Mäelava

Kaasarääkimise vajadus

robertRobert Peetsalu on e-õppe keskkonna Kae Kool asutaja ja juhataja. Eelmise aasta Arvamusfestival jäi tal küll vahele, kuid sel aastal ta osaleb, sest hariduse tuleviku teemal ei saa jääda kaasa rääkimata.

Peetsalu osaleb tänavusel Arvamusfestivalil arutelul “Klassikalise kooli viimased päevad?”, mis toimub 15. augustil kell 19:00 Mäelaval.

Miks tuled tänavu Arvamusfestivalile?
Tulen, sest mind kutsuti paneeldiskussioonile. Hariduse tuleviku teema on see, millest ma ei saa jääda kaasa rääkimata.

Miks on Arvamusfestival oluline?
Ei tea veel. Eks peale esimest korda oskan paremini vastata sellele küsimusele, kuid loodan, et lisaks oma tavapärasele tegevusele leiavad osalejad sealt uusi ideid, kontakte, motivatsiooni ja koostööd.

Arvamusfestival 2014 toimub 15. ja 16. augustil Paide Vallimäel, tegemist on ärksate eestimaalaste kohtumispaiga ja mõttevahetuskohaga Eesti ühiskonnale ja inimestele olulistel teemadel. Kahe päeva jooksul ootab osalejaid enam kui 160 arutelu, lavadele astub peaaegu 500 osalejat ja programmi jagub üle 30 erinevale alale.

Festivali eesmärk on tuua kokku erinevaid vaatenurki ning ideid, et arutelude tulemusel sünniks uusi teadmisi, alguse saaksid uued ühiskonna jaoks kasulikud ettevõtmised ning areneks arutelukultuur Eestis. Arvamusfestival toimus esimest korda eelmisel aastal, kui kahe päeva jooksul peeti ligi 50 arutelu ja õpituba, arutelulavadel diskuteeris 200 inimest, osalejatena oli kohal umbes 2000 inimest.

Lähemalt toimuvast arutelust saab lugeda siit: https://2014.arvamusfestival.ee/event/klassikalise-kooli-viimased-paevad/

Milline peaks olema riigi roll ettevõtluses?

Viimase kümne aasta jooksul on Eesti liikunud järk-järgult vabalt turumajanduselt riigikapitalismi suunas ning arvamusfestivali arutelus “Riigi roll ettevõtluses” mõtiskletaksegi selle üle, millises suunas peaks Eesti edasi liikuma. Arutlema tulevad teiste seas Erkki Raasuke ja Viljar Arakas.

“Eesti majandus on praegu languses, see on tõsine makromajanduslik probleem,” ütles arutelu kokkupanija, ettevõtja ja arvamusfestivali vabatahtlik Erki Peegel. “Midagi tuleb ette võtta. Küsimus on, mis suunas liikuda: kas peab olema eelkõige aktiivne riik ja oma rolli suurendama? Või peaks tagant lükkama ettevõtjate enda aktiivust ja andma neile rohkem loomevabadust?”

Näiteid sellest, et Eesti on liikunud riigikapitalismi suunas, on Peegli hinnangul mitu: Estonian Airi ja Eesti Raudtee taasriigistamine, suured riiklikud toetused ettevõtjatele Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kaudu, Edelaraudtee liinide opereerimise minek Elroni kätte. Tallinnas räägitakse munitsipaalpanga loomisest ja jäätmekäitluse munitsipaliseerimisest, juba töötab pealinnas munitsipaalpood.

“On palju arenguid, kus riik on oma rolli kasvatanud,” ütles Peegel. “Arutelu keskendubki sellele, kas nii on õige, kas nii on hea. Kas oleme riigiga ühel meelel või mingis kohtades riik ei ole nii hea peremees ettevõttele kui eraettevõtja võiks olla; kas see on paratamatu suund, et riik mängib ettevõtluses järjest suuremat rolli või tasuks usaldada rohkem ettevõtjat, kes saab paremini aru nii klientide vajadusest kui suudab ka oma teenuseid paremini eksportida ja läbi selle riigile paremini maksuraha teenida?”

Arutelu “Riigi roll ettevõtluses” algab arvamusfestivalil reedel, 15. augustil kell 14.

Osalevad Erkki Raasuke LHV pangast, ettevõtja Viljar Arakas, Arengufondi juht Tõnis Arro ja Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud Rainer Kattel. Modereerib Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel.

Lisaks sellele on Arvamusfestivalil ka ettevõtluslava, mille programm on kokku pandud erinevate organisatsioonide koostöös.

Äripäev on üks neist, kes on ettevõtluslava kavasse oma panuse andnud ning kutsub kõiki arutlema selle üle, kelle asi on inimese finantstulevik. Kindlalt on lubanud osaleda ettevõtja Jüri Mõis, väikeinvestorid Rene Ilves ja Jaak Roosaare.

Äripäeva arvamustoimetuse juht ja arutelu korraldaja Vilja Kiisler usub, et juba enne vanaks jäämist on oluline endale teadvustada: igaüks vastutab oma rahaasjade eest ise ning ainsad võimalused kindlustada oma finantstulevikku pole pensionisambad. “Tahaksime näidata, et on palju ägedamaid võimalusi. Mis, mõistagi, eeldavad teadmisi ja oskusi, sest kätkevad riske,” lausus Kiisler. “Tahaksime inimestesse süstida vastutustunnet oma finantstuleviku suhtes ja näidata, et palju sõltub endast, seetõttu tasub võtta aktiivne roll juba varakult.”

Nädala lõpuni saab veel hoogu anda
Veel pühapäevani saab arvamusfestivalile hoogu anda Hooandja keskkonnas. Osaliselt hooandjate toel ehitatakse üles Mäe- ja Orulava ehk kaks suuremat lava, mille programmi paneb kokku arvamusfestivali meeskond.

“Tänavu tahaksime pöörata veelgi rohkem tähelepanu sellele, et kõigil oleks festivalil hea olla,” ütles festivalikeskkonna juht Sven Soomuste. “Hooandjatelt saadud rahaga tahame muuta festivaliala hubasemaks, et mugavam oleks nii neil, kes lava peal, kui ka neil, kes on lava ümber.”

Soomuste hinnangul võiksid inimesed festivali Hooandjas toetada, sest see on võimalus osaleda protsessis, mis puudutab meist igaühte ehk muuta meid ümbritsevast paremaks ja teha seda sõna abil. “Teate ju küll seda laulu Nukitsamehe filmist: “Kas me teame, kas me teame lahke sõna võimu, sageli me kuulma peame kärkimist ja sõimu, head lapsed, need kasvavad vitsata, arm aitab enam kui hirm”,” lisas ta.

Lugu ilmus teisipäeval, 17. juunil Järva Teatajas.

Arvamusfestivali majandusteemad
Reede, 15. august
Orulava
kl 14 “Riigi roll ettevõtluses”

Ettevõtluslava
kl 13 “Ettevõtja tee – sõit Ameerika mägedel?”
kl 17 “Väike ja kallis riik – kas nii oli, on ja jääb?”
kl 19 “Sini-Musta-Valge kaart: tule ja jää Eestisse, Talent!”

Laupäev, 16. august
Orulava
kl 15 “Mida teha meie maavaradega?”

Ettevõtluslava
kl 13 “Mida on vaja loomemajanduse arenguhüppeks?”
kl 15 “Paneme kasvama Eesti jõukuse puu!”
kl 17 “Minu finantstulevik – kelle asi see on?”
kl 18 “Kuidas saab disain aidata Eesti Posti/Omnivat?”

Sotsiaalse innovatsiooni lava
kl 14 “Ettevõtted sotsiaalsete probleemide lahendamisel ─ vedurid või pidurid?”
kl 18 “Sotsiaalne ettevõtlus – kas saab Eestis hakkama?”

Festivali kava valmib mais

urmoKui mullu esimest arvamusfestivali tehes tuli mõnikord ikka päris palju selgitada, mida me teeme ja miks keegi festivalile tulla võiks, siis tänavu on peamurdmist rohkem sellega, kuidas kõiki oma teemade Paidesse tuua soovijaid Vallimäele kahe päeva sisse ära mahutada.

Veebruarikuine avatud ideekorje tõi Arvamusfestivali sisu kokku panevale meeskonnale sadakond ettepanekut tänavusteks debatiteemadeks. Ettepanekute arvu järgi olid popimateks valdkondadeks haridus, majandus ja rahvastik, kuid arutelusid sooviti ka näiteks teemadel nagu vaikus, Maa kosmiline ajalugu, metafüüsika või transhumanism.

Umbes pooltel juhtudel oli idee pakkuja valmis ka arutelu korraldamise enda peale võtma, mis on ka festivali korraldajate idee – mida rohkem erinevaid tegijaid, kes lähtuvad Arvamusfestivali heast tavast ning eesmärgist aidata kaasa arutelukultuuri arengule ja selle kaudu uute teadmiste tekkimisele-levile ühiskonnas, seda sisukam ja huvitavam festival saab.

Märtsis on meie peamine ülesanne olnud vaadata, millised valdkonnad võiksid saada eraldi lava ning millised teemad tuua Mäe- ja Orulavale. Need lavad on ainsad, mille programmi festivali korraldusmeeskond ise kokku paneb.

Mõlema ülesandega on töö poole peal, sihiga programm valmis saada aprillis-mais. Laias laastus oleme vaielnud, milliseid teemasid Mäe- ja Orulavale tuua, küll aga pole veel täpselt sõnastatud iga arutelu teemat, mille järel järgmise tööna algaks osalejate leidmine. Kindel on see, et neil lavadel arutatakse 15.-16. augustini haridus-, lõimumis-, väljarände, julgeoleku, majandus-  ja maaelu küsimusi, aga ka näiteks küsimusi dopinguvabast spordist ja valikuvabadusest tervishoius. Festivali lõpetab 2015. aasta Riigikogu valimiste esinumbrite ehk peaministrikandidaatide debatt.

Muid lavasid tuleb vähemalt tosinkond ning neid on omakorda kolme tüüpi. Mäe- ja Orulavaga sarnast “kirjut” programmi pakuvad meedialavad, millega tulevad välja kõik meie suuremad meediakontsernid. Erakonnad pakuvad Paides taas arutelusid oma maailmavaatetelkides. Ning kolmandaks kerkib Vallimäele mitmeid ühe- või kahepäevaseid teemalavu, mille programmi panevad üksi või mitmekesi kokku vastava valdkonna organisatsioonid. Ka see loetelu pole veel lõpuni valmis, kuid tõenäoliselt võib sel aastal arvestada näiteks hariduse, ettevõtluse, rahvastiku, keskkonna, vabakonna, linnaruumi, arengukoostöö jt selliste lavadega.

Neile, kelle pakutud teemad ei mahu ei Mäe- ega Orulavale või mõnele teemalavadest, jääb mõistagi veel avatud mikrofon või siis võimalus mistahes vabal pinnal maha istuda ning arutelu käima tõmmata.