Reedel, 15. augustil kogunes Paide Vallimäele rahvast kogu Eestist. Toimus teine üleriigiline arvamusfestival, kus kahel päeval arutleti ja väideldi kõikvõimalikel erinevatel teemadel. Kõneldi poliitikast, haridusest ja ettevõtlusest, julgeolekust, majandusest, keskkonnast ja meediast, Venemaast ja Euroopa Liidust.
Reedel ja laupäeval, 15.-16. augustil peeti Paides teist korda maha arvamusfestival, kuhu kogunenud poliitikud, teadlased, ajakirjanikud, õppejõud ning kõikvõimalikud muud meedia-, majandus-, haridus-ja kultuuritegelased pidasid maha pikki arutelusid ja debatte. Kuulata oli võimalik üle kogu Paide Vallimäe erinevatel teemalavadel või maailma-vaatekohvikutes samaaegselt toimuvaid arutelusid. Samas pakkus arvamusfestival võimaluse kuulajaile esinejatelt ka küsimusi esitada, kommenteerida või ise sõna sekka öelda.
“Ma arvan, et ma ei keera vinti üle, kui ütlen, et arvamus-festivali mõju on üleriigiline. Tegemist on stardipakuga, mis toob loodetavasti endaga kaasa püsivamaid väärtusi j a loodetavasti pikalt kestvaid tegevusi,” ütles Paide linnapea Priit Värk kahepäevast arvamusfestivali sisse juhatades.
Arvamusfestivali avapaugu andsid seekord Raadio 2 saate “Olukorrast riigis” endised saatejuhid Anvar Samost ja Hannes Rumm, kes arutlesid praeguse olukorra üle Eesti riigis, poliitikas ja majanduses. Iga teemabloki lõpetuseks tehti ka väike ettevaatav tulevikuennustus – milline on olukord aastate pärast? Pärast saadet “Olukorrast riigis” järgnes
arvamuslaval endiste peaministrite debatt teemal “Mida teeksime täna teisiti?” Sõna võtsid endised peaministrid Andres Tarand, Siim Kallas ja Juhan Parts, vestlust juhtis Sulev Valner.
“Täna me elamegi nende otsuste mõjul, mis omal ajal said tehtud või jäeti tegemata. Mille üle te nüüd uhked olete või mille üle uhked ei ole,” küsis Sulev Valner endistelt peaministritelt. Andres Tarand meenutas seepeale oma peaministriks oleku ametiajast juhtumit, mille käigus ametnikud võltsisid ühte valitsuse otsust. Tarandi arvates oleks tulnud võtta taolisi asju toonases poliitikas tõsisemalt, vältimaks hiljem puhkenud maadevahetusetehingute laadseid skandaale. Siim Kallas aga meenutas oma peaministriks oleku ajast otsuseid, mida ta kindlasti ei kahetse ning mille üle jätkuvalt uhke on – Eesti liitumist Euroopa Liidu ja NATOga ning liitumisläbirääkimiste lõppfaasis langetatud otsust toetada USA rahvusvahelist poliitikat Iraagis. Juhan Parts aga leidis, et Eestil tulnuks omal ajal rohkem rõhku panna teadmistepõhise ja innovatiivse majanduse juurutamisele, vältimaks odava tööjõuga riigi staatust Euroopas.
Samal ajal endiste peaministrite debatiga toimus aga ka mitmeid teisi huvitavaid arutelusid. Näiteks arutlesid kirjanik ja ajakirjanik Andrei Hvostov, Tallinna linnavolikogu liige Yoko Alender ja poliitik Margus Tsahkna perevalimiste üle:
“Miks leidub näiteks noorte naiste hulgas palju neid, kes on jätkuvalt perevalimiste, sünnihetkest antava hääleõiguse vastu? Olen täheldanud, et paljud noored naised tahavad oma last kaitsta kogu maailmas peituva kurjuse, see tähendab poliitika eest, mistõttu tehakse kõik selleks, et end ja oma peret mitte seostada poliitikaga, mis on nende arvates igal juhul midagi räpast ja kurja,” arutles Andrei Hvostov.
“Peame mõtlema, kuidas muuta poliitika kuvandit ja poliitika kujundamise protsesse, et see paneks inimesi rohkem kaasa mõtlema. Samas, poliitika populaarsemaks muutmisele võiks vastu vaielda jälle sellega, et tekkida võib populism, näiteks lastekeskne populism perevalimiste puhul,” leidis omakorda Yoko Alender.
Postimehe toimetuse laval leidis aga aset näiteks arutelu välispoliitikat puudutavatel teemadel, milles osalesid Läti välisministeeriumi nõunik ja poliitik Veiko Spolitis, ajakirjanik Peeter Raudsik, Eesti ida-partnerluse keskuse juhataja Märge Mardisalu-Kahar ning Tartu ülikooli professor Andres Kasekamp. Väideldi teemal “Kas tagasi külma sõtta?”
“Tänapäeva maailmas on näha liikumist külmast rahust üsnagi sooja või koguni kuuma sõja poole,” leidis Veiko Spolitis viitega sündmustele Ukrainas. Debatt võttiski üsna pea suuna Ukraina j a Venemaa teemadele ning kõik väitlusel osalenud leidsid üsna üksmeelselt, et Eesti peaks senisest tähelepanelikumalt jälgima Venemaa välispoliitilist suunda ja pingelisi suhteid lääneriikidega, kuna Ida-Euroopas toimuv puudutab otseselt ka Eestit.
Kuid mõistagi pole võimalik tuua siin ülevaadet kõigist teemadest ja rohkem kui sajast arutelust, mis kahel päeval Paide Vallimäel aset leidsid – kõikidele aruteludele ei oleks jõudnud ilmselt ka sajajalgne. Arvamusfestivali mõte ilmselt oligi selles, et kõigil külastajail oli võimalus valida enda jaoks sobivaid teemasid, mis rohkem huvi pakkusid või kaasa mõtlema kutsusid.
Näiteks laupäeval keskkonnalaval toimunud metsateemaline arutelu pakkus kindlasti huvi metsaomanikele või looduskaitsest huvitatuile – arutleti ka muudel keskkonnateemadel nagu reostus, kogukondlik looduskasutus, toiduvarud ja keskkonnasõbralikkus. Lisaks väideldi hariduslaval, ettevõtluslaval, ajalehtede lavadel (Eesti Päevaleht, Delfi, Järva Teataja, Postimees), toimus raadiosaate “Rahva teenrid” avalik salvestus ning võimalik oli külastada Vallitorni festivalikino, kus kahel päeval sai vaadata erinevaid dokumentaalfilme lähiajaloost. Ka Paide Vahitorni Ajakeskus Wittens-tein oli mõlemal festivalipäe-val kõigile huvilistele avatud. Vahitorni tipust avanes aga hea vaade niihästi arvamusfestiva-lile kui ka kogu Paidele ja selle ümbrusele.
Korraldajate hinnangul tõi arvamusfestival Paidesse seekord kokku üle 4000 inimese, kes rohkem või vähem, lühema- või pikemaajaliselt arvamusfestivalil kohal viibis, arutelusid kuulas ja vaatas või ka ise arvas ning sõna sekka ütles:
“Tänavune arvamusfestival näitas, et sundimatus õhustikus toimuvad arutelud on meie ühiskonnale igati vajalikud. Arvamusfestivali idee läheb eesti inimestele korda ja igast Eestimaa nurgast oli kohal inimesi, kes tundsid end aruteluplatsidel mõnusalt. Tuldi sõprade või perega, väike vihm ei seganud kedagi,” sõnas arvamusfestivali eestvedaja Kristi Liiva.
“Kahe päeva jooksul külastas Paide Vallimäge üle 4000 inimese, arutelusid oh kirglikke ja seinast seina teemadel. Arvamusfestivali korraldasid 160 vabatahtlikku ja üle 80 erineva organisatsiooni, kes tõid festivalile oma lavad ja teemad. Paljud organisatsioonid on juba öelnud, et tahavad festivalile tulla kindlasti ka järgmisel aastal ning on juba broneerinud oma lavale ka koha. Järgmine arvamusfestival toimub 2015. aasta augustis,” ütles korraldusmeeskonna liige, arvamusfestivali kommunikatsioonijuht Liis Kängsepp.
Lisaks Avatud Eesti Fondile, mittetulundusühingutele, vabatahtlikele ja teemalavade tegijatele aitasid arvamusfestivali sünnile kaasa ka Paide linn ja Järvamaa omavalitsused ning paljud inimesed ja ettevõtted lähemalt ja kaugemalt.
Ent on ka ütlus “suuga teeb suure linna, käega ei kärbsepesagi”. Ehk näitab aeg, kas Paide arvamusfestivali laadsed üritused ka mingit suuremat mõtet ja laiemat, käega katsutavamat tähendust omavad. Näiteks mõne uue erakonna või poliitilise liikumise tekkimise kujul.
Vali Uudised
“Arvamusfestivalil arutleti, vaieldi ja väideldi”
Taavi Kelder
22.08.2014