toob inimesed laulupidudele, „Teeme ära“ talgutele ja Eestisse elama. Kas meil on seda liiga vähe ning kuidas seda paremini rakendada?

Ei unustata ka venekeelset elanikkonda

Laupäeval, 16. augustil algusega kell 14 saab oma sõna sekka öelda Mäelaval arutelul „Ärge õpetage meid elama!“, mis keskendub Eesti venekeelsetele elanikele. Arutelu esimeses pooles räägitakse inforuumist ja sellest, kuidas erinevalt levinud arvamusele, elab Eesti venekeelne kogukond mitmes erinevas inforuumis.

Küsitakse, kas olla väljaspool Eesti inforuumi on ohuks julgeolekule ning kas ja kui tugevalt peaks Eesti riik sekkuma venekeelsete elanike inforuumi kujundamisesse. Arutelu teises osas uuritakse, kas riik on eestivenelastele partneriks. Taasiseseisvumisest alates on riiklikul tasandil väljendatud korduvalt seda, kuidas eestivenelased peavad õppima eesti keelt, suhtuma Eesti riiki ja kasvatama oma järeltulijad Eestit armastama. Küsitakse, kas riik tohiks nii jõuliselt sekkuda inimeste isiklikesse hoiakutesse ning uuritakse, kuidas venekeelse kogukonna erinevad grupid riigi käitumisse suhtuvad.

Lugu ilmus esmakordselt 15. juuli Järvamaa Teatajas.

Almedalen? Mis see veel on?


Almedalen1968. aasta suvel pidas Rootsi toonane haridusminister Olof Palme Gotlandil ühe pargi kõrval veoauto kastist ühe kõne. Pargi nimi oli Almedalen ja Palme kõnega sai alguse omalaadne traditsioon – rootslased kogunevad Almedalenisse igal suvel, arutlemaks nädala jooksul, kuidas Rootsit paremaks teha. Just sealt sai inspiratsiooni ka Kristi Liiva, kelle eestvedamisel kogunetakse tänavu teist korda Paidesse, et pidada maha Arvamusfestival.

Miks just Gotlandil? Ilmselt seetõttu, et Palmel oli seal suvekodu. Järgmise etapina tõi Palme oma erakonnakaaslased Gotlandile suvepäevi pidama ning 80ndate algul korraldas sotsiaaldemokraatlik partei Gotlandil esimese majandusseminari. Mõttest innustusid teisedki parteid ja otsustasid samuti kampa lüüa. 90ndate keskel hakkasid lisaks poliitilistele parteidele Almedaleni vastu suuremat huvi tundma ka teised organisatsioonid. Tööandjate organisatsioonid osalesid Almedalenil esimest korda 1997. aastal, aasta hiljem olid kohal juba ka ametiühingud.

Sealt edasi hakkas Almedalen kiiresti kasvama. Kui 1998. aastal peeti Almedalenis kuus diskussiooni, siis 2001. aastal oli arutelüritusi 250, 2009. aastal aga toimus Almedalenil juba umbes 1000 erinevat mõttevahetust. Eelmisel aastal oli Almedaleni programmis üle 2000 erineva sündmuse, kokku külastas nädala jooksul Visbyt eesmärgiga ühiskonnas olulistel teemadel kaasa rääkida umbes 20 000 inimest. Tänavu oli arutelusid juba üle 3000 ja enne festivali ootasid korraldajad isegi kuni 70 000 osaleja.

46 aastaga on nädal saanud niivõrd populaarseks, et hotellidesse broneeritakse tube juba mitme aasta jagu ette. Kui Olof Palme esimest kõnet kogunes kuulama paarisaja inimese ringis, siis nüüd, pea pool sajandit hiljem kuulasid tuhanded inimesed praeguse peaministri Frederik Reinfeldti kõnet.

Miks nad kõik Almedalenisse tunglevad? Aga sellepärast, et rootslastele on Almedalen võimalus kaasa rääkida selles, mis ühiskonnas toimub ja kuhu suunda peaks Rootsi edasi liikuma.

„Almedalen on suurepärane näide sellest, kuidas demokraatia peaks päriselt toimima,“ sõnas Karin Lindvall, üks Almedaleni nädala korraldajatest, kui küsisime temalt, miks on Almedalen rootslastele niivõrd oluline. „Ma usun, et me peame tulema kokku ja mõttevahetust pidama erinevate teemade üle, unustades organisatsioonilised või maailmavaatelised piirid. Seda kasvõi selleks, et suudaksime paremini aru saada ühiskonna eri osapoolte erinevatest võimalustest.“

Lindvall usub, et Almedalenist võidavad kõik – erakonnad, meedia, MTÜd, ettevõtted – ja just selle pärast tullakse Almedalenile igal aastal ühe uuesti ja uuesti tagasi. Kui selline aruteluvorm ei meeldiks ega tooks Rootsi ühiskonda uut hingamist, ju siis ka ei tuleks igal aastal aina rohkem inimesi sündmusest osa võtma.

„Almedalen pakub erinevatele huvirühmadele, organisatsioonidele, ettevõtjatele ja poliitikutele võimaluse kohtuda ja arutleda Rootsi jaoks oluliste küsimuste üle, tehes seda mitteametlikumas õhkkonnas,“ lisas Lindvall. „Almedalenil arutatakse ja pööratakse tähelepanu igasugustele erinevatele probleemidele. Me siin Rootsis lahendame küsimusi tihti läbi diskussiooni ja kompromissi, see haakub samuti hästi Almedaleni põhimõtetega.“

Lindvall tõi välja, et sageli lükatakse debatt mõne ühiskonna valupunkti üle käima Almedalenis. Valimisaastatel on aga just Almedaleni nädal tihti kampaaniate avalöögiks ning aruteluplatsile tuuakse teemad, mis seotud töötuse, majanduse ja heaoluühiskonnaga.

„Mulle tundub, et Almedalen on suurepärane viis tõsta kodanike huvi ühiskonna arengu vastu. Samuti on see hea võimalus kaasa rääkida ja osaleda ühiskonna jaoks olulistes debattides,“ ütles Lindvall veel.

Startis soomlaste Arvamusfestival SuomiAreena

SuomiAreenaTäna sai stardipaugu Arvamusfestivali Soome sugulane, SuomiAreena, kuhu sel aastal oodatakse osalema üle 20 000 inimese. Sarnaselt Arvamusfestivaliga said ka nemad inspiratsiooni Rootsi Almedaleni nädalalt ja samamoodi nagu eestlased, otsustasid nad teha omanäolise ja pisut teistsuguse festivali.

Kui Rootsi Almedaleni nädala ajalugu on juba õige pikk – esimene nädal toimus 1968. aastal –, siis soomlaste SuomiAreena kutsus inimesed ühiskonna tuleviku üle esmakordselt arutlema 2006. aastal. Mõte aga tekkis festivali peakorraldajal ja MTV uudistepealikul Esa Nieminenil juba 2004. aastal.

„Oli järjekordne suvi ja järjekordne hapukurgihooaeg. Kolleegid olid puhkusel ning mõtlesin, et võiks küsida ühiskonnalt tähtsate teemade kohta küsimusi, et tekiks diskussioon,“ rääkis Nieminen. „Esitasin peatoimetajale ettepaneku korraldada midagi sarnast sellele, mida tehakse Rootsis Almedaleni nädalal, ehk festival, kus poliitikud ja inimesed räägiksid ühiskonnas tähtsatest asjadest.“

Mõte vajas natuke settimist – 2005. aastal otsustati, et parim koht festivaliks oleks Pori, kus toimuv igasuvine jazzfestival on väga tuntud ja paljude soomlaste arvates iga suve tipphetk. Idee oli, et nende kahe sündmuse ühendamine annaks inimestele võimaluse päeviti osaleda huvitavatel aruteludel, õhtuti aga nautida head muusikat. Pori linn tuli ideega kohe kaasa ning 2006. aasta alguses kuulutati üldsusele, et suvel toimub esimene SuomiAreena, kus tähistatakse vääriliselt ka Soome parlamendi 100. sünnipäeva.

Kui esimesel SuomiAreenal oli kahe päeva jooksul 28 arutelu, siis nüüd kestab festival kaheksa päeva ja lavadel kõlab 115 diskussiooni. Võrdluseks, Arvamusfestivalil on tänavu kahe päeva jooksul kavas vähemalt 150 arutelu, mullu oli arutelusid 50 ringis. Tänavu oodatakse SuomiAreenale vähemalt 23 000 inimest. Niemineni sõnul ei ole rahvarohked arutelud otseselt eesmärk omaette ja kvantiteedist tähtsam on kvaliteet.

„30 inimesega arutelu võib tekitada ühiskonnas palju rohkem mõju kui 300 inimesega arutelu,“ sõnas Nieminen. „Meile on tähtis see, et uued vaatevinklid saaksid tähelepanu. Et näiteks uudistes saaks viidata SuomiAreena diskussioonile ning küsida poliitiku käest, mis ta sellisest väitest arvab.“

Arutelusid peetakse nii soome, rootsi kui ka inglise keeles.

„Meile on tähtis, et arutelud oleksid maksimaalselt üks tund ja viisteist minutit pikad. Siis on inimeste sõnumid lühikesed ja konkreetsed,“ sõnas Nieminen. „Pikad diskussioonid on suviti väga väsitavad, eriti kui õues on palav ja peab päikese käes kaua istuma.“

SuomiAreena ja Arvamusfestival pole aga ainsad suvised kohtumispaigad, mis Almedaleni nädalalt inspiratsiooni saanud – 2011. aastal pidasid ka taanlased maha oma esimese arutelufestivali. Nende Folkemødet on ühe endise ministri sõnul justkui Taani tuntuim muusikafestival Roskilde, ainult õlut juuakse vähem ja juttu aetakse rohkem. Tänavu juunis külastas Folkemødetit nelja päeva jooksul enam kui 90 000 inimest, osales üle 600 erineva organisatsiooni: kohal olid mittetulundusühingud, ettevõtted, tervishoiuasutused, ülikoolid, meediatoimetused. Samuti kõik olulisemad Taani erakonnad, olgu nad siis hetkel parlamendis või mitte. Folkemødeti peakorraldaja Louise Groth-Michelsen ei olnud nad nii suure huviliste hulgaga päriselt arvestanud, enne festivali eeldati, et kohale tuleb „ainult“ 80 000 inimest.

„2011. aastal ootasime tagasihoidlikult umbes 2000 külalist, kuid kohale tuli üle 10 000 inimese,“ sõnas Groth-Michelsen. „Iga toimumisaastaga oleme väga jõudsalt kasvanud nii osalejate kui ka arutlusteemade arvu poolest. Tean, et Saksamaal Berliinis toimus eelmise aasta novembris esimest korda nende „Politikfestival“, kuhu oodati umbes 3000 inimest.“

Ta selgitas, et ka Taanis on festivali korraldamisega tihedalt seotud kohalik omavalitsus, lisaks suur hulk vabatahtlikke. Täpselt nagu Arvamusfestivalil – ka meie teeme festivali teoks koos Paide linnaga ning meie meeskond koosneb inimestest, kes festivali korraldamise eest mingit rahalist tasu ei saa.

Üks suur erinevus Arvamusfestivali ja Folkemødetit vahel on see, et taanlaste festivali lükkas 2011. aastal käima toonane Taani siseminister Bertel Haarder Geismar. Just tema võrdleski Folkemødetit Roskildega. Arvamusfestivali käivitajad ja korraldajad on aga apoliitilised ning ka korraldusmeeskonna eesmärgid pole otseselt poliitika loomisega seotud – me eesmärk on luua Eesti olevikku ja tulevikku puudutavate mõtete ja ideede kohtumispaik, mis arendab arvamusvahetuse kultuuri, seisab hea argumendipõhise diskussiooni eest ning kus sünnivad head ideed ja uued algatused.

Sama eristab meid ka rootslaste Almedaleni nädalast, mille käivitajad olid samuti poliitikud. Rootsis on festivali korraldatud 1968. aastast alates, tänavune kaheksa päeva kestnud festival lõppes eelmisel pühapäeval ja tõi Visbysse kokku kõigi aegade suurim osalejate arvu –  kuni 70 000 inimest.

Avatud Eesti Fond toob festivalile oma olulised teemad

Avatud Eesti Fond toob tänavu Arvamusfestivalile neli arutelu, näiteks räägitakse Eesti pehmest võimust ja Venemaa poliitilise olukorra mõtestamisest. Üks olulistest teemadest on vihakõne ja sõnavabadus internetis, see teema sai ristsed eelmisel aastal Arvamusfestivalil.

„Järgnes Avatud Ühiskonna Foorum, kus tõdeti ühiselt, et Eestil tuleb leida lahendusi anonüümse netisõimuga võitluses – ehkki seda toodab käputäis, on selle kahjulik mõju avaliku sõna kvaliteedile ja väljendusjulgusele on olnud korvamatu,“ sõnas Avatud Eesti Fondi (AEF) kommunikatsioonijuht Andri Maimets. „Küsime, mis on aastaga juhtunud ning kui kaugel on Eesti riik vihakõne kriminaliseerimisega.”

Arutelus saab osaleda laupäeval, 16. augustil kell 13.00 Delfi ja Eesti Päevalehe laval. Lavale tulevad Linnar Viik, Karmen Turk ja justiitsminister Andres Anvelt, moderaator on Delfi toimetaja Madis Vaikmaa. Samal päeval on AEFi eestvedamisel Postimehe laval artelu Venemaa inimõiguste ja poliitilise olukorra mõtestamisest ning Euroopa Liidu viiest võimalikust tulevikustsenaariumist.

„AEF on oma sarjaga “Venemaa hääled” aidanud juba aastaid mõtestada poliitilist ja inimõiguste olukorda Venemaal, kutsudes Eestisse vene mõtlejaid, kodanikuaktiviste ja inimõiguslasi,“ sõnas Maimets. „Arvamusfestivali Postimehe laval võtame selle teema koos ajakirjanike ja inimõiguslastega taas põhjalikult ette. Ja just nii, nagu peame oluliseks meist ida pool toimuva mõtestamist, tahame avalikkust ärgitada enam sõna võtma ja kaasa rääkima ka Euroopa Liidu teemadel.”

Oma õla paneb AEF veel alla laupäevasele arutelule „Eesti tark võim“, kus vesteldakse selle üle, mis on eesti pehme (või tark) võim, milline on selle potentsiaal ja kuidas saaksime seda julgemalt ja nutikamalt maailmas heas mõttes ära kasutada. Arutelu modereerib Linnar Viik.

Reedel aga saab kiigata eesti vabakonna tulevikku – Vabakonna laval on kell 14 arutelu „Okupeeri oma tulevik!“, mida juhib AEFi juht Mall Hellam. Uuritakse, kas paarikümne aasta pärast kõneletakse endiselt „kolmandast sektorist“ või mõistame „vabakonna“ all hoopis mingit uut demokraatlikku elukorraldust, kus puuduvad piirid avaliku võimu kandjate ja teostajate vahel ning igaüks saab teda huvitavas küsimuses talle sobivas vormis kaasa rääkida? Millist tulevikku lubavad ennustada ühiskonna ja tehnoloogia praegused arengud, milline võiks olla tõeline unistuste kodanikuühiskond ja kuidas selle kujundamisele kaasa aidata?

Laval kohtuvad Euroopa Parlamendi sotsiaaldemokraatide aseesimees Marju Lauristin, kohalik aktivist ja vabakundlane Gea Kangilaski, piraadiparteilane ja samuti vabakundlane Märt Põder ning Peeter Vihma, filmi “Okupeeri oma müür” üks autoreid.

Lugu ilmus 1. juulil ajalehes Järva Teataja.

Arvamusfestival kogus Hooandjas kokku vajaliku toetuse

139 toetaja abil kogus Arvamusfestivali projekt Hooandjas kokku 3422 eurot ehk 114% algselt eesmärgiks seatud 3000 eurost.

Festivali turundusjuht Anu Melioranski tänab kõiki ärksaid inimesi, kes festivali toimumisse panustasid: „Festivaliala ehitades soovime, et see oleks funktsionaalne ja hubane ning just sel eesmärgil me toetussummat ka kasutame.“

Melioranski sõnul valis kõige rohkem ehk 85 toetajat toetussumma 20 eurot. “Neile kingime me festivali märgi ja Reet Ausi disainitud särgi. Reeda toodangu teeb lisaks heale disainile eriliseks just säästlik tootmisviis –särgid on toodetud rõivabrändide ületoodangust ning neid ei ole töödeldud kemikaalidega. Särgil olev A-täht on valminud Laulupeo särkide valmistamisel tekkinud lõikejääkidest,” selgitas Melioranski.

30 euroga panustas 28 toetajat, kes saavad kingituseks lisaks festivali märgile ja särgile pääsme eksklusiivsele korraldajate peole festivali teise päeva õhtul.

Kõige suurema summaga – 100 euroga – panustas üks toetaja, kes saab lisaks kõigele eelnevale kingiks ka meie hea koostööpartneri Mari Pokineni signeeritud albumi.

Kõikide hooandjate nimed lisatakse  Arvamusfestivali kodulehele toetajate nimekirja ning nendega võetakse ühendust, et leppida kokku kingituste kättesaamine.

Festival toob arutelu Eesti võimalikest tuleviku-narratiividest

Arvamusfestivali esimese päeva lõpetab suur avatud arutelu Orulaval „Eesti narratiivi otsimas“, kus kõigil huvilistel on võimalus väikestes gruppides anda oma panus Eesti tulevikuloo otsimisse.

„Viimasel ajal on ühiskonnas palju arutletud teemal, kas Eesti vajab uusi eesmärke või ühendavat lugu. Leidub tuliseid pooltolijaid ja veel tulisemaid skeptikuid,“ selgitas arutelu korraldaja ja Arvamusfestivali vabatahtlik Ruti Einpalu. „Kuulates erinevaid osapooli, on kõik tavaliselt nõus tõdemusega: „Kui meil ei ole oma lugu, võime äkki avastada, et oleme osa kellegi teise loost!“.“

Einpalu usub, et arutelu annab võimalusi ühiselt mõelda, millele toetame oma ühtlustunda ja mis on need ühisväärtused, see ühine lugu, mis tõmbab magnetina tagasi laia maailma tarkust ja õnne otsima läinud kaasmaalased. Samuti mõtiskletakse selle üle, millele võiksime uhkustundega toetada oma identiteedi tulevikus.

Kõik osalejad jagatakse seitsmeliikmelistesse gruppidesse, igal grupil on oma arutelujuht ning osalejad saavad kuni kahe tunni jooksul otsida Eesti tulevikulugu.

„Aruteluks ei ole vaja mingit ettevalmistust, vajalik on uudishimu osaleda. See, mis arutelu lõpuks sünnib, selgub koha peal,“ sõnas Einpalu. „Tulemust on raske ette ennustada, samas üks on kindel – juba ainuüksi protsessis osalemine annab energiat ja positiivsust.“

Suure avatud arutelu eesmärk ei ole mitte niivõrd sõnastada Eesti tuleviku üks lugu, vaid pigem otsida ühendavat ja ühtsustunnet loovat. Einpalu ütles, et võib olla jõutakse ühise looni, võib olla jõutakse seitsme erineva tulevikulooni, millel on ometi mingi tajutav ühisosa, võib olla ei jõuta ühiseni.

„Kõik see on väärtuslik teadasaamine, mis peegeldab sellel hetkel osalejate meeleseisundit ja on oluline,“ lausus Einpalu. „Kui need olulised märksõnad või lugu peaks sündima, siis ei olegi nii oluline seda rääkida, kuivõrd elada! See võikski olla kõigi osalejate suur eesmärk!“

Arutelu „Eesti narratiivi otsimas“ on Arvamusfestivali kavas reedel, 15. augustil Orulaval. Arutelu algab kell 21:15.

Arvamusfestival 2014 toimub tänavu 15.-16. augustil Paide Vallimäel. Tegemist on ärksate eestimaalaste kohtumispaiga ja mõttevahetuskohaga Eesti ühiskonnale ja inimestele olulistel teemadel. Festivali eesmärk on tuua kokku erinevaid vaatenurki ja ideid, et arutelude tulemusel sünniks uusi teadmisi, alguse saaksid uued ühiskonna jaoks kasulikud ettevõtmised ning areneks arutelukultuur Eestis.

Arvamusfestival toimus esimest korda eelmisel aastal, kui kahe päeva jooksul peeti ligi 50 arutelu ja õpituba, arutelulavadel diskuteeris 200 inimest, osalejatena oli kohal umbes 2000 inimest. Tänavu on kavas üle 150 arutelu, programmi kokku panemisse on panustanud umbes 80 erinevat organisatsiooni ja üle saja vabatahtliku.

Kava leiad siit.

Registreerimine tänavusele festivalile oma teemalavaga tulekuks lukus

Tänavusele Arvamusfestivalile oma teemalavaga või lavaaruteluga tulekuks registreerimine on  20. juuni seisuga lukus. Samas on endiselt võimalik festivalil kaasa lüüa vabas mikrofonis üles astudes, osalejana erinevate temaatiliste arutelude järel või spontaanselt festivalikohvikus või -klubis ja vabal muruplatsil.

Korraldasime 1. – 24. veebruarini avaliku ideekorje, millised teemad tänavu festivalile tuua. Samuti saatsime samal ajavahemikul üleskutse erinevatele organisatsioonidele tulla oma teemadega kohale. Meile pakuti üle saja mõtte, millest enamik on leidnud koha Oru- ja Mäe lava programmis. Üleskutsele tulla oma lava või teemaga Paidesse vastas üle 70 organisatsiooni. 

20. juuni seisuga panime oma teemalavaga tulekuks registreerimise lukku, et korraldustiim saaks alustada festivaliala planeerimist ja vajalikke muid ettevalmistusi. Siiski on võimalik festivalil kaasa lüüa ka sel aastal kui teemalavaga enam alale ei mahu. Festivalil osalejad saavad enda jaoks olulisi küsimusi tõstatada nii Oru- ja Mäe lava kui teemalavade arutelude lõpus, samuti avatud arutelualal või hoopis üles astuda vaba mikrofoni programmis. Vabale mikrofonile saab eelregistreerida siin.  

Endiselt aga pakub Arvamusfestival palju võimalusi päeval festivalikohvikus, hilistel tundidel festivaliklubis või lihtsalt mõnel vabal muruplatsil maha istuda ning huvi pakkuv arutelu soovijatega spontaanselt käima tõmmata. 

Kaubanduskoda: ettevõtluse kasust räägitakse liiga vähe

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juht Mait Palts usub, et sellest, kui palju kasu tõuseb ettevõtlusest, võiks Eestis rääkida palju rohkem. Sestap toob Kaubanduskoda koostöös teiste partneritega Arvamusfestivalile terve omaette programmi – ettevõtluslaval ootab osalejaid muude teemade hulgas arutlemine, kas ettevõtja tee on sõit Ameerika mägedel ja kas väikest riiki on võimalik efektiivselt pidada.

„Väga oluline on see, et ühiskond tervikuna mõistaks ettevõtjate rolli ja panust meie heaolusse,“ sõnas Palts, kes usub, et ettevõtlikke ja hakkajaid eestimaalasi võiks olla rohkem, nii jõuaks arusaam, et ettevõtja elukutse on väärikas ja rahuldust pakkuv palju suurema hulga inimesteni. „Kahjuks on valdav mõtlemine, et ettevõtjad on kasuahned ja neid huvitab ainult oma taskute täitmine. Kuid kas vahel mõtleme ka sellele, et paljud töökohad on meil olemast just tänu ettevõtlusele? Ettevõtluse lisaväärtusest ühiskonnas räägitakse meie arvates liiga vähe.“

Palts on veendunud, et ettevõtted on ühiskonnas sõlmkohad, kust hakkavad arenema uued ideed ja algatused. Ning kokkuvõttes tuleb ju arvestada sellegagi, et mida paremini läheb ettevõtjal, mida rohkem on tal motivatsiooni enda äri arendada, otsida uusi turge, panustada innovatsioonile, seda kõrgemat palka saab ta maksta ja paremat töökeskkonda luua.

Ettevõtluslava programm on tänavu üsna tihe, esimesel päeval alustatakse Rakvere Gümnaasiumi õpilaste etendusega, kus mängitakse läbi ühe ettevõtja kujunemise lugu.

„Kindlasti saab olema põnev näha, kuidas noored teemat tajuvad ja seda esitlevad,“ ütles Palts. „Päev lõppeb talendipoliitika aruteluga, sinna vahele jäävad mitmed muud põnevad diskussioonid.“

Üks oluline teema on Kaubanduskoja jaoks aastate jooksul olnud riigipidamine ja nii arutletakse ka Arvamusfestivalil selle üle, kuidas riiki efektiivselt juhtida – arutelu „Väike ja kallis riik, kas nii oli, on ja jääb?“ otsib vastust küsimusele, kas riiki on võimalik juhtida efektiivselt ja nutikalt. Ettevõtluslava sündis mitme erineva organisatsiooni koostöös. Lisaks Kaubanduskojale andsid oma osa veel Sisekaitseakadeemia Migratsiooniuuringute Keskus, MTÜ Ettevõtlusteater, Loov Eesti, Eesti Disainikeskus ja Eesti Metsaselts. Aga ka ajaleht Äripäev, kes toob osalejateni arutelu teemal, kelle asi on inimese finantstulevik. Kindlalt on lubanud selles osaleda ettevõtja Jüri Mõis, väikeinvestorid Rene Ilves ja Jaak Roosaare.

„Palju, millest oleks tahtnud veel rääkida, jäi ka tänavu välja, kuid eks neil teemadel saab arutleda ka festivaliväliselt,“ sõnas Palts. „Alati ei pea ju heade mõtete sündimiseks ka Paidesse sõitma ning arutleda ja häid ideid teoks teha saab ka ülejäänud 363 päeval!“

Ettevõtluslava programmiga saad tutvuda siin.

Selle nädala lõpuni saab Arvamusfestivalile hoogu anda, toetades projekti Hooandja keskkonnas. Toetusega plaanime muuta festivaliala veelgi mugavamaks kõigile osalejatele. Toeta sinagi!

Milline peaks olema riigi roll ettevõtluses?

Viimase kümne aasta jooksul on Eesti liikunud järk-järgult vabalt turumajanduselt riigikapitalismi suunas ning arvamusfestivali arutelus “Riigi roll ettevõtluses” mõtiskletaksegi selle üle, millises suunas peaks Eesti edasi liikuma. Arutlema tulevad teiste seas Erkki Raasuke ja Viljar Arakas.

“Eesti majandus on praegu languses, see on tõsine makromajanduslik probleem,” ütles arutelu kokkupanija, ettevõtja ja arvamusfestivali vabatahtlik Erki Peegel. “Midagi tuleb ette võtta. Küsimus on, mis suunas liikuda: kas peab olema eelkõige aktiivne riik ja oma rolli suurendama? Või peaks tagant lükkama ettevõtjate enda aktiivust ja andma neile rohkem loomevabadust?”

Näiteid sellest, et Eesti on liikunud riigikapitalismi suunas, on Peegli hinnangul mitu: Estonian Airi ja Eesti Raudtee taasriigistamine, suured riiklikud toetused ettevõtjatele Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kaudu, Edelaraudtee liinide opereerimise minek Elroni kätte. Tallinnas räägitakse munitsipaalpanga loomisest ja jäätmekäitluse munitsipaliseerimisest, juba töötab pealinnas munitsipaalpood.

“On palju arenguid, kus riik on oma rolli kasvatanud,” ütles Peegel. “Arutelu keskendubki sellele, kas nii on õige, kas nii on hea. Kas oleme riigiga ühel meelel või mingis kohtades riik ei ole nii hea peremees ettevõttele kui eraettevõtja võiks olla; kas see on paratamatu suund, et riik mängib ettevõtluses järjest suuremat rolli või tasuks usaldada rohkem ettevõtjat, kes saab paremini aru nii klientide vajadusest kui suudab ka oma teenuseid paremini eksportida ja läbi selle riigile paremini maksuraha teenida?”

Arutelu “Riigi roll ettevõtluses” algab arvamusfestivalil reedel, 15. augustil kell 14.

Osalevad Erkki Raasuke LHV pangast, ettevõtja Viljar Arakas, Arengufondi juht Tõnis Arro ja Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud Rainer Kattel. Modereerib Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel.

Lisaks sellele on Arvamusfestivalil ka ettevõtluslava, mille programm on kokku pandud erinevate organisatsioonide koostöös.

Äripäev on üks neist, kes on ettevõtluslava kavasse oma panuse andnud ning kutsub kõiki arutlema selle üle, kelle asi on inimese finantstulevik. Kindlalt on lubanud osaleda ettevõtja Jüri Mõis, väikeinvestorid Rene Ilves ja Jaak Roosaare.

Äripäeva arvamustoimetuse juht ja arutelu korraldaja Vilja Kiisler usub, et juba enne vanaks jäämist on oluline endale teadvustada: igaüks vastutab oma rahaasjade eest ise ning ainsad võimalused kindlustada oma finantstulevikku pole pensionisambad. “Tahaksime näidata, et on palju ägedamaid võimalusi. Mis, mõistagi, eeldavad teadmisi ja oskusi, sest kätkevad riske,” lausus Kiisler. “Tahaksime inimestesse süstida vastutustunnet oma finantstuleviku suhtes ja näidata, et palju sõltub endast, seetõttu tasub võtta aktiivne roll juba varakult.”

Nädala lõpuni saab veel hoogu anda
Veel pühapäevani saab arvamusfestivalile hoogu anda Hooandja keskkonnas. Osaliselt hooandjate toel ehitatakse üles Mäe- ja Orulava ehk kaks suuremat lava, mille programmi paneb kokku arvamusfestivali meeskond.

“Tänavu tahaksime pöörata veelgi rohkem tähelepanu sellele, et kõigil oleks festivalil hea olla,” ütles festivalikeskkonna juht Sven Soomuste. “Hooandjatelt saadud rahaga tahame muuta festivaliala hubasemaks, et mugavam oleks nii neil, kes lava peal, kui ka neil, kes on lava ümber.”

Soomuste hinnangul võiksid inimesed festivali Hooandjas toetada, sest see on võimalus osaleda protsessis, mis puudutab meist igaühte ehk muuta meid ümbritsevast paremaks ja teha seda sõna abil. “Teate ju küll seda laulu Nukitsamehe filmist: “Kas me teame, kas me teame lahke sõna võimu, sageli me kuulma peame kärkimist ja sõimu, head lapsed, need kasvavad vitsata, arm aitab enam kui hirm”,” lisas ta.

Lugu ilmus teisipäeval, 17. juunil Järva Teatajas.

Arvamusfestivali majandusteemad
Reede, 15. august
Orulava
kl 14 “Riigi roll ettevõtluses”

Ettevõtluslava
kl 13 “Ettevõtja tee – sõit Ameerika mägedel?”
kl 17 “Väike ja kallis riik – kas nii oli, on ja jääb?”
kl 19 “Sini-Musta-Valge kaart: tule ja jää Eestisse, Talent!”

Laupäev, 16. august
Orulava
kl 15 “Mida teha meie maavaradega?”

Ettevõtluslava
kl 13 “Mida on vaja loomemajanduse arenguhüppeks?”
kl 15 “Paneme kasvama Eesti jõukuse puu!”
kl 17 “Minu finantstulevik – kelle asi see on?”
kl 18 “Kuidas saab disain aidata Eesti Posti/Omnivat?”

Sotsiaalse innovatsiooni lava
kl 14 “Ettevõtted sotsiaalsete probleemide lahendamisel ─ vedurid või pidurid?”
kl 18 “Sotsiaalne ettevõtlus – kas saab Eestis hakkama?”

Ott Karulin: Osale!

Olen tüüpiline eestlane ja elamuse korraldajaile tänukirju üldjuhul ei läkita. Eelmisel suvel esmakordselt toimunud arvamusfestival Paide vallimäel pani teele saatma lisaks tänusõnadele ka ettepaneku järgmise festivali korraldamises kaasa lüüa.

Sel aastal 15. ja 16. VIII peetaval arvamusfestivalil on ligi 30 lava seas ka Sirbi ja Müürilehe ühislava, kus arutleme küsimuse üle, mis mõlemas kultuurilehes viimastel kuudel üleval olnud: mis on y-generatsioon? Peame kõnesid, korraldame vestlusringe, intervjueerime, väitleme. Arvamusfestivalil kõneldu põhjal ilmub pärast festivali Sirbi ja Müüri-lehe ühisnumber.

Põhjusi arvamusfestivalil osalemiseks on mitmeid. Esiteks atmosfäär. Paide vallimägi on piisavalt väike ja sopistunud koht, et seal saaks korraga segamatult tegutseda mitmel laval. Ja nagu ühele õigele festivalile kohane, ei keela keegi vabalt lavade vahel liikuda, peaasi et kaasarvajaid ei sega.

Teiseks näeb Paide festivalil, kuidas arvamused, mis lebavad tavaliselt passiivsete artiklitena leheveergudel, diskussiooni käigus tegelikult sünnivad. Etenduskunstides kasutatakse selle kohta mõistet work-in progress showing ehk tööprotsessi ettenäitamine. Arva-musfestival ongi üks väga teatraalne ettevõtmine: arutletakse lavadel ja sageli on öeldu sisuga sama oluline see, kuidas kõneleja oskab end vestlusringis nähtavaks ja seeläbi kuuldavaks teha. Ega korraldajad nimeta seda asjata sõnarokifestivaliks.

Võib ju peljata, et esinemine saab nii sisust võitu. Mingil määral tuleb sedagi ette, aga eelmise aasta kogemuse põhjal võib küll väita, et mõningad provokaatorid pigem vürtsitasid festivali, kuid ei tõmmanud arutuse all teemadelt tähelepanu liigselt ära. Üldjuhul.

Kolmas ja peamine põhjus arva-musfestivali külastada ongi teemad, mille kohta seal arvamust avaldatakse. Kahel pealaval küsitakse muu hulgas, mida teeksid praegu teisiti endised peaministrid, kas lapsi tuleks vaktsineerida olenemata vanemate tahtest, kas väljaränne on ülepea probleem, kuhu kaob koolirõõm, kas dopinguvaba sport on võimalik jne. Mida teie arvate?

Sirp
“Osale! Mida teie arvate?”
12.06.2014
Ott Karulin

Toetad meid Hooandjas, saad vahva särgi

Festivali särkReet Aus lõi spetsiaalselt meile T-särgid, mille omanikuks saavad kõik, kes toetavad Arvamusfestivali Hooandjas rohkem kui 20 euroga. T-särgid toodetakse väärtustava taaskasutuse põhimõttel, mis tähendab, et need valmivad rõivatööstuse ületoodangust, minimaliseerimaks suurtootmise keskkonnamõju.

Eesti arvamuskultuuri ja ühiskonna areng on meile väga oluline. Kui sulle läheb korda, et kõlaks vaba ja vastutustundlik mõte, toeta Arvamusfestivali Hooandjas. Sinu panus aitab meil valmis saada Mäe- ja Orulava, kus 15.-16. augustil toimub peaaegu 20 arutelu erinevatel Eesti jaoks olulistel teemadel. Esialgse kavaga saad tutvuda siin.

Vabas õhus ja õhkkonnas toimuv, järjekorras teine Arvamusfestival on kõigile osalejatele tasuta. Kahe päeva jooksul oled osa aruteludest – võid olla nii arvamuse avaldaja kui ka kuulaja rollis. Arvamusfestivalil osalevad vabaühendused, meediakanalid, ülikoolid, erakonnad, ettevõtjad, kultuuritegelased ja kõik kohale tulnud inimesed, kes sõna soovivad. Festivali lavadel kuuleme inspireerivaid arutelusid, kõigil on võimalus vahetada mõtteid ja koguda värskeid ideid. Kindlasti on see paik, kus tutvuda uute inimestega ja saada ideid ja innustust oma ettevõtmisteks.

Arvamusfestivalile on oodatud igaüks – võta kaasa sõbrad, lapsed, lemmikloomad, kõigile on ruumi!

265 korda suuuuur aitäh!

tänukiri lastele

4. juunil mõtlesid, ütlesid  ja kirjutasid Paide linnapea Alo Aasma, festivali Järvamaa meeskonna juht Maiko Kesküla ja festivali eestvedaja Kristi Liiva 265 korda “suur aitäh” kõigile neile Järvamaa koolide I-III klassi lastele, kes vastasid festivalimeeskonna üleskutsele kirjutada ja joonistada üles oma unistused teemal “Minu tulevikukodu”. Üleskutsele vastas üle terve maakonna 265 last, kes unistasid, kus asub täiskasvanuna nende kodu ja millises peres nad elavad, mis tööd  teevad ja mis kodukohas võrreldes praegusega muutunud on.

Tänukirjad jõuavad lasteni enne suurt suvepuhkuse algust õpetajate kaudu. Festivalimeeskond ootab aga kõiki kaasalöönud lapsi emade-isade ning vanavanematega 15.-16. augustil Paide Vallimäele, kus kirjapandud mõtted festivalil osalejatele lugemiseks väärikale kohale välja pannakse. Osa laste kirjutisi avaldab ka Järva Teataja.

Festivalil on oluline kaal haridusaruteludel

Arvamusfestivali erinevate teemade seas on tänavu oluline rõhk haridusel – Mäe- ja Orulaval arutletakse, kuhu kaob eesti laste koolirõõm ja kas käes on klassikaline kooli viimased päevad. Haridusteemade jaoks on ka oma teemalava, kus jätkub põnevaid arutelusid mõlemaks festivalipäevaks.

Kahel päeval tuuakse hariduslavale kokku seitse olulist teemat. Näiteks mõtiskletakse Eesti koolivõrgu tuleviku üle; vaadatakse PISA testi telgitagustesse; küsitakse, kes on need inimesed, kes kujundavad Eesti tulevikku õpetajatena. Praegu on juba kindel, et kõnelejate seas on kindlasti haridusminister Jevgeni Ossinovski, David Vseviov ja Jaak Aaviksoo. Hariduslava teemad panid suuresti kokku Noored Kooli programmi vilistlased ja algatuse Huvitav Kool kogukond.

„Laval räägivad ettevõtjad koolist ja nende endi rollist Eesti hariduse mõjutamisel,“ sõnas Helen Sabrak, Noored Kooli programmi vilistlane ja üks tänavuaastase Hariduslava kava koostajatest. „Püstitame intrigeeriva küsimuse, et kas äkki oleks aeg koolides hindamine kui selline üldse lõpetada ja liikuda tagasiside andmisel uutele tasanditele. Sõna saavad õpilased ise, et arutleda milline on hea kool õppimiseks.“

Sabraku sõnul kajastuvad lava teemades kõige aktuaalsemad ja sisulisemad küsimused, mida Eestis hariduse vallas on viimase aasta jooksul arutatud. Samuti on selge, et need teemad puudutavad kõiki eestimaalasi.

„Koolis luuakse igapäev kild killu haaval meie riigi ja rahva tulevikku ning on oluline küsida kuidas meil läheb ning aidata kaasa, et läheks veel paremini,“ sõnas Sabrak. „Asjatundlike ja põnevate esinejate kõrval teeb Arvamusfestivalist erilise sündmuse just kohale tulnud kuulaja, kes on kõigi teemade aktiivne kaasarutaja. Ootame Hariduslaval osalejatelt põnevat kaasaelamist, palju küsimusi ja ideid, mida vestlustes läbi arutada.“

Üks olulisemaid ja parasjagu maailmas toimuvaid protsesse kõnetavamaid teemasid on kindlasti julgeolek, nii on ka arutletakse ka Hariduslaval teemal „Haridus kui julgeolekugarantii“, kus tuntud arvamusliidrid eestlaste ja venelaste hulgast lahkavad koolisüsteemi võimalusi ja ohte riigi julgeoleku tagamisel.

Arvamusfestivali programmi koostamisega tegeleva meeskonna vabatahtlik Marleen Pedjasaare sõnul andsid andsid haridusarutelude teemade paika panekul mõtteainest nii meie õpilaste PISA testi tulemused kui ka õppekavade normatiivid. Teine oluline koht, kust ideid saadi, oli veebruaris toimunud ideekorje, mille kaudu said oma mõtteid ja ettepanekuid väljendada kõik Eesti elanikud.

„PISA testi tulemused näitavad, et Eesti kool pole halb, kuid meie õpilased pole homseks ühiskonnaks päris valmis – meil pole piisavalt enesekindlaid, loovaid, ettevõtlikke inimesi,“ ütles Pedjasaar. „Ühelt poolt on Eesti laste õpitulemused maailma parimate hulgas, teisalt on Eesti õpetajate hinnangud enesekindlusele, eneseusule, eesmärgikindlusele rahvusvahelises võrdluses ühed kehvemad.“

Lisaks hariduslavale on mõlemal festivalipäeval üks haridusteema ka mäe- ja orulaval. Reede õhtul arutletakse, kas klassikaline kool elab praegu oma viimaseid päevi; laupäeval püütakse jälile saada, kuhu kaob koolirõõm. Mäe- ja Orulava on ainsad lavad, mille programmi paneb kokku Arvamusfestivali meeskond.

Haridusteemad Mäe- ja Orulaval
Reede, 15. august
19:00-20:30 Klassikalise kooli viimased päevad?
Laval on Martin Saar, Robert Peetsalu, Tiiu Kuurme. Modereerib Aro Velmet

Laupäev, 16. august
12:30-14:00 Kuhu kaob koolirõõm?
Laval on Alo Savi, Margit Sutrop. Modereerib Rasmus Rask

Hariduslava kavaga saab tutvuda siin.

Lugu ilmus 3. juunil Järva Teatajas.

Teise Arvamusfestivali kavas üle 150 sisuka arutelu

Tänavune Arvamusfestival toob osalejateni üle 150 erineva arutelu Eesti tänase ja homse teemal, neile lisaks raadioprogrammid, kultuurisündmused, õpitoad ja festivaliklubi. Poliitilised liikumised ja erakonnad panevad püsti maailmavaatekohvikud, kohal on meediaväljaanded oma lavade ja otsestuudiotega.

„Korraldame festivali eesmärgiga, et sellest kasvab sammhaaval hinnatud, vaba ja inspireeriv arutelukeskkond aktiivsetele eestimaalastele,“ sõnas Arvamusfestivali üks korraldajatest, Urmo Kübar. Just tema juhtis meeskonda, kes pani kokku programmi Mäe- ja Orulavale. Need on ainsad lavad, mille programmi koostab festivali korraldusmeeskond, kõik teised arutelud sünnivad erinevate organisatsioonide ja ühenduste koostöös.

Mäe- ja Orulaval peetakse kahe päeva jooksul peaaegu 20 arutelu Eesti jaoks olulistel teemadel. Vaetakse, kas on mõistlik väljarännet peatada, kuidas ja mida ette võtta meie maavaradega, uuritakse, kuhu kaob koolirõõm, peetakse nõu, milline peaks olema riigi roll ettevõtluses. Kõneks on ka julgeolek, elu maapiirkondades, eestimaalaste tervis, samuti Eesti tark ja pehme võim. Veel küsitakse, milline on saja-aastase Eesti Vabariigi tulevik. Festivali alustab endiste peaministrite arutelu “Mida teeksime täna teisiti?”. Viimases arutelus kohtuvad parlamendierakondade juhid. Arutelude pealkirjad ja toimumisajad on juba üleval festivali kodulehel, neis osalevate arutlejate nimed avalikustatakse järk-järgult suve jooksul.

„Meie vabatahtlikest meeskond on terve kevade ettevalmistustega tegelenud ja tänasest kodulehel oleva programmi kokkupanekuks tegi tööd kümneid inimesi. Palju ideid saime veebruaris toimunud teemakorjelt, kust kogunes üle saja ettepaneku,“ sõnas Kübar, tunnistades, et kõiki ideid polnud kahjuks võimalik Arvamusfestivali ametlikku programmi mahutada. „Neile, kes oma teemat ei leia Mäe- ega Orulavalt või mõnelt teemalavadest, jääb mõistagi veel vaba mikrofon või siis võimalus mistahes vabal muruplatsil maha istuda ning arutelu käima tõmmata.“

Arvamusfestival toimub tänavu 15.-16. augustil Paide Vallimäel, tegemist on ärksate ja aktiivsete inimeste kohtumispaiga ja mõttevahetuskohaga Eesti ühiskonnale ja inimestele olulistel teemadel. Festivali eesmärk on tuua kokku erinevaid vaatenurki ja ideid, et arutelude tulemusel sünniks uusi teadmisi, alguse saaksid uued ühiskonna jaoks kasulikud ettevõtmised ning areneks arutelukultuur Eestis. Arvamusfestival toimus esimest korda eelmisel aastal, kui kahe päeva jooksul peeti ligi 50 arutelu ja õpituba, arutelulavadel diskuteeris 200 inimest, osalejatena oli kohal umbes 2000 inimest.

Arvamusfestivali tänavust esialgset programmi vaata siit.

Lisainfo:
Urmo Kübar
Arvamusfestival 2014 sisutiimi juht
Tel: 522 6504
E-post: urmo.kybar@arvamusfestival.ee

„Pesakond“ tuleb Arvamusfestivalile

Pesakond_Mis sa hunt arvad_MillestArvamusfestivalile tuleb erikajastust tegema tuntud kunstnik Madis Ots oma „Pesakonna“ koomiksiga. Ots joonistab Arvamusfestivali jooksul koomikseid, mille inspiratsiooniallikaks on arutelude teemad, festivali miljöö ja inimesed. Madis Otsa sõnul on tal plaanis teha tõenäoliselt absurdseim reportaaž Arvamusfestivalist.

„Tahan käia ringi, kuulata siin, vaadata seal, ja kasutada materjali igati meelevaldselt ja kontekstiväliselt koomiksites,“ ütles Ots, lisades naljaga pooleks, et kardetavasti „Pesakonna“ üks läbivaid teemasid – miks koomiksitegelane Karu selline tropp on? – arutlusele ei tule. „Pesakonna“ koomiksid avaldatakse päeva jooksul Arvamusfestivali veebilehel ja Facebooki uudisvoos, samuti riputatakse koomiksid välja festivalialal

Eestis ainulaadne originaalkoomiks „Pesakond“ tähistab tänavu suvel 20. ilmumisaastat. Alates 1994. aastast on „Pesakonda“ ilmunud üle 4500 numbri. Neile, kes koos mitmetasandilist nalja viskava „Pesakonnaga“ üles kasvanud, lubab Madis Ots koomiksi jätkumist ka tulevikus: „Kannatage veel natuke, kohe läheb intelligentseks!“

Arvamusfestivali peetakse tänavu 15.-16. augustil Paide Vallimäel. Festival on avatud, kogu ühiskonda kaasav, poliitiliste ambitsioonideta arvamuskultuuri ja kodanikuharidust arendav kohtumispaik, mis sealjuures kõigile külalistele tasuta. Teist aastat toimuva Arvamusfestivali aruteludes osalevad vabaühendused, meediakanalid, ülikoolid, erakonnad, ettevõtjad, kultuuritegelased ja kõik kohale tulnud inimesed, kes sõna soovivad.

Vaata lisaks:
Pesakond Facebookis

Mall Hellam: Toetame algatusi, mis muudavad ühiskonda avatumaks

Mall HellamArvamusfestivali üks suurimaid toetajaid Avatud Eesti Fond (AEF) tegi meile tänavu ootamatu kingituse – taotlesime toetust 13 000 eurot, saime aga 15 000. Muidugi tegi see korraldustiimi väga-väga rõõmsaks ning liigutas meid südamepõhjani.

AEFi juht Mall Hellam ütles meile sel nädalal, et ilma fondi toetuseta oleks meil eelmisel aastal olnud üsna keeruline. Tal on tuline õigus! Meil on väga hea meel, et Arvamusfestival mullu suuresti tänu AEFi toetusele esmakordselt toimus ja et tänavugi ootame AEFi abiga kõiki huvilisi taas 15.-16. augustil Paide Vallimäele. Ilma toetajateta poleks Arvamusfestivali, seega uurisime Mall Hellamilt, miks AEF festivali toetab ning mis plaanid neil tänavusel festivalil on.

(more…)

Festivali kava valmib mais

urmoKui mullu esimest arvamusfestivali tehes tuli mõnikord ikka päris palju selgitada, mida me teeme ja miks keegi festivalile tulla võiks, siis tänavu on peamurdmist rohkem sellega, kuidas kõiki oma teemade Paidesse tuua soovijaid Vallimäele kahe päeva sisse ära mahutada.

Veebruarikuine avatud ideekorje tõi Arvamusfestivali sisu kokku panevale meeskonnale sadakond ettepanekut tänavusteks debatiteemadeks. Ettepanekute arvu järgi olid popimateks valdkondadeks haridus, majandus ja rahvastik, kuid arutelusid sooviti ka näiteks teemadel nagu vaikus, Maa kosmiline ajalugu, metafüüsika või transhumanism.

Umbes pooltel juhtudel oli idee pakkuja valmis ka arutelu korraldamise enda peale võtma, mis on ka festivali korraldajate idee – mida rohkem erinevaid tegijaid, kes lähtuvad Arvamusfestivali heast tavast ning eesmärgist aidata kaasa arutelukultuuri arengule ja selle kaudu uute teadmiste tekkimisele-levile ühiskonnas, seda sisukam ja huvitavam festival saab.

Märtsis on meie peamine ülesanne olnud vaadata, millised valdkonnad võiksid saada eraldi lava ning millised teemad tuua Mäe- ja Orulavale. Need lavad on ainsad, mille programmi festivali korraldusmeeskond ise kokku paneb.

Mõlema ülesandega on töö poole peal, sihiga programm valmis saada aprillis-mais. Laias laastus oleme vaielnud, milliseid teemasid Mäe- ja Orulavale tuua, küll aga pole veel täpselt sõnastatud iga arutelu teemat, mille järel järgmise tööna algaks osalejate leidmine. Kindel on see, et neil lavadel arutatakse 15.-16. augustini haridus-, lõimumis-, väljarände, julgeoleku, majandus-  ja maaelu küsimusi, aga ka näiteks küsimusi dopinguvabast spordist ja valikuvabadusest tervishoius. Festivali lõpetab 2015. aasta Riigikogu valimiste esinumbrite ehk peaministrikandidaatide debatt.

Muid lavasid tuleb vähemalt tosinkond ning neid on omakorda kolme tüüpi. Mäe- ja Orulavaga sarnast “kirjut” programmi pakuvad meedialavad, millega tulevad välja kõik meie suuremad meediakontsernid. Erakonnad pakuvad Paides taas arutelusid oma maailmavaatetelkides. Ning kolmandaks kerkib Vallimäele mitmeid ühe- või kahepäevaseid teemalavu, mille programmi panevad üksi või mitmekesi kokku vastava valdkonna organisatsioonid. Ka see loetelu pole veel lõpuni valmis, kuid tõenäoliselt võib sel aastal arvestada näiteks hariduse, ettevõtluse, rahvastiku, keskkonna, vabakonna, linnaruumi, arengukoostöö jt selliste lavadega.

Neile, kelle pakutud teemad ei mahu ei Mäe- ega Orulavale või mõnele teemalavadest, jääb mõistagi veel avatud mikrofon või siis võimalus mistahes vabal pinnal maha istuda ning arutelu käima tõmmata.

Arvamusfestival 2014 ettevalmistused on alanud, paku oma teema

Järgmise kolme nädala jooksul ootab Arvamusfestivali korraldusmeeskond kõigilt huvilistelt ettepanekuid, mis teemade üle võiks tänavusel festivalil arutleda. Ettepanekuid saab esitada kuni 24. veebruarini.

„Esimesel aastal aitasid festivali põhiarutelud paika saada eri meediakanalite peatoimetajad. Tänavu ootame teemade kohta ettepanekuid ja ideid ka igalt inimeselt ja organisatsioonidelt,“ ütles Arvamusfestival 2014 eestvedaja Kristi Liiva.

Liiva lisas, et organisatsioone ärgitatakse välja tulema oma lavadega, kus päeva või kahe jooksul keskenduda kas kindlale valdkonnale või ühenduse jaoks tähtsatele küsimustele. Nii tulid eelmisel aastal Arvamusfestivalile ettevõtlusteemadega Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja noorte ettevõtlusprogramm ENTRUM, erinevad noorteorganisatsioonid lõid ühise noortelava, ühel laval oli aga tähelepanu all vaid see, mis oluline Järvamaale. Samuti olid oma lavadega väljas suuremad meediaorganisatsioonid nagu Postimees ja Eesti Päevaleht/Delfi, erakonnad ja poliitilised liikumised panid püsti maailmavaatekohvikud, otsestuudiotega olid kohal Kuku ja Vikerraadio.

Aruteluteemasid saavad huvilised pakkuda veebilehel 2014.arvamusfestival.ee. Ettepanekut esitades palub korraldusmeeskond seda lühidalt põhjendada ning soovitavalt pakkuda ideid, kes oleks värsked ja seniavastama kõnelejad, kes võiksid arutelus osaleda. Oodatud on kõik mõtted haridusest majanduseni, kultuurist rahvaterviseni.

„Oleme väga rõõmsad, kui aruteluideid tuleb üle Eesti ja inimesed erinevatest piirkondadest pakuvad välja oma mõtteid, mis just neile ja nende kodukandile tähtsad,“ ütles Liiva. „Eriti oodatud on teemad, mis on ühiskonnas olulised, kuid mille üle pole senini ehk avalikult eriti arutletud.“

Arvamusfestival 2014 toimub tänavu 15.-16. augustil Paide vallimäel, tegemist on ärksate eestimaalaste kohtumispaiga ja mõttevahetuskohaga Eesti ühiskonnale ja inimestele olulistel teemadel. Festivali eesmärk on tuua kokku erinevaid vaatenurki ja ideid, et arutelude tulemusel sünniks uusi teadmisi, alguse saaksid uued ühiskonna jaoks kasulikud ettevõtmised ning areneks arutelukultuur Eestis. Arvamusfestival toimus esimest korda eelmisel aastal, kui kahe päeva jooksul peeti ligi 50 arutelu ja õpituba, arutelulavadel diskuteeris 200 inimest, osalejatena oli kohal umbes 2000 inimest.

Lisainfo:
Kristi Liiva
Arvamusfestival 2014 eestvedaja
507 4162
e-post: kristi.liiva@arvamusfestival.ee

Teate edastas:
Liis Kängsepp
Arvamusfestival 2014 kommunikatsioonijuht
5343 9229
e-post: liis.kangsepp@arvamusfestival.ee

Mida mina Arvamusfestivalist sain?

Sel suvel Euroopas reisil olles ja kõrvutades erinevate riikide elukorraldust, elatustaset ja võimalusi Eesti omaga küsisin ma enda käest päris tihti neid küsimusi.

Millal muutub meie riik ja ühiskond selliseks, et siin elavad inimesed oleksid rohkem ühiskonda kaasatud? Saaksid nii sõnas kui teos kaasa rääkida nendes teemades, mis neile olulised on? Toimuks rohkem ühiskondlikku diskussiooni selles osas, milline peab Eesti täna olema, et nii tänastel kui homsetel põlvkondadel siin parem elada oleks?

Kuigi tol hetkel oli minu jaoks tegemist pigem retoorilist laadi küsimusega, millele ma otsest vastust ei oodanud vähemalt mitte lähiajal leida, siis ma sain selle siiski. Ja leidsin ma selle just Eesti esimesel Arvamusfestivalil Paides.

Viimane arutelu: Eesti mõte

Lõpudiskussioon_Tiina Kaalep_Urmas Reinsalu_Sven Mikser_Mari-Liis Jakobson_Foto_Kärt Rebane

Arvamusfestivali lõpetas arutelu teemal „Eesti mõte“. Vestluse juhid Tiina Kaalep ja Mari-Liis Jakobson püstitasid küsimuse murettekitavalt suurest väljarändest: Eesti on väike, ent ometi paistab justkui ajaks ta üle ääre. Eelmisel aastal vähenes Eesti rahvastik 6629 inimese võrra, välismaal elab praegu kuuendik kõigist eestlastest.

Sel teemal olid sõna võtma palutud parlamendierakondade juhid, kellest kohale oli tulnud täpselt pooled – Sven Mikser Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast ja Urmas Reinsalu Isamaa ja Res Publica Liidust.

(more…)