Järva Teataja

Kodumajutus kui vastastikune küllaminek

Arvamusfestivalil osalejatele kodumajutuse pakkumine annab suurepärase võimaluse piiluda pisut Paide mastaabis suurürituse korraldamise telgitagustesse. Festivali korraldajad innustavad kõiki lahkeid paidekaid, kes oleks valmis organiseerijaid majutama, endast märku andma.

Arvamusfestivali korraldajad otsivad praegu kodumajutust umbes 50 inimese majutamiseks, suurem osa neist osalevad festivalil arutelude moderaatoritena. Eelmisel aastal ööbisid kodumajutuses näiteks festivali eestvedaja Kristi Liiva ja festivali sisekommunikatsiooni ja staabi juht Birgit Rootsi, kes jäid mõlemad kodumajutuse kogemusega väga rahule. Öömaja pakkus neile Piret Vahtra, kes kutsub teisigi paidekaid oma kodu uksi festivali ajaks korraldajatele avama, sest lisaks uute tutvuste sõlmimisele saab nii osa ühe suure sündmuse köögipoolest.

„Sain väga lähedalt näha seda sisemist põlemist, millega Arvamusfestivali korraldatakse,“ ütles Vahtra ja nentis, et oskab nüüd sündmust palju enam väärtustada ja teisigi Vallimäele kutsuda. „Kui on vähegi soov elu paremaks muuta ja kurtmisest on villand, siis on vahelduseks hea kuulata arutelu selle üle, mida ja kuidas Eestis paremaks muuta. Muutud ka ise positiivsemaks!“

Vahtra kinnitas, et külalisi ei tasu mingil juhul karta, sest tema kogemusest on tegu igati seltsivate ja üldse mitte pretensioonikate inimestega. Erilisi ettevalmistusi ta külaliste vastuvõtuks ei teinud, kuid meenutab, et hoolitses korraldajate eest nagu oma laste eest. Sellise suursündmuse korraldamist ei osanud ta enda sõnul aga ette kujutada.

Vahtra juures ööbinud Rootsi meenutab kodumajutuse kogemust veel praegugi vaid positiivsete sõnadega. Olgugi, et laiutamiseks ruumi ei jagunud, hindas Rootsi seda, kuidas üsna kiiresti tekkis mõnus nostalgiline tunne, justkui oleks ta taas kooliõpilane, kes on klassiga väljasõidul ja seetõttu uude huvitavasse kohta magama sattunud. Järgmisel hommikul äratas külalisi mõnus kohvilõhn ja köögis ootas kaetud hommikusöögilaud. Samuti jäi tunne, et Vahtrale läks väga korda, kuidas Arvamusfestivali korraldamine sujub.

„Piret sai meile juba alguses tädi Piretiks. Ta oli väga päikseline, külalislahke ja ootas meid õhtul värskelt küpsetatud koogiga pikisilmi koju,“ meenutab Birgit naeratades, kuidas ka hilistel öötundidel möödunud päeva juhtumiste üle arutleti. Tänamaks voodikoha ja ka mõnusa olemise eest kinkisid ööbijad Vahtrale soojade kallistuste saatel kommikarbi.

Mis on kodumajutus?

Kodumajutus on võimalus pakkuda öömaja neile Arvamusfestivalil osalejatele, kes ei ela Paides. Kodumajutust võib pakkuda iga inimene, kes tunneb, et tal on kodus pisut vaba pinda, kus inimesed saavad ööbida. Tegemist võib olla vaba toaga, aga ka elutoa diivaniga. Koduma-jutust ei pea pakkuma päris tasuta, vaid selle eest võib ka küsida tasu.

Neil, kes huvitatud kodumajutuse pakkumise pakkumisest, saavad ühendust võtta Arvamusfestivali vabatahtliku Piret Reinfeldiga kas e-posti teel (piret.reinfeld@mail.ee) või helistades numbril 5042105. Tema käest saab ka täpsemat infot.

Lugu ilmus esmakordselt Järva Teatajas

Milline peaks olema riigi roll ettevõtluses?

Viimase kümne aasta jooksul on Eesti liikunud järk-järgult vabalt turumajanduselt riigikapitalismi suunas ning arvamusfestivali arutelus “Riigi roll ettevõtluses” mõtiskletaksegi selle üle, millises suunas peaks Eesti edasi liikuma. Arutlema tulevad teiste seas Erkki Raasuke ja Viljar Arakas.

“Eesti majandus on praegu languses, see on tõsine makromajanduslik probleem,” ütles arutelu kokkupanija, ettevõtja ja arvamusfestivali vabatahtlik Erki Peegel. “Midagi tuleb ette võtta. Küsimus on, mis suunas liikuda: kas peab olema eelkõige aktiivne riik ja oma rolli suurendama? Või peaks tagant lükkama ettevõtjate enda aktiivust ja andma neile rohkem loomevabadust?”

Näiteid sellest, et Eesti on liikunud riigikapitalismi suunas, on Peegli hinnangul mitu: Estonian Airi ja Eesti Raudtee taasriigistamine, suured riiklikud toetused ettevõtjatele Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kaudu, Edelaraudtee liinide opereerimise minek Elroni kätte. Tallinnas räägitakse munitsipaalpanga loomisest ja jäätmekäitluse munitsipaliseerimisest, juba töötab pealinnas munitsipaalpood.

“On palju arenguid, kus riik on oma rolli kasvatanud,” ütles Peegel. “Arutelu keskendubki sellele, kas nii on õige, kas nii on hea. Kas oleme riigiga ühel meelel või mingis kohtades riik ei ole nii hea peremees ettevõttele kui eraettevõtja võiks olla; kas see on paratamatu suund, et riik mängib ettevõtluses järjest suuremat rolli või tasuks usaldada rohkem ettevõtjat, kes saab paremini aru nii klientide vajadusest kui suudab ka oma teenuseid paremini eksportida ja läbi selle riigile paremini maksuraha teenida?”

Arutelu “Riigi roll ettevõtluses” algab arvamusfestivalil reedel, 15. augustil kell 14.

Osalevad Erkki Raasuke LHV pangast, ettevõtja Viljar Arakas, Arengufondi juht Tõnis Arro ja Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud Rainer Kattel. Modereerib Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel.

Lisaks sellele on Arvamusfestivalil ka ettevõtluslava, mille programm on kokku pandud erinevate organisatsioonide koostöös.

Äripäev on üks neist, kes on ettevõtluslava kavasse oma panuse andnud ning kutsub kõiki arutlema selle üle, kelle asi on inimese finantstulevik. Kindlalt on lubanud osaleda ettevõtja Jüri Mõis, väikeinvestorid Rene Ilves ja Jaak Roosaare.

Äripäeva arvamustoimetuse juht ja arutelu korraldaja Vilja Kiisler usub, et juba enne vanaks jäämist on oluline endale teadvustada: igaüks vastutab oma rahaasjade eest ise ning ainsad võimalused kindlustada oma finantstulevikku pole pensionisambad. “Tahaksime näidata, et on palju ägedamaid võimalusi. Mis, mõistagi, eeldavad teadmisi ja oskusi, sest kätkevad riske,” lausus Kiisler. “Tahaksime inimestesse süstida vastutustunnet oma finantstuleviku suhtes ja näidata, et palju sõltub endast, seetõttu tasub võtta aktiivne roll juba varakult.”

Nädala lõpuni saab veel hoogu anda
Veel pühapäevani saab arvamusfestivalile hoogu anda Hooandja keskkonnas. Osaliselt hooandjate toel ehitatakse üles Mäe- ja Orulava ehk kaks suuremat lava, mille programmi paneb kokku arvamusfestivali meeskond.

“Tänavu tahaksime pöörata veelgi rohkem tähelepanu sellele, et kõigil oleks festivalil hea olla,” ütles festivalikeskkonna juht Sven Soomuste. “Hooandjatelt saadud rahaga tahame muuta festivaliala hubasemaks, et mugavam oleks nii neil, kes lava peal, kui ka neil, kes on lava ümber.”

Soomuste hinnangul võiksid inimesed festivali Hooandjas toetada, sest see on võimalus osaleda protsessis, mis puudutab meist igaühte ehk muuta meid ümbritsevast paremaks ja teha seda sõna abil. “Teate ju küll seda laulu Nukitsamehe filmist: “Kas me teame, kas me teame lahke sõna võimu, sageli me kuulma peame kärkimist ja sõimu, head lapsed, need kasvavad vitsata, arm aitab enam kui hirm”,” lisas ta.

Lugu ilmus teisipäeval, 17. juunil Järva Teatajas.

Arvamusfestivali majandusteemad
Reede, 15. august
Orulava
kl 14 “Riigi roll ettevõtluses”

Ettevõtluslava
kl 13 “Ettevõtja tee – sõit Ameerika mägedel?”
kl 17 “Väike ja kallis riik – kas nii oli, on ja jääb?”
kl 19 “Sini-Musta-Valge kaart: tule ja jää Eestisse, Talent!”

Laupäev, 16. august
Orulava
kl 15 “Mida teha meie maavaradega?”

Ettevõtluslava
kl 13 “Mida on vaja loomemajanduse arenguhüppeks?”
kl 15 “Paneme kasvama Eesti jõukuse puu!”
kl 17 “Minu finantstulevik – kelle asi see on?”
kl 18 “Kuidas saab disain aidata Eesti Posti/Omnivat?”

Sotsiaalse innovatsiooni lava
kl 14 “Ettevõtted sotsiaalsete probleemide lahendamisel ─ vedurid või pidurid?”
kl 18 “Sotsiaalne ettevõtlus – kas saab Eestis hakkama?”

Festivalil on oluline kaal haridusaruteludel

Arvamusfestivali erinevate teemade seas on tänavu oluline rõhk haridusel – Mäe- ja Orulaval arutletakse, kuhu kaob eesti laste koolirõõm ja kas käes on klassikaline kooli viimased päevad. Haridusteemade jaoks on ka oma teemalava, kus jätkub põnevaid arutelusid mõlemaks festivalipäevaks.

Kahel päeval tuuakse hariduslavale kokku seitse olulist teemat. Näiteks mõtiskletakse Eesti koolivõrgu tuleviku üle; vaadatakse PISA testi telgitagustesse; küsitakse, kes on need inimesed, kes kujundavad Eesti tulevikku õpetajatena. Praegu on juba kindel, et kõnelejate seas on kindlasti haridusminister Jevgeni Ossinovski, David Vseviov ja Jaak Aaviksoo. Hariduslava teemad panid suuresti kokku Noored Kooli programmi vilistlased ja algatuse Huvitav Kool kogukond.

„Laval räägivad ettevõtjad koolist ja nende endi rollist Eesti hariduse mõjutamisel,“ sõnas Helen Sabrak, Noored Kooli programmi vilistlane ja üks tänavuaastase Hariduslava kava koostajatest. „Püstitame intrigeeriva küsimuse, et kas äkki oleks aeg koolides hindamine kui selline üldse lõpetada ja liikuda tagasiside andmisel uutele tasanditele. Sõna saavad õpilased ise, et arutleda milline on hea kool õppimiseks.“

Sabraku sõnul kajastuvad lava teemades kõige aktuaalsemad ja sisulisemad küsimused, mida Eestis hariduse vallas on viimase aasta jooksul arutatud. Samuti on selge, et need teemad puudutavad kõiki eestimaalasi.

„Koolis luuakse igapäev kild killu haaval meie riigi ja rahva tulevikku ning on oluline küsida kuidas meil läheb ning aidata kaasa, et läheks veel paremini,“ sõnas Sabrak. „Asjatundlike ja põnevate esinejate kõrval teeb Arvamusfestivalist erilise sündmuse just kohale tulnud kuulaja, kes on kõigi teemade aktiivne kaasarutaja. Ootame Hariduslaval osalejatelt põnevat kaasaelamist, palju küsimusi ja ideid, mida vestlustes läbi arutada.“

Üks olulisemaid ja parasjagu maailmas toimuvaid protsesse kõnetavamaid teemasid on kindlasti julgeolek, nii on ka arutletakse ka Hariduslaval teemal „Haridus kui julgeolekugarantii“, kus tuntud arvamusliidrid eestlaste ja venelaste hulgast lahkavad koolisüsteemi võimalusi ja ohte riigi julgeoleku tagamisel.

Arvamusfestivali programmi koostamisega tegeleva meeskonna vabatahtlik Marleen Pedjasaare sõnul andsid andsid haridusarutelude teemade paika panekul mõtteainest nii meie õpilaste PISA testi tulemused kui ka õppekavade normatiivid. Teine oluline koht, kust ideid saadi, oli veebruaris toimunud ideekorje, mille kaudu said oma mõtteid ja ettepanekuid väljendada kõik Eesti elanikud.

„PISA testi tulemused näitavad, et Eesti kool pole halb, kuid meie õpilased pole homseks ühiskonnaks päris valmis – meil pole piisavalt enesekindlaid, loovaid, ettevõtlikke inimesi,“ ütles Pedjasaar. „Ühelt poolt on Eesti laste õpitulemused maailma parimate hulgas, teisalt on Eesti õpetajate hinnangud enesekindlusele, eneseusule, eesmärgikindlusele rahvusvahelises võrdluses ühed kehvemad.“

Lisaks hariduslavale on mõlemal festivalipäeval üks haridusteema ka mäe- ja orulaval. Reede õhtul arutletakse, kas klassikaline kool elab praegu oma viimaseid päevi; laupäeval püütakse jälile saada, kuhu kaob koolirõõm. Mäe- ja Orulava on ainsad lavad, mille programmi paneb kokku Arvamusfestivali meeskond.

Haridusteemad Mäe- ja Orulaval
Reede, 15. august
19:00-20:30 Klassikalise kooli viimased päevad?
Laval on Martin Saar, Robert Peetsalu, Tiiu Kuurme. Modereerib Aro Velmet

Laupäev, 16. august
12:30-14:00 Kuhu kaob koolirõõm?
Laval on Alo Savi, Margit Sutrop. Modereerib Rasmus Rask

Hariduslava kavaga saab tutvuda siin.

Lugu ilmus 3. juunil Järva Teatajas.