Olav Kersen

Lapsesuu: räägitakse tarka juttu

14740531239_61982a9e31_kUurisin Arvamusfestivali lastealal, mida lapsed teevad ja arvavad ning kuidas täiskasvanud end festivalimelu keskel tunnevad. Paratamatult jõudsin ka kõrval asuva laste ja perede lava “Lapsesuu ei valeta” juurde.

Sel aastal on Arvamusfestivalil avatud päris tasuta lasteaed ja seda võimalust ei ole lapsevanemad märkamata jätnud. Kasvatajad rääkisid, et üldiselt on lapsevanemad tasuta lastehoiu võimalusest teadlikud ning klientide hulgas leidus ka Paide elanikke, kes arutelusid kuulama tulles jätavad lapsed mõneks ajaks hoidu.

Lastevanematega lepitakse kokku orienteeruv aeg, millal lastele järele tullakse. Keskmiselt jäetakse laps kasvatajate hoolde tunniks-kaheks. Kuigi lastehoidu tehakse vabatahtlikena, on kasvatajad sama hoolsad nagu oma igapäeva tööd tehes. Nad mängivad lastega, teevad nendega käsitööd ja kui vaja, siis lohutavad. Samal ajal kui mina kasvatajat oma küsimustega tüütasin, läks üks plikatirts aiast välja seiklema, kuid seegi ei jäänud kasvatajale märkamata.

Küsisin lastelt, mida nemad kogu sellest arvamisest arvavad. Hugo ütles, et enamasti räägitakse ikkagi lavadel tarka juttu. Tema sõber, aga väitis, et kusagil laval oli purjus onu lolli juttu rääkinud. Päris kindel ei olnud selles aga kumbki, sest ühelgi arutelul nad ise käinud ei olnud.

Tüdrukud ei olnud päris kindlad, mis asi see arvamus üldse on. Vanem neist arvas, et täna vihma sadama ei hakka. Noorem arvas, et tema arvamisega ei tegele, vaid ainult ütleb ja räägib. Trummimängimine oli mõlema jaoks huvitavam tegevus kui minuga vestlemine.

Seejärel sattusin telki, kus lapsed käisid suurele karvasele koerale raamatuid ette lugemas. Susi Koertekooli teraapiakoerad ja nende omanikud osalesid samuti vabatahtlikena. Kohe kui ma sisse astusin, pisteti ka mulle raamat pihku ning paluti telgisviibijaile ette lugeda. Õnneks ma oskan lugeda.

Lapsed käisid telgis ühekaupa ning lisaks ettelugemisele oli neil võimalus koertega tutvust teha, et saada üle kartusest suurte koerte ees, sest koerad olid tõesti väga sõbralikud ja rahulikud. Koerad ja omanikud olid telgis vahetuste kaupa. Teraapiakoera omanik, kellega vestlesin, ütles, et koerad on nagu lapsed ja võivad väsida kiiresti. Selle tõttu nad teevadki vahetusi iga tunni järel, sest väsinud koer on püsimatu ja lapsi ei kuula.

Laste ja perede lava juures tutvusin Jane Snaithiga, kes osaleb täna kell 18:00 sealsamas algaval arutelul “Armastus on siis, kui näed kedagi, aga tunned seda kõhus ehk millist perekonda laps vajab?”. Arutasime üheskoos asendushoolduse ehk lastekodude ja kasuperede olukorda Eestis. Kõigil, kes tunnevad huvi asendushoolduse valdkonna vastu, soovitan sellest arutelust osa võtta, sest mulle jäi mulje, et Jane teab, millest ta räägib.

Ööratturid Paides

14930895331_5b99efbb66_kKes veel ei tea, siis Tour d’ÖÖ on jalgratturite ühissõit, mida siiani on korraldatud ainult Tallinnas ja Tartus. Esmakordselt jõuti reede õhtul ka Arvamusfestivali linna Paidesse, kus tänavatel pedaalis üle 180 vilkuva ratturi.

Tour d’ÖÖ algus, mil ratturid kogunevad võimalikult tihdedalt kokku, et kuulata juhiseid ja üheskoos videode ja piltide jaoks kellasid lasta ning tulesid vilgutada, ei olnud väiksema mastaabi tõttu kuidagi vähem äge kui Tallinna ja Tartu sõidud. Sellise ratturite grupi kogunemine ainult ühe ühise eesmärgi nimel – sõita! sõita! ja sõita! – loob alati tunde, et kohe sünnib miski, mis rebib augu igapäeva rutiini ja tavapärasusse.

Paide tänavate reedeõhtuses vaikuses sõites oleks võinud arvata, et terve linna liiklus on rattasõidu jaoks suletud. Enamus toatulesid olid kustus, kuid seal, kus need põlesid, võis pasunate kära peale näha inimfiguure aknale ilmumas. Aktiivsemad kaasaelajad avasid isegi aknad või tulid tänava äärde kaasa elama.

14910974756_41fe77ca5a_kRatturite marsruut kattus ka mõne linnas liikleva autoga, kuid ühelgi juhil ei tundunud olevat probleemi mõneminutilise ootamisega. Mõni pööras otsa ringi, kuid keegi valjult sõimlema ei hakanud. Minule teadaolevalt oli kogu grupi peale vigastusi vaid üks ning ka see oli ettevaatamatusest juhtunud.
Olen Paides teist korda elus, mis muutis selle sõidu minu jaoks pisut ebamaiseks. Kõik tänavad peale peatänava olid võõrad. Keerates pidevalt paremale ja vasakule kadus suunataju täielikult ja mind valdas võõras linnas olemise tunne.

Sõit sai lõpu Keskväljaku ringteel, kus koguneti veel ühe korra. Kõlas pasunate ja kellade koor ning ühe hetkega oli kõik läbi ning grupp valgus laiali. Kokku läbisime u 15 kilomeetrit.

Vits või präänik?

lasteaedLapse karistamine on aktuaalne teema iga lapsevanema jaoks. Aina enam tuuakse argumenteeritud võrdlusi teaduspõhise ja kogemusliku “see keretäis jäi mulle eluks ajaks meelde” lastekasvatuse stiilide vahel. Üldiselt jagunes publik ka tänasel selleteemalisel arutelul kahte leeri, kuid tõdeti, et igat last ja igat lapsevanemat on võimalik aidata paremaks saada.

Selge on see, et kõige jubedamaks on lapse jaoks füüsiline karistamine. Palju on täiskasvanuid, kes on lapsena saanud vitsa või rihma ning mäletavad seda tänaseni kui käitumistmuutvat kogemust, mis õigustab teatud juhtudel ka nende endi laste füüsilist karistamist. Teisalt kõlas publiku ja paneeli hulgast veendumus, et füüsiline karistamine on alati lapse jaoks alandav ja traumeeriv kogemus isegi, kui tulemus on näiliselt positiivne.

Arutelu liikus küsimuse suunas, kas heaks lapsevanemaks saab õppida ning mis on osade lapsevanemate halbade vanemlike oskuste põhjuseks? Jürgen Rakaselg tõi välja oma kogemuse erikoolide ja vanglatega ning pakkus, et põhjuseks võib olla põhjus-tagajärg suhte mittemõistmine ja seda nii laste kui täiskasvanute puhul. Inimesed teavad, et kui on halb käitumine A, siis sellele järgneb karistus B, kuid nad ei tea mis oleks korrektne käitumine ning selle tõttu nad ei mõista, miks nad karistada saavad.

Päeva jooksul juba mitmendat korda alanud vihmasadu ei suutnud arutelu summutada. Publikule väga palju sõna andnud moderaator, Toomas Roolaid, kutsus kõiki telgi alla ning vihmavarjuta inimestele jagati keepe. Ilmamuutus elati üle suuremate ebamugavusteta.

Kaileen Mägi väljendas väga selgelt oma usku inimese kõikvõimsusesse ja lapsevanema võimesse muuta oma kasvatuskäitumist ja suhtumist. Tema tõi ka kõige eredama näite sellest, kuidas salaja tädi ja onu autoostu raha külalastele jagades ja sellega vahele jäädes, tabas ta juba läheneva tädi pilgust ära enda süüteo ja selle koslepi, mille ta mõni hetk hiljem sai.

Paneelis osalenud Kadri Järv-Mändoja ja publikus olnud pereterapeut olid ühel meelel, et ei tohiks liiga kinni jääda vanema rolli. Iga lapsevanem on isiksus, kes vajab võimalusi areneda ka omaette ja koos oma partneri või abikaasaga ka väljaspool vanema rolli. Kadri rõhutas veel sedagi, et kunagi ei tohiks tunda piinlikkust abivajamise ees. Suhtumine, et abivajaja on saamatu ja läbikukkunud, ei paranda kellegi jaoks midagi ning võib olla üheks põhjuseks miks Eestis perekoolitused ei ole veel nõndalevinud kui võiks.

Teekond Arvamusfestivalile

telklaArutelu on vaid üks osa Arvamusfestivalist, kuid oluline on ka see, kuidas inimesed festivalile jõuavad. Meie seltskonna teekond ei olnud nii lihtne kui vähemalt mina seda kodust välja astudes ette kujutasin.

Tänavu otsustasin Arvamusfestivalile tulla jalgrattaga. Selle kasuks ei pannud mind otsustama need 90 kilomeetrit, mis jäävad Paide ja Tartu vahele, ega kaks suurt kotti, ega ka vihmane ilm, vaid sõbrad, kes kutsusid “arvamusretkele”.

Neljapäeva õhtul hüppasime neljakesti Tallinna rongile ning sõitsime sellega Paidele võimalikult lähedale – Rakkesse. Sealt sõitsime ööpimedusega võidu, et jõuda kuhugi mõistlikku kohta telkima. Otsustasime telgid Koerusse jõudes üles panna, kuid vaid mõni kilomeeter enne Koerut purunes ühel meist sisekumm. Kõigi arvamusavalduste saatel vahetasime seda taskulampide abil bussipeatuse katuse all.

Koerusse jõudes panime telgid üles esimesse kohta, kus tundus, et meid ära ei aetaks. Meie improvisatsiooniline telkla asus Aruküla mõisapargis. Öösel kui mina külmetasin ja mu jäsemed kordamööda surid, magasid kõik teised sügavalt seega tundus ainult õiglane nad kell 6:45 üles ajada, et jõuda kella 10:00 Paidesse.

Suuremate lahkarvamusteta jõudsime Paidesse, kuid pärast seda pole ma oma kaaslasi eriti enam kohanud…

Vahetu suhtlus

illimarIllimar Lepik von Wiren leiab, et ajal mil suurem osa suhtlusest käib interneti vahendusel, ei tohiks ära kaotada isiklikku vahetut kontakti.

Lepik osaleb tänavu Arvamusfestivalil arutelus “Noored maailma, teadmised Eestisse”, mis toimub 15. augustil kell 13:00 Noortelaval.

Kas käisid eelmisel aastal Arvamusfestivalil?
Osalen Arvamusfestivalil esimest aastat.

Miks tuled tänavu Arvamusfestivalile?
Mind kutsuti arutama teemal: miks ning kas, peaksid noored välismaale õppima või töötama minema ning mis neid Eestisse tagasi tõmbab. Osalen, kuna leian, et see on väga oluline küsimus Eesti tuleviku jaoks.

Miks on Arvamusfestival oluline?
Usun, et Arvamusfestivali tähtsus seisneb selles, et inimestel on võimalus kohtuda omavahel ning väljendada oma mõtteid või kuulata teiste omi, näost näkku. Leian, et tänapäeval, kus suurem osa suhtlusest käib interneti vahendusel, ei tohiks ära kaotada isiklikku vahetut kontakti.

Arvamusfestival 2014 toimub 15. ja 16. augustil Paide Vallimäel, tegemist on ärksate eestimaalaste kohtumispaiga ja mõttevahetuskohaga Eesti ühiskonnale ja inimestele olulistel teemadel. Kahe päeva jooksul ootab osalejaid enam kui 160 arutelu, lavadele astub peaaegu 500 osalejat ja programmi jagub üle 30 erinevale alale.

Festivali eesmärk on tuua kokku erinevaid vaatenurki ning ideid, et arutelude tulemusel sünniks uusi teadmisi, alguse saaksid uued ühiskonna jaoks kasulikud ettevõtmised ning areneks arutelukultuur Eestis. Arvamusfestival toimus esimest korda eelmisel aastal, kui kahe päeva jooksul peeti ligi 50 arutelu ja õpituba, arutelulavadel diskuteeris 200 inimest, osalejatena oli kohal umbes 2000 inimest.

Lähemalt toimuvast arutelust saab lugeda siit: https://2014.arvamusfestival.ee/event/noored-maailma-teadmised-eestisse/

Eriline koosviibimine

sergei metlevMTÜ Avatud Vabariik juhatuse liige Sergei Metlev loodab, et Arvamusfestivali tulemusena astutakse veel üks samm kõrgema arutlemiskultuuriga ühiskonna poole.

Metlev osaleb tänavu Arvamusfestivalil kahes arutelus. “Eesti paralleelsed maailmad – kuidas edasi?”, mis toimub 16. augustil kell 12:00 Lõimumislaval ja “Haridus kui julgeolekugarantii?”, mis toimub 16. augustil kell 17:00 Hariduslaval.

Kas käisid eelmisel aastal Arvamusfestivalil?
Ei käinud, millest mul on väga kahju. Sel aastal kavatsen seda kompenseerida!

Miks tuled tänavu Arvamusfestivalile?
Tulen, sest tegemist on erilise koosviibimisega. Vaadates kava ning osalejate nimekirja tekkib tunne, et kahel päeval koondub Paidesse kogu Eesti tarkus peaaegu kõikidest peamistest valdkondadest. Sellega saavutatakse väga tugev sünergia. Loodan, et ürituse tulemusena astume me veel ühe sammu kõrgema arutlemiskultuuriga ühiskonna poole.

Miks on Arvamusfestival oluline?
Arvamusfestivali filosoofia, mille osaks on “kuulamine on sama oluline kui rääkimine” võiks olla läbiv joon Eesti avalikus debatis, kuna lõpptulemusena vähenevad pinged ja suureneb koostöövalmidus. Eriti hea meel mul on selle üle, et Arvamusfestival loob häid võimalusi ka venekeelsete inimeste osalemiseks ja kaasarääkimiseks. Seda mitte ainult keeleliselt, vaid ka sisuliselt. Meil on lõimumisalaseid probleeme, mis kõiki huvitavad ja mida on hea arutada just Arvamusfestivali rahulikus ja lahendustele suunatud arutelukeskkonnas.

Arvamusfestival 2014 toimub 15. ja 16. augustil Paide Vallimäel, tegemist on ärksate eestimaalaste kohtumispaiga ja mõttevahetuskohaga Eesti ühiskonnale ja inimestele olulistel teemadel. Kahe päeva jooksul ootab osalejaid enam kui 160 arutelu, lavadele astub peaaegu 500 osalejat ja programmi jagub üle 30 erinevale alale.

Festivali eesmärk on tuua kokku erinevaid vaatenurki ning ideid, et arutelude tulemusel sünniks uusi teadmisi, alguse saaksid uued ühiskonna jaoks kasulikud ettevõtmised ning areneks arutelukultuur Eestis. Arvamusfestival toimus esimest korda eelmisel aastal, kui kahe päeva jooksul peeti ligi 50 arutelu ja õpituba, arutelulavadel diskuteeris 200 inimest, osalejatena oli kohal umbes 2000 inimest.

Lähemalt toimuvatest aruteludest saab lugeda siit:
https://2014.arvamusfestival.ee/event/eesti-paralleelsed-maailmad-kuidas-edasi/
https://2014.arvamusfestival.ee/event/haridus-kui-julgeolekugarantii/

Laseme arvata

indrekriigor“Olen isiklikult puudust tundnud võimalusest kaasa rääkida ja avalikult arvamust avaldada,” leiab Tallinna Nõmme Gümnaasiumi ajaloo-, ühiskonnaõpetuse- ja filosoofiaõpetaja Indrek Riigor. Eelmise aasta Arvamusfestivalil ta kohapeal ei käinud, kuid jälgis toimuvat meedia vahendusel.

Riigor osaleb tänavusel Arvamusfestivalil arutelul “Haridus kui julgeolekugarantii?”, mis toimub 16.augustil kell 17:00 Hariduslaval.

Miks tuled tänavu Arvamusfestivalile?
Kutsuti osalema arutelus “Haridus kui julgeolek?”.

Miks on Arvamusfestival oluline?
See on ääretult hea idee kutsuda arvata soovijad kokku ja lasta neil arvata. Olen isiklikult puudust tundnud võimalusest kaasa rääkida ja avalikult arvamust avaldada. Nüüd on see võimalus antud ja usun, et see aitab ühtlasi kaasa suurema sidususe tekkimiseks Eesti ühiskonnas, näitab, et meie ühiskonnas on väga palju inimesi, kes hoolivad ja kindlasti aitab see kaasa sellele, et üksteist kuulatakse rohkem.

Arvamusfestival 2014 toimub 15. ja 16. augustil Paide Vallimäel, tegemist on ärksate eestimaalaste kohtumispaiga ja mõttevahetuskohaga Eesti ühiskonnale ja inimestele olulistel teemadel. Kahe päeva jooksul ootab osalejaid enam kui 160 arutelu, lavadele astub peaaegu 500 osalejat ja programmi jagub üle 30 erinevale alale.

Festivali eesmärk on tuua kokku erinevaid vaatenurki ning ideid, et arutelude tulemusel sünniks uusi teadmisi, alguse saaksid uued ühiskonna jaoks kasulikud ettevõtmised ning areneks arutelukultuur Eestis. Arvamusfestival toimus esimest korda eelmisel aastal, kui kahe päeva jooksul peeti ligi 50 arutelu ja õpituba, arutelulavadel diskuteeris 200 inimest, osalejatena oli kohal umbes 2000 inimest.

Lähemalt toimuvast arutelust saab lugeda siit: https://2014.arvamusfestival.ee/event/haridus-kui-julgeolekugarantii/

Kaasarääkimise vajadus

robertRobert Peetsalu on e-õppe keskkonna Kae Kool asutaja ja juhataja. Eelmise aasta Arvamusfestival jäi tal küll vahele, kuid sel aastal ta osaleb, sest hariduse tuleviku teemal ei saa jääda kaasa rääkimata.

Peetsalu osaleb tänavusel Arvamusfestivalil arutelul “Klassikalise kooli viimased päevad?”, mis toimub 15. augustil kell 19:00 Mäelaval.

Miks tuled tänavu Arvamusfestivalile?
Tulen, sest mind kutsuti paneeldiskussioonile. Hariduse tuleviku teema on see, millest ma ei saa jääda kaasa rääkimata.

Miks on Arvamusfestival oluline?
Ei tea veel. Eks peale esimest korda oskan paremini vastata sellele küsimusele, kuid loodan, et lisaks oma tavapärasele tegevusele leiavad osalejad sealt uusi ideid, kontakte, motivatsiooni ja koostööd.

Arvamusfestival 2014 toimub 15. ja 16. augustil Paide Vallimäel, tegemist on ärksate eestimaalaste kohtumispaiga ja mõttevahetuskohaga Eesti ühiskonnale ja inimestele olulistel teemadel. Kahe päeva jooksul ootab osalejaid enam kui 160 arutelu, lavadele astub peaaegu 500 osalejat ja programmi jagub üle 30 erinevale alale.

Festivali eesmärk on tuua kokku erinevaid vaatenurki ning ideid, et arutelude tulemusel sünniks uusi teadmisi, alguse saaksid uued ühiskonna jaoks kasulikud ettevõtmised ning areneks arutelukultuur Eestis. Arvamusfestival toimus esimest korda eelmisel aastal, kui kahe päeva jooksul peeti ligi 50 arutelu ja õpituba, arutelulavadel diskuteeris 200 inimest, osalejatena oli kohal umbes 2000 inimest.

Lähemalt toimuvast arutelust saab lugeda siit: https://2014.arvamusfestival.ee/event/klassikalise-kooli-viimased-paevad/

Võimalus testida

AuneValk2_piltHTMsRahvusvahelise täiskasvanute oskuste uuringu programmi PIAAC Eesti koordinaator Aune Valk loodab festivalil oma ideid teistsuguse kogemusega inimeste hulgas katsetada ning kuulata, miks need ei pruugi nii head olla.

Valk osaleb tänavu Arvamusfestivalil arutelus “Tuleviku arhitektid: kes kujundavad meie järgmist põlvkonda?”, mis toimub 15. augustil kell 16.00 Hariduslaval.

Miks tuled tänavu Arvamusfestivalile?
Tulen kuna kutsuti, kuid muidugi ka seetõttu, et on väga palju huvitavaid teemasid. Mulle tõesti meeldib reaalajas näost näkku mõtete vahetus. Loodan kuulda uusi vaatenurki, loodan, et saan mõne seisukoha osas vastu vaielda. Arvamusfestivalil tahaksin oma ideid laiemas ringis – uute ja vahest teistsuguse kogemusega inimeste hulgas – katsetada ning kuulata, miks need ei pruugi nii head olla.

Miks on Arvamusfestival oluline?
Loodan väga, et Arvamusfestival toob kokku erinevad inimesed. Samade teemade üle räägime kitsamates ringides sageli, aga siis on probleem, et kõik on üksteisega nõus ja lahendused näivad seetõttu suhteliselt selged. Arvamusfestival võiks pakkuda unikaalset võimalust kuulata ära erinevaid osapooli.

Arvamusfestival 2014 toimub 15. ja 16. augustil Paide Vallimäel, tegemist on ärksate eestimaalaste kohtumispaiga ja mõttevahetuskohaga Eesti ühiskonnale ja inimestele olulistel teemadel. Kahe päeva jooksul ootab osalejaid enam kui 160 arutelu, lavadele astub peaaegu 500 osalejat ja programmi jagub üle 30 erinevale alale.

Festivali eesmärk on tuua kokku erinevaid vaatenurki ning ideid, et arutelude tulemusel sünniks uusi teadmisi, alguse saaksid uued ühiskonna jaoks kasulikud ettevõtmised ning areneks arutelukultuur Eestis. Arvamusfestival toimus esimest korda eelmisel aastal, kui kahe päeva jooksul peeti ligi 50 arutelu ja õpituba, arutelulavadel diskuteeris 200 inimest, osalejatena oli kohal umbes 2000 inimest.

Lähemalt toimuvast arutelust saab lugeda siit: https://2014.arvamusfestival.ee/event/tuleviku-arhitektid-kes-kujundavad-meie-jargmist-polvkonda/

Avatud Eesti Fond toob festivalile oma olulised teemad

Avatud Eesti Fond toob tänavu Arvamusfestivalile neli arutelu, näiteks räägitakse Eesti pehmest võimust ja Venemaa poliitilise olukorra mõtestamisest. Üks olulistest teemadest on vihakõne ja sõnavabadus internetis, see teema sai ristsed eelmisel aastal Arvamusfestivalil.

„Järgnes Avatud Ühiskonna Foorum, kus tõdeti ühiselt, et Eestil tuleb leida lahendusi anonüümse netisõimuga võitluses – ehkki seda toodab käputäis, on selle kahjulik mõju avaliku sõna kvaliteedile ja väljendusjulgusele on olnud korvamatu,“ sõnas Avatud Eesti Fondi (AEF) kommunikatsioonijuht Andri Maimets. „Küsime, mis on aastaga juhtunud ning kui kaugel on Eesti riik vihakõne kriminaliseerimisega.”

Arutelus saab osaleda laupäeval, 16. augustil kell 13.00 Delfi ja Eesti Päevalehe laval. Lavale tulevad Linnar Viik, Karmen Turk ja justiitsminister Andres Anvelt, moderaator on Delfi toimetaja Madis Vaikmaa. Samal päeval on AEFi eestvedamisel Postimehe laval artelu Venemaa inimõiguste ja poliitilise olukorra mõtestamisest ning Euroopa Liidu viiest võimalikust tulevikustsenaariumist.

„AEF on oma sarjaga “Venemaa hääled” aidanud juba aastaid mõtestada poliitilist ja inimõiguste olukorda Venemaal, kutsudes Eestisse vene mõtlejaid, kodanikuaktiviste ja inimõiguslasi,“ sõnas Maimets. „Arvamusfestivali Postimehe laval võtame selle teema koos ajakirjanike ja inimõiguslastega taas põhjalikult ette. Ja just nii, nagu peame oluliseks meist ida pool toimuva mõtestamist, tahame avalikkust ärgitada enam sõna võtma ja kaasa rääkima ka Euroopa Liidu teemadel.”

Oma õla paneb AEF veel alla laupäevasele arutelule „Eesti tark võim“, kus vesteldakse selle üle, mis on eesti pehme (või tark) võim, milline on selle potentsiaal ja kuidas saaksime seda julgemalt ja nutikamalt maailmas heas mõttes ära kasutada. Arutelu modereerib Linnar Viik.

Reedel aga saab kiigata eesti vabakonna tulevikku – Vabakonna laval on kell 14 arutelu „Okupeeri oma tulevik!“, mida juhib AEFi juht Mall Hellam. Uuritakse, kas paarikümne aasta pärast kõneletakse endiselt „kolmandast sektorist“ või mõistame „vabakonna“ all hoopis mingit uut demokraatlikku elukorraldust, kus puuduvad piirid avaliku võimu kandjate ja teostajate vahel ning igaüks saab teda huvitavas küsimuses talle sobivas vormis kaasa rääkida? Millist tulevikku lubavad ennustada ühiskonna ja tehnoloogia praegused arengud, milline võiks olla tõeline unistuste kodanikuühiskond ja kuidas selle kujundamisele kaasa aidata?

Laval kohtuvad Euroopa Parlamendi sotsiaaldemokraatide aseesimees Marju Lauristin, kohalik aktivist ja vabakundlane Gea Kangilaski, piraadiparteilane ja samuti vabakundlane Märt Põder ning Peeter Vihma, filmi “Okupeeri oma müür” üks autoreid.

Lugu ilmus 1. juulil ajalehes Järva Teataja.