Majanduse ja kultuuri vastandamisel pole mõtet

Majandus ja kultuur, bla-bla-bla… Too niinimetatud lüürikute-füüsikute diskussioon on tõenäoliselt üks nendest vastandamistest, mis jääb alatiseks asjaosalisi painama, rohkem või vähem. On meil tõesti tegemist nii julma tõsiasjaga, nagu väitis kord Inglise kultuuriminister Miller: „Arts must make economic case*“? Või äkki saab kultuuri ja majandust siiski panna heale suhtele omaselt üksteist mõistma?

Vestlust alustas kirjandusliku küsimusega selle arutelu tüürimees Heldur Meerits, uurides Karl-Martin Sinijärvelt, kui palju eesti kirjanikud kirjutavad majandusest. Sinijärv kui sulesepp ei uskunud, et keegi võtaks tõsiselt lembelüürikut, kes pole kunagi armastanud: „Vaevalt ei saa ka kirjanik kirjutada palju sellest, millega ta kokku puutunud pole, näiteks rahast.“

(more…)

Kung-fu võtted või sotsiaalsed ettevõtted?

Image

Sotsiaalne ettevõtlus on ettevõtluse vorm, mis on väga selgelt eesmärgiks seadnud ühiskondlike probleemide lahendamise olles samas isemajandav ja kasumit teeniv. Termin on suhteliselt uus ja vähekasutatud. Eestis defineerib end sotsiaalse ettevõttena 24 ettevõtet.

Arutelu tuumaks osutus paralleelide tõmbamine traditsioonilise ja sotsiaalse ettevõtluse vahele – mismoodi annab sotsiaalne ettevõtlus ühiskonnale teisiti tagasi, kui seda teeb traditsiooniline ettevõtlus? Mõlemad pakuvad mingisugust probleemilahendust või vajaduse rahuldamist. Väideti, et traditsioonilises ettevõttes juhtub sotsiaalne tagasipanustamine iseenesest ja iga päev, kuid et jätkusuutlikud on vaid need ettevõtted, kes sihipäraselt tagasi panustavad.

(more…)

E-valimised: turvalisus on tehniline küsimus, tõsisem on ühiskondliku usalduse aspekt

Ivar Tallo, Tarvi Martens ja Marek Strandberg_Mait Vestre

Kui europarlamendi valimised välja jätta, on Eesti riigi kodanikud saanud e-hääletuse mugavust nautida juba kahtedel järjestikulistel valimistel. Küsimuse üle, kas e-valimised on vajalikud või kasulikud, ei diskuteeri väga keegi. Küll aga mõttevahetusi selle sisulise väärtuse üle jätkub ohtralt.

Arvamusfestivali teisel päeval leidsid selle teemaga lähemalt kokku puutunud Ivar Tallo juhtimisel, et e-valimiste turvalisus on ennekõike tehniline küsimus. Samas nenditi, et märksa keerukam on aga tekitada nii rahva kui ka riigijuhtide hulgas usaldust, mis aitaks selle laiemale kasutuselevõtule kaasa.

(more…)

Eetris ansambel Kõrsikud kõhnem versioon

Rahva teenrid_Liis Kängsepp

Mis saab Eesti meediast, kui selle praegused omanikud norralased oma osa maha müüvad? Kas eestlastel on raha, et see ära osta ja kuidas erineb eestlaste ja norralaste juhtimine? Raadioeetris ansambel Kõrsikud kõhnem versioon ehk nii kutsusid end Lauri Hussar, Urmet Kook ja Sulev Vedler saates Rahva teenrid.

Lauri Hussar leidis, et Skandinaavia juhtimiskogemus võib paremini töötada, kuna neil on pikem vaba maailma ajakirjanduse traditsioon. Urmet Kook tõi aga jälle välja, et mõni aeg tagasi juhtisid Eesti meediat rootslased, kes tegid palju ebapädevaid otsuseid, kuna ei tundnud siinset konteksti.

Suuremasse kontserni kuulumise positiivne külg on jällegi kindlam seljatagune – kriisi aegu on kergem üle elada. Eesti mastaap ja siinsed rahasummad on nii väikesed, et ka väiksem langusperiood võib süsteemi kokku kukkumise kaasa tuua.

(more…)

Kultuuri ja majandust pole mõtet vastandada

Loodelaval äsja lõppenud arutelul kultuuri ja majanduse suhetest leiti korduvalt, et ehkki neid kaht valdkonda kiputakse sageli vastandama, ei ole sel suuremat mõtet. Pime klassi- või kastiviha ei vii meid kuhugi.

Pigem on mõlema valdkonna inimestel üksteiselt nii mõndagi õppida ja lõppeks on mõlemad tegevused teatud mõttes vabaduse vormid – ettevõtlusvabadus ja loominguvabadus pole teineteisest sugugi kaugel.

Kes tahab sel teemal sõna võtta, jõuab veel Loodelava arutelulavale oma arvamust avaldama minna.

Kas alkoholisõltuvuse juured on kultuuris?

kagulava

“Eesti mees on selline, kes ei taha rääkida. Kui ta paneb pisut jooki sisse, siis ta ta tahab rääkida. Ja kui ta paneb veel jooki sisse, siis tahab ta suisa laulda.”

See oli üks näidetest, mille tõi alkoholisõltuvusest doktoritöö kirjutanud Riina Raudne Kagulava arutelul “Kas alkoholisõltuvuse juured on kultuuris?”. Fookusgrupid olid Raudsele rääkinud, et peaasjalikult juuakse selle pärast, et on väga raske elada. ”

Seitsesada aastat oli orjust ja nii raske oli ja siis oli nõukogude aeg ja väga raske oli ning nüüd imeb kapitalist verd ja nii raske on. Vihma sajab ja nii halb on ja päike paistab ja siis on ka halb,” näitlikustas Raudne põhjuseid, miks Eesti inimesed suurtes kogustes alkoholi tarbivad.

(more…)

Homne kool: vabaduse leidmine õppekava piirides

Homse kooli üle arutlesid Artur Taevere, Heiki Haljasorg ja Sten Andreas Erlich_Mait Vestre

Loodelaval toimunud arutelus “Mida ja kuidas peaks homses Eesti koolis õppima?” püüdsid tudengi ja väitlusseltsi koolitaja Sten Andreas Erlichi juhtimisel Noored Kooli ja Teach for All projektidega seotud Artur Taevere  ja Tallinna Ülikooli kasvatusteaduste doktorant ja õppejõud Heiki Haljasorg leida lahendusi sellele, kuidas õppekava piirangutest hoolimata panna õpetajaid tunnetama vabadust õpetatavale võimalikult diferentseeritult läheneda.

PISA tulemuste põhjal ei oleks meil ju põhjust hariduses millegi üle kurta ja ka Artur Taevere tõdes, et meil on palju, mille üle uhke olla ja vähe, mille üle viriseda.

(more…)

Kui sallitav on sallimatus?

Arutlejad (vasakult): Viktoria Korpan, Eduard Odinets, Liisa Pakosta ja Igor Kopõtin

Hoolimata varajastest hommikutundidest ja vähestest arutelu alguseks kohaletulnutest kujunes arutelu sallivusest kohati teravaks ning aja jooksul lisandunud kuulajadki väljendasid aktiivselt oma arvamust. Kõlama jäid nii toetavad kui kriitilised hinnangud.

Arutelu juhatas Viktoria Korpan, selles osalesid riigikogu liige Liisa Pakosta, Tallinna Ülikooli ajaloodoktorant Igor Kopõtin ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse juht Eduard Odinets.

(more…)

Kuidas see kõik ikkagi nii pekki läks?

Image

Ärge laske end markantsest pealkirjast eksitada, keegi ei ürita siin kohatuid väljendeid põhjendamatult õhku loopida. Tegemist on nimelt väljavõttega Daniel Vaariku raamatust “Praktikaaruanne”, kus ta esitab küsimuse: “Kuidas see kõik (Eesti ajakirjandusega – toim) ikkagi nii persse läks?”.

Kuid seda saab üle kanda ka Eesti poliitmaastikule. Eilsel arutelul “Poliitika tulevik: parteidega ja ilma” juhtis eeltoodud küsimuse ning Eesti poliitika vahelisele seosele tähelepanu Rahvakogu eestvedaja Urmo Kübar. Tõsi, ta kasutas Vaariku tsiteerimisel viisakamat terminit.

(more…)

Säutsudest sügavamale

Sotsiaaldemokraatide maailmavaatekohvikus tõdeti täna hommikul, et sageli kipub poliitiline debatt jääma Twitteri-postituse tasemele.

Paradoksaalsel kombel on ka poliitikasaadete sõnavõtud pahatihti vaid 140 tähemärgi pikkused ja kui inimesed oma vaateid veidi kirglikumalt selgitama asuvad, segab saatejuht varmalt vahele öeldes: „Oot-oot, ärme nüüd kohe vaidlema lähe…“.

Kuidas hoida alles sügavusmõõdet kiirreageerimise ajastul?

Mis on vaesuse hind?

Kui Kaur Kender hingeldades kohale jõudis, oli arutelu vaesuse kalliduse teemal juba alanud. Kuid hingeldamine ei hoidnud teda tagasi arvamust avaldamast. Ta üritas koheselt vastada teemapüstituse küsimusele, pakkudes välja, et vaesuse hinnaks on rikkus.

Mitmed tema teravad märkused ja mahlased näited pälvisid publiku aplausi, kas heakskiidu tõttu või siis hoopiski huumori ja reaalsuse kokkusulamisel tekkinud absurditundest. Küsimisvooru ajal avaldati arvamust, et Kender kaaperdas arutelu, kuid päris nii see siiski ei olnud, kuigi Indrek Neivelt jäi tema tõttu kindlasti rohkem tahaplaanile kui oleks tahtnud. Diskussiooni eestvedaja oli Kaja Kallas.

(more…)

Kohe läheb lahti!

Pressikeskuse uks_Mait Vestre

Eilne päev meie pressikeskuses oli tegus, tore ja ka tulemuslik – postitasime usinalt. Arvamusfestivalilt käis läbi üle tuhande inimese, kõige popim arutelu oli “Kui kallis on vaesus”.

Kohe-kohe algab päev Loodelaval aruteluga „Kui sallitav on sallimatus?“. Samal ajal antakse Postimehe laval ülevaade tänasest Eesti pressist. Kell 11 algab Kagulaval Vikerraadio saate „Rahva teenrid“ otseülekanne. Meie päev kulmineerub aga parlamendierakondade juhtide aruteluga Eesti Mõte, mida juhivad Mari-Liis Jakobson ja Tiina Kaalep.

Sellest, mis toimub, saab aimu meie blogist, Facebookist, Twitterist (@arvamusfestival) ja teiste meediakanalite kajastusest.

Ootame!

Maailmas läbilöömiseks tuleb ületada oma võimete piirid

Image

Maailmas läbilöömiseks tuleb proovida mõelda, mis on terve maailma probleemid, mitte vaid kohalikud. Peab tajuma, kuhu võiksid paigutuda maailma kontekstis. Kes sa oled, kes sind kuulab ja tarbib? Nendele küsimustele vastuste leidmiseks on aga esmatähtis teha pidevalt midagi, mis on üle su võimete piiride.

Arvamusfestivali reedese päeva viimane arutelu Kagulaval keerles ümber maailmas läbilöömise, eelkõige eestlaste vaatepunktist. Jutustama olid kutsutud muusikaettevõtluse  edendaja ja kontserdikorraldaja Helen Sildna, 25-aastase kogemusega tippjuht, Baltika Group juhatuse esimees, Eesti Tööstus-Kaubanduskoja juhatuse aseesimees Meelis Milder, TTÜ innovatsiooni ja rahvusvahelistumise prorektor Alar Kolk ning vestlust juhtis „tankijuht“ ehk reklaamiagentuur Tanki juht Joel Volkov.

(more…)

Euroopa Liit – kuidas edasi?

Õhtupoolikul Loodelaval toimunud arutelus mõtisklesid Indrek Treufeldti juhtimisel Euroopa Kontrollkoja liige Kersti Kaljulaid, Soome haridusminister Krista Kiuru ja Eesti privaatpanganduse investeerimiskeskuse juht Kristjan Tamla Euroopa tuleviku üle.

Treufeldt alustas arutelu, rääkides euroskeptitsismist, mida ta on palju kohanud. Ta ise peab end skeptiliseks eurooptimistiks või optimistlikuks euroskeptikuks. Tema arvates kaldutakse Euroopa Liitu käsitledes tihtipeale äärmustesse ja puuduvad asjalikud arutelud. Krista Kiuru tõdes, et euroteema pole Soomes eriti populaarne, kuid on ometigi väga oluline teema. Kiuru arvab, et rõhk peaks olema sellel, mida tuleks teha, et Euroopa Liit oleks parem.

(more…)

Mida teha, et koolis enam ei kiusataks?

Reedese päeva kolmas arutelu Kagulaval keskendus võrdlemisi emotsionaalsele teemale – koolikiusamisele. Nagu näitas kiire küsitlus publiku seas, on ühel või teisel moel selle teemaga kokku puutunud praktiliselt igaüks.

Arutelu ohjas Marleen Pedjasaar, ekspertidena olid rääkima kutsutud SA Kiusamise  Vastu nõukogu esimees ja TÜ õppejõud Kristiina Treial, ajakirjanik ja kunagine programmi „Noored Kooli“ õpetaja Lauri Tankler ning psühholoog ja terapeut Mare Pork. Arutelu korraldas SA Kiusamise Vastu.

(more…)

Kahest sambast tulevasele pensionärile ei piisa

Mis saab peale esimest sammast?

Eesti pensionisüsteem toimib mudelina küll hästi, kuid see mudel ei taga tulevastele pensionäridele äraelamist. Tänased pensionikogujad ei teadvusta endale, et peale kahte sambasse kogumist saab nende tulevane pension olema vaid pisut üle kolmandiku nende praegustest sissetulekutest.

Täna Arvamusfestivali Kagulaval toimunud pensioniteemalisel arutelul “Mis saab pärast esimest sammast?” võeti ette küsimus, mida saab tänane nooremapoolne inimene teha, et oma eluga hakkama saada ka siis, kui saabub aeg pensionile minna.

Rõhk oli niisiis pikaajalisel planeerimisel ja teemat arutasid Janno Järve rakendusuuringute keskusest CENTAR, Noored Kooli programmi raames õpetajana töötav Kristi Saare, TÜ majandusdoktorant Indrek Seppo ja Pangaliitu ning SEB-d esindav Indrek Holst.

(more…)

Pensionär 2050

Kui praegu on Eestis nelja tööealise inimese kohta üks pensionär, siis aastal 2050 on sama hulga kohta 2,6 pensionäri. Kas ühe inimese pensionit hakatakse siis 2,6 inimese vahel jagama või tõstetakse makse, et pensionite suurus sama hoida? Või kuidas inimesed elaks ja tegutseks, kui riik pensione üldse ei maksaks? Nende küsimuste üle arutlesid Arvamusfestivali külalised Praxise ja Pangaliidu juhtimisel.

Vestlusringi juhatas sisse Janno Järve, kes pööras meie tähelepanu olulistele muutustele ühiskonna demograafilises struktuuris. Kui mõned aastad tagasi mindi keskmiselt pensionile 65-aastaselt ja keskmine eluiga jäi 67 kanti, siis praegu minnakse pensionile umbes samal ajal, kuid keskmine eluiga on pikenenud umbes 10-15 aastat. Järelikult on pensionipõlv märgatavalt pikem ja enam ei saa viljeleda elustiili, kus tulevikule üldse ei mõelda. Või eks saab ikka, aga sellisel juhul võivad viimased 20 aastat üsna nukrad olla.

(more…)

Kuidas tagada, et vaidluses jääks peale mitte see, kes on tugevam, vaid see, kel on tugevam argument?

Arvamusfestivalil toimuvad peale mitmesuguste ühiskonnategelaste sõnavõttude ka sõnarock’ipeole asjakohased õpitoad, kus saab meenutada või täiesti uue tarkusena kõrva taha panna läbinägelikke ning selgesti struktureeritud teadmisi väitlusest, argumendi ülesehitusest ja esitusest, hinnangu andmisest, kuulamisoskusest…

Ometi, et eeltoodud teemad võivad näida väga üldisena ja paljudele elu jooksul kindlasti vähemalt korra põhjalikult läbimõelduna, on nende oskuste näol raudselt tegemist mõtlemis- ja kõneosavustega, mille vajalikkust mõistavad paljud suisa igapäevaselt (kas valutult või valusalt), kuid mille ulatust on raske hoomata.

(more…)

Mis on Eesti koolis täna vajaka – autoriteetsus, vabadus, õppijakesksus või puhas inimlik hoolivus?

Mihkel Kunnus ja Harry Tuul_Kärt Rebane

Lisaks pealavade diskussioonidele leiab esimeselt sõnarockfestivalilt ka erinevate Eesti meediaväljaannete poolt juhitud intrigreerivaid ning kaasa rääkima kutsuvaid vestlusringe. Delfi ja EPLi lava esimene arutelu “Kool matsi ei riku” keskendus tänase haridussüsteemi väljakutsete kaardistamisele, tekitades seeläbi rohkelt elavat arutelu.

Arutelu modereeriv EPLi ajakirjanik Priit Simson tulistas vestlusringi alustades kohe haridussüsteemi südamesse, uurides EPLi ja Delfi telgi ümber kogunenud rahva käest, kui suur probleem on koolis distsipliin.

(more…)

Sisseränne on vajalik: Oma jõududega pusides hakkama ei saa

Keda tahame Eestisse_Liis Kängsepp

Hetkel Arvamusfestivali Loodelaval käimasolevas arutelus “Kus ja kes on inimesed, keda tahame kutsuda Eestisse elama?” on nii konsultant ja koolitaja Hede Kerstin Luik, ajakirjanik Mihkel Kärmas, Teenusmajanduse Koja juht Yrjo Ojasaar kui Eesti Rõiva- ja Tekstiililiidu juhatuse liige Meelis Virkebau ühte meelt, et Eesti vajab sisserännet, kuna oma jõududega pusides ei tule me globaalses maailmas toime.

Kuigi hääl rahva seast kipub arvama, et terve on see riik, kus nii koristaja kui minister on oma rahva seast, tuleb siiski tunnistada, et vajame paljudes eluvaldkondades spetsialiste väljastpoolt.  “Näiteks Ida-Virumaal meditsiin ei toimiks, kui poleks importarste Ukrainast ja teistest idariikidest,” ütles Kärmas.

(more…)

Mis hakkas just pihta Noortelaval?

Image

Eesti Noorteühenduste Liidu esindjad Marju Tamp ja Maia Eskla olid kohal juba enne kella 10, ning haarasid mind käigupealt appi Noortelava telki püstitama. Täna alates 15.00 on plaanis arutelud valimisea langetamise või mittelangetamise, ning põlvkondade vahelise solidaarsuse teemadel.

Arutelud leiavad aset vabas ja mõnusas piknikukeskkonnas. Istutakse patjadel ja tekkidel ning luuakse suveidülli, et meelitada ligi ka nooremaid arvamusavaldajaid ja neid, kellele meeldivad viinamarjad, banaanid, küpsised ja kommid. Teemad on tegelikult palju laiemad, kui pealkirjade järgi võiks järeldada.

(more…)

Haldusreform – Eesti tüütuim ja seksikaim probleem

Image

Esimese arutelu teemaks, mis Paide Vallimäe Loodelaval ettekandmisele tuli, oli “Millist riiki jaksame ja tahame pidama”. Ilmselt ei ole see aga enam juhuslik, et kõik käsitlused, mis lähtuvad riigi rahanappusest, otsaga kohalike omavalitsuste ning nende liitmiste-lahutamisteni jõuavad.

Laval võtsid sõna Ülle Madise, Sulev Valner ja Toomas Kiho ning neid pidi modereerima Toomas Mattson. Mattsonil oli aga ka endal palju öelda.

(more…)

Ülle Madise: Kohapealseid inimesi tuleb rohkem usaldada!

Ülle Madise_Mait Vestre

Hetkel veel käivas Arvamusfestivali esimeses arutelus jäi kõlama Ülle Madise mõte, et kohalike omavalitsuste reformimisel tuleks kohapealseid inimesi rohkem usaldada ja anda võimalus kohapeal otsustada, kuidas mingid asju kõige paremini korraldada.

Kesksete standardite, miinimumnõuete ja normide üle vaidlemise asemel peaks lähenema lokaalselt ja erinevates piirkondades rakendama valitsemisel erinevaid mudeleid.

Almedalen? Mis see veel on?

Kristi Liiva_Liis Kängsepp

Arvamusfestivali poleks olemas, kui Kristi Liiva poleks mõned aastad tagasi sattunud Almedaleni nädalale Rootsis. Just Almedaleni fenomen inspireeris Liivat korraldama Eesti esimest Arvamusfestivali. Aga mida Almedalen endast õieti kujutab?

1968. aasta suvel pidas Rootsi toonane haridusminister Olof Palme Gotlandil ühe pargi kõrval veoauto kastist ühe kõne. Pargi nimi oli Almedalen ja Palme kõnega sai alguse omalaadne traditsioon – rootslased kogunevad Almedalenisse igal suvel, arutlemaks nädala jooksul, kuidas Rootsit paremaks teha.

(more…)

Avapauk antud!

Kalju Ivask_Mait Vestre

Arvamusfestival on avatud, meid ootab ees poolteist päeva põnevaid arutelusid, kohtumisi, uusi ideid ja tuttavaid.

“Parim mis juhtuda saab, on see, et inimesed ei tea, kuhu minna ja mida kuulata, sest nii palju on huvitavaid asju,” ütles Paide linnapea Kaido Ivask just festivali avamisel.

Festivali ajal sibab ringi üle saja vabatahtlikku, neist kümme on seotud selle blogiga siin. Jõudu kõigile vabatahtlikele ja toredat festivali kõigile!