Vaimse tervisega tegelemist peetakse sageli vaid hullude pärusmaaks, samas kui depressiooni põeb Eestis praegu umbes 70 000 inimest ehk tunduvalt rohkem kui elanikke näiteks Narva linnas. Arvamusfestivali arutelu „Pole hullu!“ püüab vaimse tervisega seotud muresid rohkem pildile tuua.
Arvamusfestivali teisel päeval, laupäeval 16. augustil kell 16 ootavad arutlejad kaasa mõtlema vaimsele tervisele keskenduvale arutelule „Pole hullu!“. Muu hulgas otsitakse vastuseid küsimustele mis on vaimne tervis, kust läheb piir vaimse tervise ja selle puudumise vahel, mida inimesed oma vaimse tervise heaks teevad, kuidas tunnevad ära, et asjad ei ole hästi, kuidas mõjutab muutuv keskkond ja ühiskonnakorraldus vaimset tervist?
Arutelu modereerib Terve Eesti sihtasutuse looja Riina Raudne, mõtteid vahetavad näitekirjanik ja lavastaja Paavo Piik, Pärnu Haigla Psühiaatriakliiniku päevakeskuse juhataja Indrek Linnuste ning Anna-Kaisa Oidermaa MTÜst Peaasjad.
Kliinilise psühholoogi Anna-Kaisa Oidermaa sõnul on vaimse tervise teema teadvustamine väga oluline ning MTÜ Peaasjad üks olulisemaid sihte on vaimse tervise teemadel vestluste algatamine ning tekkinud dialoogis osalemine. Oidermaa usub, et kui saame sel teemal vabalt rääkida ja arvamusi avaldada-kuulata, tekib juurde uusi häid mõtteid, mida võib tegudeks teha ja häbigi kahaneb. Oidermaa lisas, et tihti kubisevad arusaamad vaimse tervise teemadest eksitavatest müütidest ning sageli ei osata tekkinud probleemidega kohaselt toime tulla.
„Tore oleks, kui erinevatest vaimse tervise hoidmise ja probleemide leevandamise teemadest enam juttu oleks, sest vaimne tervis ei ole midagi, mis toimub kuskil Paldiski maanteel või Raja tänaval, vaid on meiega ja meie sees kogu aeg,“ sõnas ta. „Praegu näeme liiga tihti, et õiget abi ei leita üles, ei kannatata oodata ravijärjekordades või kardetakse häbimärgistamist. Levinud on arusaam, et vaimse tervise probleem tähendab nõrkust või rumalust ning seetõttu on probleemidega ka keerukas tegelema hakata – keegi ei taha ju olla hädine ja tobu.“
Ta lisas, et ootab, et Arvamusfestivalil saab vahetada olulisi mõtteid vaimse tervise teemadel ning et selle mõjul kannavad kaasamõtlejad neid jutte ka muudesse paikadesse ning enda sees.
„Vaimse tervise probleeme peetakse väga harva esinevateks, kuid statistikat tehes on leitud, et neid võib olla kuni 40% inimestest mõnel perioodil elu jooksul,“ sõnas Oidermaa. „Noortel on kõige sagedamini depressiooni ja ärevust, depressiooni põeb praegu Eestis nii 70 000 inimest, kellest abi otsinud on vaid kolmandik.“
Oidermaa lisas, et tihti peetakse oma vaimse tervisega tegelemist ainult hullude pärusmaaks ja arvatakse, just nagu peaks endaga midagi ette võtma siis, kui olukord on „päris hull“. Sellise arvamuse tagajärg on, et vaimse tervise probleem võib muutuda äärmiselt häirivaks, ägedaks või krooniliseks ning inimene toimetatakse abi saamiseks kiirabiga haiglasse.
„Paranemine on palju kergem, kiirem ja tõenäolisem siis, kui pole veel hullu. Kui tegelema hakatakse juba varakult, siis, kui tuntakse esimesi häirivaid muudatusi enesetundes,“ sõnas Oidermaa. „Nii on see ka ju kõigi füüsilise tervise hädadega. Kui gripp jääb ravimata, võib tekkida kopsupõletik, millest võib ravimata jätmise korral tekkida krooniline haigus.“
Arutletakse ka dopinguvaba spordi üle
Lisaks „Pole hullu!“ arutelule saavad terviseteemadest huvitatud osaleda laupäeval kell 12 arutelus dopinguvaba spordi võimalikkuse üle. Dopinguteemat avavad Arvamusfestivalil erinevate taustadega eksperdid nagu SA Eesti Antidopingu nõukogu liige ja TLÜ Terviseteaduste ja Spordi Instituudi direktor Kristjan Port või Eesti Kulturistide Liidu president Arnold Tokko. Sponsorite seisukohast läheneb teemale Swedbanki esindaja ning sportlasena räägib kogemustest maadleja Heiki Nabi. Modereerib Kajar Kase Eesti Väitlusseltsist.
Arutelus osalev Eesti Kulturistide Liidu president Arnold Tokko on aastaid tagasi ka ise steroide tarvitanud ning seetõttu oskab enese kogemusest kõiki hoiatada – keelatud ainete tarvitamist peab ta endal kunagi tekkinud raske haiguse põhjustajaks.
Tokko sõnul võib dopinguvaba spordi võimalikkuse asemel sama hästi esitada küsimuse, kas ausalt on võimalik elada: „See on elementaarne, et peame reeglite järgi käituma. Kui ausalt ei ole võimalik asju ajada siis parem neid üldse mitte ajada.“
Lugu ilmus esmakordselt Järva Teatajas.
