Ukraina kriisi järk-järguline laienemine pani eestlased taas veelgi murelikumalt mõtlema julgeolekule ning sellest teemast ei saa mööda ka Arvamusfestival, kus teema üle arutletakse mitmel eri laval.

Mäe- ja Orulavadel ehk lavadel, mille programmi pani kokku arvamusfestivali meeskond, on tänavu julgeolekuga otseselt seotud teemasid kaks. Reedel on Mäelaval arutelu „Eesti julgeolek: kuidas ja mille eest?“ ning laupäeval Orulaval arutelu „Eesti tark võim“.

„Kui mõelda tagasi talvisele ajale, siis inimesed kaalusid reaalselt, mis saab, kui Eestiga peaks Ukraina sündmuste taustal midagi juhtuma. Räägiti nii sõjast, Rootsi põgenemisest kui ka liitlaskohustustest,“ selgitas Anna Karolin, Arvamusfestivali vabatahtlik ja üks julgeolekuteemaliste arutelude koordinaatoritest, miks julgeolekuteemad just praegu väga olulised on. Ta lisas, et julgeolekuteemat mõtestatakse festivalil pisut teise nurga alt ning püütakse esitada arusaam julgeoleku valikute alustest.

„Arutelu mõte on vaadata julgeoleku sisse, uurida, mis julgeolekut mõjutab,“ ütles Karolin. „Näiteks kui räägime Eesti kohustuste tagamisest NATOs, siis mis see maksab? Ja mitte nii otseselt rahas, vaid näiteks, kas oleme nõus loobuma privaatsusest internetis, kui saame vastu julgeoleku? Või millist hinda oleme nõus maksma energiasõltumatuse eest?“

Arutelu juhib Andres Kasekamp, Tartu ülikooli õppejõud ja Eesti välispoliitika instituudi juhatuse liige.

Laupäevane arutelu „Eesti tark võim“ on julgeolekuga kaudselt seotud. Mida väikeriik ei suuda toore jõuga, seda üritatakse hüvitada diplomaatia, uuenduste ja patriotismiga. Kuidas teha nii, et meie riik ja ühiskond motiveeriksid meid siin elama ja üksteisest hoolima? Mis ideede eest peaks kodanike Eesti üldse seisma? On need digivabadused, laulupeod, metsas seente korjamine või midagi veel? Kuidas suhtleme välismaailmaga, nii et Eesti oleks tuntud ja armastatud üle kogu maailma?

Arutelu „Eesti tark võim“ sai inspiratsiooni kahest tänavu ilmunud tekstist. Üks neist oli Daniel Vaariku essee „Eesti ja tema pehme võim“, mis ilmus sellel talvel ajalehes Sirp. Teine oli 20 kultuuritegelase algatus „Elamisväärne Eesti“.

„Mõte on panna osalejad arutlema selle üle, milline peaks olema hea Eesti, mille eest me tahaksime seista – meie Eesti,“ ütles Karolin. „Kuidas peaksime Eestit tutvustama välismaal ja mida peaksime tegema kodus, et oleksime tugevamad. Näiteks laulupidu on hea näide targast võimust – see seob meid omavahel ja loob ka välismaal Eesti järele õhkava inimestelaine.“

Arutelu juhib Linnar Viik.

Julgeolekuteemalised arutelud arvamusfestivalil

Reedel, 15. augustil algusega kell 17 toimub Mäelaval arutelu „Eesti julgeolek – kuidas ja mille eest?“, kus keskendutakse sellele, millest meie julgeolek koosneb ning mis on nende valikute hind. Kui palju peame maksma sõltumatuse ja turvalisuse eest meie privaatsuse, säästva arengu või keskkonna arvelt? Arutelu annab võimaluse võtta julgeolek veidi väiksemateks ja selgemateks pusletükkideks.

Laupäeval algusega kell 17 on Orulaval arutelu pealkirjaga „Eesti tark võim“, mis keskendub Eesti tugeva ja pehme ehk targa võimu tasakaalule ning küsib arutlejatelt, missugune võiks olla Eesti tark võim laiemalt. Kui tugev võim on konkreetsed käsud, piirangud ja otsused seadustandvate ja täidesaatvate riigiorganite poolt, siis tark võim lisab sinna idee, miks inimesed on nõus neid tunnustama ja täitma. Tark võim on põhjus, mis toob inimesed laulupidudele, „Teeme ära“ talgutele ja Eestisse elama. Kas meil on seda liiga vähe ning kuidas seda paremini rakendada?

Ei unustata ka venekeelset elanikkonda

Laupäeval, 16. augustil algusega kell 14 saab oma sõna sekka öelda Mäelaval arutelul „Ärge õpetage meid elama!“, mis keskendub Eesti venekeelsetele elanikele. Arutelu esimeses pooles räägitakse inforuumist ja sellest, kuidas erinevalt levinud arvamusele, elab Eesti venekeelne kogukond mitmes erinevas inforuumis.

Küsitakse, kas olla väljaspool Eesti inforuumi on ohuks julgeolekule ning kas ja kui tugevalt peaks Eesti riik sekkuma venekeelsete elanike inforuumi kujundamisesse. Arutelu teises osas uuritakse, kas riik on eestivenelastele partneriks. Taasiseseisvumisest alates on riiklikul tasandil väljendatud korduvalt seda, kuidas eestivenelased peavad õppima eesti keelt, suhtuma Eesti riiki ja kasvatama oma järeltulijad Eestit armastama. Küsitakse, kas riik tohiks nii jõuliselt sekkuda inimeste isiklikesse hoiakutesse ning uuritakse, kuidas venekeelse kogukonna erinevad grupid riigi käitumisse suhtuvad.

Lugu ilmus esmakordselt 15. juuli Järvamaa Teatajas.