Liis Kängsepp

Arvamusfestivalile tuleb ka kino ja teater

Blogi

Arvamustfestival 2013 2Lisaks 150 põnevale arutelule toob Arvamusfestival kahe päeva jooksul Paidesse ka põneva kultuuriprogrammi. Kavas on erinevaid kontserte, aga oodata on ka kinoprogrammi ja teatrit, näiteks reede õhtul tuuakse lavale Eesti lühiajalugu ühe tunniga.

„24 aastat ühe tunniga on tihe kontsentratsioon viimaste aastate olulisematest tekstidest, mis on mõjutanud Eestit, meie usku ja enesekindlust,“ ütles Arvamusfestivali vabatahtlik ja Teater NO99 turundus- ja kommunikatsioonijuht Kätlin Sumberg. „Sellised tekstid ei ole ainult avalikult peetud kõned, vaid selles valikus leidub ka midagi hoopis teistsugust. Näiteks mahub selle tunni sisse ka väljavõtteid spordiülekannetest, ilmateadetest, juhuslikemast väljahõikamistest jms. Need on väga laia vaatega valitud, kuid seejärel tiheda filtriga sõelutud tekstid.“

Tekstid on välja valinud kommunikatsiooniekspert, Memokraadi asutaja ja ühiskondlik mõtleja Daniel Vaarik ning NO99 dramaturg Eero Epner. Sumbergi sõnul on nad suure tähelepanu ja hoolega tekste käsitlenud, et saada kätte kõige olulisem kiht taasiseseisvunud Eesti aja tekstidest, mis on eestimaalasi mõjutanud. See tähendab, et valikuprotsessi alustati väga suurest hulgast tekstidest, kuid valikuid tuli teha karme, sest tunni aja sisse kõik head mõtted ei mahu. Samal põhjusel on keskendutud ka vaid taasiseseisvumisaja perioodile, kuna kogu vaba Eesti perioodil meid mõjutanud ütlemisi on kaugelt palju rohkem, mis mõnessegi tundi ära mahutada. „Loobuda oli tekstidest kahju, aga seda enam on nüüd põnev oodata, mis pärast mitmekordset filtreerimist välja sõelus,“ sõnas Sumberg.

Tulemas on ka oma dokumentaalfilmide programm, mille on aidanud kokku panna Arvamusfestivalil osalejad. Soovitajate seas on näiteks Rein Raud, Ülle Madise, Laine Randjärv. Need on dokumentaalfilmid, mis keskenduvad suuremal või väiksemal määral kogukondlikule mõtlemisele, kuhugi kuuluvusest.

„Erinevad festivalil osalejad on valinud välja filmid, mis sobiksid festivali vaimuga ja aitaksid arutelukultuuri arendada,“ sõnas Arvamusfestivali eestvedaja Kristi Liiva, kes pakkus välja filmi Olof Palmest, Rootsi endisest peaministrist, kes enam kui 45 aastat tagasi pidas Gotlandil ühe pargi kõrval veoauto kastist ühe kõne. Palme oli toona haridusminister, pargi nimi oli Almedalen ja selle kõnega pandi algus omalaadsele traditsioonile – rootslased kogunevad Almedalenisse igal suvel, arutlemaks nädala jooksul, kuidas Rootsit paremaks teha. Just Almedaleni nädalalt sai festivali meeskond inspiratsiooni, et hakata korraldama Arvamusfestivali.

„Palme kõnest alguse saanud Almedaleni nädal on kasvanud Rootsi ühiskonna üheks aasta tähtsündmuseks, sel aastal osales seal üle 30 000 inimese,“ lisas Liiva. „Sestap arvasin, et on oluline ka eesti inimestele tutvustada, kes oli see eriline inimene, kes aitas kaasa sellise olulise kohtumispaiga sünnile Rootsi ühiskonnas.“

Festivali kultuuriprogrammi ajakava täpsustatakse pidevalt festivali kodulehel (2014.arvamusfestival.ee).

Kultuuriprogramm linnulennul

Film
Vallitorni festivalikinos näeb kahe päeva jooksul erinevaid dokumentaalfilme. Programm on kokku pandud erinevates aruteludes osalejate soovituste põhjal, kes filmid ka sisse juhatavad. Näiteks näeb Rein Raua soovitusel Aljona Suržikova filmi „Suur-Sõjamäe“ (2013) või Ülle Madise soovitusel Fideelia-Signe Rootsi filmi „Harilik pensionär“ (2006).

Muusika
Mõlemal festivalipäeval astuvad erinevates paikades Paide Vallimäel üles valdavalt Viljandi kultuuriakadeemiast ja Järvamaalt pärit muusikud. Programmi pani kokku Paide inimestele hästi tuttav Kaido Kirikmäe.

Reede õhtul kell 21.30 mängib Festivaliklubis muusikat džässtrio Kirsiõied (Mart Soo, Marti Tärn, Reigo Ahven). Südaööl vastu laupäeva esineb Wabalinna maja hoovis Super Hot Cosmos Blues Band.

Teater
Reedel kell 20 kannab näitleja Jaak Prints ette viimase 24 aasta jooksul avalikus ruumis eestimaalaste identiteete kujundanud tekste. Tekstid pärinevad väga erinevatest eesti- ja venekeelsetest allikatest nagu kõned, kommentaarid, spordiülekanded jms. Eestikeelsed tekstid on leidnud Eero Epner ja Daniel Vaarik, venekeelsed Viktoria Ladõnskaja.

Laupäeval kell 21 Kinoteatri „Manifest 4“. Kinoteatri eetvedajad on Henrik Kalmet ja Paavo Piik, kelle koostöös sündinud sketšid võtsid mullu Arvamusfestivali päevad kokku. Sketšid võeti väga hästi vastu ja tänavu toovad nad lavale ainulaadse, ainult üks kord ette kantava Manifesti-formaadi, mis puudutab arvamuskultuuri teemasid. Lisaks Kalmetile ja Piigile ühendab Kinoteater teisigi noori ja andekaid näitlejaid. Kinoteatri varasemad Manifestid (nr 1 – 3) on olnud kõik nii populaarsed, et piletid on välja müüdud loetud tundidega. Oma varasemates manifestides on nad puudutanud ühiskondlikult teravaid teemasid, näiteks haltuurakunsti, dopingut spordis ja pereväärtuste kaitsmist.

Luule
Reede õhtul kell 23 loevad festivaliklubis luuletajad Jürgen Rooste ja Kaur Riismaa enda luulet, mille on nad just Arvamusfestivalile mõeldes loonud.

Lugu ilmus esmakordselt Järva Teatajas. 

Festival toob arutelu Eesti võimalikest tuleviku-narratiividest

Blogi

Arvamusfestivali esimese päeva lõpetab suur avatud arutelu Orulaval „Eesti narratiivi otsimas“, kus kõigil huvilistel on võimalus väikestes gruppides anda oma panus Eesti tulevikuloo otsimisse.

„Viimasel ajal on ühiskonnas palju arutletud teemal, kas Eesti vajab uusi eesmärke või ühendavat lugu. Leidub tuliseid pooltolijaid ja veel tulisemaid skeptikuid,“ selgitas arutelu korraldaja ja Arvamusfestivali vabatahtlik Ruti Einpalu. „Kuulates erinevaid osapooli, on kõik tavaliselt nõus tõdemusega: „Kui meil ei ole oma lugu, võime äkki avastada, et oleme osa kellegi teise loost!“.“

Einpalu usub, et arutelu annab võimalusi ühiselt mõelda, millele toetame oma ühtlustunda ja mis on need ühisväärtused, see ühine lugu, mis tõmbab magnetina tagasi laia maailma tarkust ja õnne otsima läinud kaasmaalased. Samuti mõtiskletakse selle üle, millele võiksime uhkustundega toetada oma identiteedi tulevikus.

Kõik osalejad jagatakse seitsmeliikmelistesse gruppidesse, igal grupil on oma arutelujuht ning osalejad saavad kuni kahe tunni jooksul otsida Eesti tulevikulugu.

„Aruteluks ei ole vaja mingit ettevalmistust, vajalik on uudishimu osaleda. See, mis arutelu lõpuks sünnib, selgub koha peal,“ sõnas Einpalu. „Tulemust on raske ette ennustada, samas üks on kindel – juba ainuüksi protsessis osalemine annab energiat ja positiivsust.“

Suure avatud arutelu eesmärk ei ole mitte niivõrd sõnastada Eesti tuleviku üks lugu, vaid pigem otsida ühendavat ja ühtsustunnet loovat. Einpalu ütles, et võib olla jõutakse ühise looni, võib olla jõutakse seitsme erineva tulevikulooni, millel on ometi mingi tajutav ühisosa, võib olla ei jõuta ühiseni.

„Kõik see on väärtuslik teadasaamine, mis peegeldab sellel hetkel osalejate meeleseisundit ja on oluline,“ lausus Einpalu. „Kui need olulised märksõnad või lugu peaks sündima, siis ei olegi nii oluline seda rääkida, kuivõrd elada! See võikski olla kõigi osalejate suur eesmärk!“

Arutelu „Eesti narratiivi otsimas“ on Arvamusfestivali kavas reedel, 15. augustil Orulaval. Arutelu algab kell 21:15.

Arvamusfestival 2014 toimub tänavu 15.-16. augustil Paide Vallimäel. Tegemist on ärksate eestimaalaste kohtumispaiga ja mõttevahetuskohaga Eesti ühiskonnale ja inimestele olulistel teemadel. Festivali eesmärk on tuua kokku erinevaid vaatenurki ja ideid, et arutelude tulemusel sünniks uusi teadmisi, alguse saaksid uued ühiskonna jaoks kasulikud ettevõtmised ning areneks arutelukultuur Eestis.

Arvamusfestival toimus esimest korda eelmisel aastal, kui kahe päeva jooksul peeti ligi 50 arutelu ja õpituba, arutelulavadel diskuteeris 200 inimest, osalejatena oli kohal umbes 2000 inimest. Tänavu on kavas üle 150 arutelu, programmi kokku panemisse on panustanud umbes 80 erinevat organisatsiooni ja üle saja vabatahtliku.

Kava leiad siit.

Kaubanduskoda: ettevõtluse kasust räägitakse liiga vähe

Blogi, , ,

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juht Mait Palts usub, et sellest, kui palju kasu tõuseb ettevõtlusest, võiks Eestis rääkida palju rohkem. Sestap toob Kaubanduskoda koostöös teiste partneritega Arvamusfestivalile terve omaette programmi – ettevõtluslaval ootab osalejaid muude teemade hulgas arutlemine, kas ettevõtja tee on sõit Ameerika mägedel ja kas väikest riiki on võimalik efektiivselt pidada.

„Väga oluline on see, et ühiskond tervikuna mõistaks ettevõtjate rolli ja panust meie heaolusse,“ sõnas Palts, kes usub, et ettevõtlikke ja hakkajaid eestimaalasi võiks olla rohkem, nii jõuaks arusaam, et ettevõtja elukutse on väärikas ja rahuldust pakkuv palju suurema hulga inimesteni. „Kahjuks on valdav mõtlemine, et ettevõtjad on kasuahned ja neid huvitab ainult oma taskute täitmine. Kuid kas vahel mõtleme ka sellele, et paljud töökohad on meil olemast just tänu ettevõtlusele? Ettevõtluse lisaväärtusest ühiskonnas räägitakse meie arvates liiga vähe.“

Palts on veendunud, et ettevõtted on ühiskonnas sõlmkohad, kust hakkavad arenema uued ideed ja algatused. Ning kokkuvõttes tuleb ju arvestada sellegagi, et mida paremini läheb ettevõtjal, mida rohkem on tal motivatsiooni enda äri arendada, otsida uusi turge, panustada innovatsioonile, seda kõrgemat palka saab ta maksta ja paremat töökeskkonda luua.

Ettevõtluslava programm on tänavu üsna tihe, esimesel päeval alustatakse Rakvere Gümnaasiumi õpilaste etendusega, kus mängitakse läbi ühe ettevõtja kujunemise lugu.

„Kindlasti saab olema põnev näha, kuidas noored teemat tajuvad ja seda esitlevad,“ ütles Palts. „Päev lõppeb talendipoliitika aruteluga, sinna vahele jäävad mitmed muud põnevad diskussioonid.“

Üks oluline teema on Kaubanduskoja jaoks aastate jooksul olnud riigipidamine ja nii arutletakse ka Arvamusfestivalil selle üle, kuidas riiki efektiivselt juhtida – arutelu „Väike ja kallis riik, kas nii oli, on ja jääb?“ otsib vastust küsimusele, kas riiki on võimalik juhtida efektiivselt ja nutikalt. Ettevõtluslava sündis mitme erineva organisatsiooni koostöös. Lisaks Kaubanduskojale andsid oma osa veel Sisekaitseakadeemia Migratsiooniuuringute Keskus, MTÜ Ettevõtlusteater, Loov Eesti, Eesti Disainikeskus ja Eesti Metsaselts. Aga ka ajaleht Äripäev, kes toob osalejateni arutelu teemal, kelle asi on inimese finantstulevik. Kindlalt on lubanud selles osaleda ettevõtja Jüri Mõis, väikeinvestorid Rene Ilves ja Jaak Roosaare.

„Palju, millest oleks tahtnud veel rääkida, jäi ka tänavu välja, kuid eks neil teemadel saab arutleda ka festivaliväliselt,“ sõnas Palts. „Alati ei pea ju heade mõtete sündimiseks ka Paidesse sõitma ning arutleda ja häid ideid teoks teha saab ka ülejäänud 363 päeval!“

Ettevõtluslava programmiga saad tutvuda siin.

Selle nädala lõpuni saab Arvamusfestivalile hoogu anda, toetades projekti Hooandja keskkonnas. Toetusega plaanime muuta festivaliala veelgi mugavamaks kõigile osalejatele. Toeta sinagi!

Milline peaks olema riigi roll ettevõtluses?

Blogi, , , , , , , , , , , ,

Viimase kümne aasta jooksul on Eesti liikunud järk-järgult vabalt turumajanduselt riigikapitalismi suunas ning arvamusfestivali arutelus “Riigi roll ettevõtluses” mõtiskletaksegi selle üle, millises suunas peaks Eesti edasi liikuma. Arutlema tulevad teiste seas Erkki Raasuke ja Viljar Arakas.

“Eesti majandus on praegu languses, see on tõsine makromajanduslik probleem,” ütles arutelu kokkupanija, ettevõtja ja arvamusfestivali vabatahtlik Erki Peegel. “Midagi tuleb ette võtta. Küsimus on, mis suunas liikuda: kas peab olema eelkõige aktiivne riik ja oma rolli suurendama? Või peaks tagant lükkama ettevõtjate enda aktiivust ja andma neile rohkem loomevabadust?”

Näiteid sellest, et Eesti on liikunud riigikapitalismi suunas, on Peegli hinnangul mitu: Estonian Airi ja Eesti Raudtee taasriigistamine, suured riiklikud toetused ettevõtjatele Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kaudu, Edelaraudtee liinide opereerimise minek Elroni kätte. Tallinnas räägitakse munitsipaalpanga loomisest ja jäätmekäitluse munitsipaliseerimisest, juba töötab pealinnas munitsipaalpood.

“On palju arenguid, kus riik on oma rolli kasvatanud,” ütles Peegel. “Arutelu keskendubki sellele, kas nii on õige, kas nii on hea. Kas oleme riigiga ühel meelel või mingis kohtades riik ei ole nii hea peremees ettevõttele kui eraettevõtja võiks olla; kas see on paratamatu suund, et riik mängib ettevõtluses järjest suuremat rolli või tasuks usaldada rohkem ettevõtjat, kes saab paremini aru nii klientide vajadusest kui suudab ka oma teenuseid paremini eksportida ja läbi selle riigile paremini maksuraha teenida?”

Arutelu “Riigi roll ettevõtluses” algab arvamusfestivalil reedel, 15. augustil kell 14.

Osalevad Erkki Raasuke LHV pangast, ettevõtja Viljar Arakas, Arengufondi juht Tõnis Arro ja Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud Rainer Kattel. Modereerib Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel.

Lisaks sellele on Arvamusfestivalil ka ettevõtluslava, mille programm on kokku pandud erinevate organisatsioonide koostöös.

Äripäev on üks neist, kes on ettevõtluslava kavasse oma panuse andnud ning kutsub kõiki arutlema selle üle, kelle asi on inimese finantstulevik. Kindlalt on lubanud osaleda ettevõtja Jüri Mõis, väikeinvestorid Rene Ilves ja Jaak Roosaare.

Äripäeva arvamustoimetuse juht ja arutelu korraldaja Vilja Kiisler usub, et juba enne vanaks jäämist on oluline endale teadvustada: igaüks vastutab oma rahaasjade eest ise ning ainsad võimalused kindlustada oma finantstulevikku pole pensionisambad. “Tahaksime näidata, et on palju ägedamaid võimalusi. Mis, mõistagi, eeldavad teadmisi ja oskusi, sest kätkevad riske,” lausus Kiisler. “Tahaksime inimestesse süstida vastutustunnet oma finantstuleviku suhtes ja näidata, et palju sõltub endast, seetõttu tasub võtta aktiivne roll juba varakult.”

Nädala lõpuni saab veel hoogu anda
Veel pühapäevani saab arvamusfestivalile hoogu anda Hooandja keskkonnas. Osaliselt hooandjate toel ehitatakse üles Mäe- ja Orulava ehk kaks suuremat lava, mille programmi paneb kokku arvamusfestivali meeskond.

“Tänavu tahaksime pöörata veelgi rohkem tähelepanu sellele, et kõigil oleks festivalil hea olla,” ütles festivalikeskkonna juht Sven Soomuste. “Hooandjatelt saadud rahaga tahame muuta festivaliala hubasemaks, et mugavam oleks nii neil, kes lava peal, kui ka neil, kes on lava ümber.”

Soomuste hinnangul võiksid inimesed festivali Hooandjas toetada, sest see on võimalus osaleda protsessis, mis puudutab meist igaühte ehk muuta meid ümbritsevast paremaks ja teha seda sõna abil. “Teate ju küll seda laulu Nukitsamehe filmist: “Kas me teame, kas me teame lahke sõna võimu, sageli me kuulma peame kärkimist ja sõimu, head lapsed, need kasvavad vitsata, arm aitab enam kui hirm”,” lisas ta.

Lugu ilmus teisipäeval, 17. juunil Järva Teatajas.

Arvamusfestivali majandusteemad
Reede, 15. august
Orulava
kl 14 “Riigi roll ettevõtluses”

Ettevõtluslava
kl 13 “Ettevõtja tee – sõit Ameerika mägedel?”
kl 17 “Väike ja kallis riik – kas nii oli, on ja jääb?”
kl 19 “Sini-Musta-Valge kaart: tule ja jää Eestisse, Talent!”

Laupäev, 16. august
Orulava
kl 15 “Mida teha meie maavaradega?”

Ettevõtluslava
kl 13 “Mida on vaja loomemajanduse arenguhüppeks?”
kl 15 “Paneme kasvama Eesti jõukuse puu!”
kl 17 “Minu finantstulevik – kelle asi see on?”
kl 18 “Kuidas saab disain aidata Eesti Posti/Omnivat?”

Sotsiaalse innovatsiooni lava
kl 14 “Ettevõtted sotsiaalsete probleemide lahendamisel ─ vedurid või pidurid?”
kl 18 “Sotsiaalne ettevõtlus – kas saab Eestis hakkama?”

Toetad meid Hooandjas, saad vahva särgi

Blogi,

Festivali särkReet Aus lõi spetsiaalselt meile T-särgid, mille omanikuks saavad kõik, kes toetavad Arvamusfestivali Hooandjas rohkem kui 20 euroga. T-särgid toodetakse väärtustava taaskasutuse põhimõttel, mis tähendab, et need valmivad rõivatööstuse ületoodangust, minimaliseerimaks suurtootmise keskkonnamõju.

Eesti arvamuskultuuri ja ühiskonna areng on meile väga oluline. Kui sulle läheb korda, et kõlaks vaba ja vastutustundlik mõte, toeta Arvamusfestivali Hooandjas. Sinu panus aitab meil valmis saada Mäe- ja Orulava, kus 15.-16. augustil toimub peaaegu 20 arutelu erinevatel Eesti jaoks olulistel teemadel. Esialgse kavaga saad tutvuda siin.

Vabas õhus ja õhkkonnas toimuv, järjekorras teine Arvamusfestival on kõigile osalejatele tasuta. Kahe päeva jooksul oled osa aruteludest – võid olla nii arvamuse avaldaja kui ka kuulaja rollis. Arvamusfestivalil osalevad vabaühendused, meediakanalid, ülikoolid, erakonnad, ettevõtjad, kultuuritegelased ja kõik kohale tulnud inimesed, kes sõna soovivad. Festivali lavadel kuuleme inspireerivaid arutelusid, kõigil on võimalus vahetada mõtteid ja koguda värskeid ideid. Kindlasti on see paik, kus tutvuda uute inimestega ja saada ideid ja innustust oma ettevõtmisteks.

Arvamusfestivalile on oodatud igaüks – võta kaasa sõbrad, lapsed, lemmikloomad, kõigile on ruumi!

Festivalil on oluline kaal haridusaruteludel

Blogi, , , , ,

Arvamusfestivali erinevate teemade seas on tänavu oluline rõhk haridusel – Mäe- ja Orulaval arutletakse, kuhu kaob eesti laste koolirõõm ja kas käes on klassikaline kooli viimased päevad. Haridusteemade jaoks on ka oma teemalava, kus jätkub põnevaid arutelusid mõlemaks festivalipäevaks.

Kahel päeval tuuakse hariduslavale kokku seitse olulist teemat. Näiteks mõtiskletakse Eesti koolivõrgu tuleviku üle; vaadatakse PISA testi telgitagustesse; küsitakse, kes on need inimesed, kes kujundavad Eesti tulevikku õpetajatena. Praegu on juba kindel, et kõnelejate seas on kindlasti haridusminister Jevgeni Ossinovski, David Vseviov ja Jaak Aaviksoo. Hariduslava teemad panid suuresti kokku Noored Kooli programmi vilistlased ja algatuse Huvitav Kool kogukond.

„Laval räägivad ettevõtjad koolist ja nende endi rollist Eesti hariduse mõjutamisel,“ sõnas Helen Sabrak, Noored Kooli programmi vilistlane ja üks tänavuaastase Hariduslava kava koostajatest. „Püstitame intrigeeriva küsimuse, et kas äkki oleks aeg koolides hindamine kui selline üldse lõpetada ja liikuda tagasiside andmisel uutele tasanditele. Sõna saavad õpilased ise, et arutleda milline on hea kool õppimiseks.“

Sabraku sõnul kajastuvad lava teemades kõige aktuaalsemad ja sisulisemad küsimused, mida Eestis hariduse vallas on viimase aasta jooksul arutatud. Samuti on selge, et need teemad puudutavad kõiki eestimaalasi.

„Koolis luuakse igapäev kild killu haaval meie riigi ja rahva tulevikku ning on oluline küsida kuidas meil läheb ning aidata kaasa, et läheks veel paremini,“ sõnas Sabrak. „Asjatundlike ja põnevate esinejate kõrval teeb Arvamusfestivalist erilise sündmuse just kohale tulnud kuulaja, kes on kõigi teemade aktiivne kaasarutaja. Ootame Hariduslaval osalejatelt põnevat kaasaelamist, palju küsimusi ja ideid, mida vestlustes läbi arutada.“

Üks olulisemaid ja parasjagu maailmas toimuvaid protsesse kõnetavamaid teemasid on kindlasti julgeolek, nii on ka arutletakse ka Hariduslaval teemal „Haridus kui julgeolekugarantii“, kus tuntud arvamusliidrid eestlaste ja venelaste hulgast lahkavad koolisüsteemi võimalusi ja ohte riigi julgeoleku tagamisel.

Arvamusfestivali programmi koostamisega tegeleva meeskonna vabatahtlik Marleen Pedjasaare sõnul andsid andsid haridusarutelude teemade paika panekul mõtteainest nii meie õpilaste PISA testi tulemused kui ka õppekavade normatiivid. Teine oluline koht, kust ideid saadi, oli veebruaris toimunud ideekorje, mille kaudu said oma mõtteid ja ettepanekuid väljendada kõik Eesti elanikud.

„PISA testi tulemused näitavad, et Eesti kool pole halb, kuid meie õpilased pole homseks ühiskonnaks päris valmis – meil pole piisavalt enesekindlaid, loovaid, ettevõtlikke inimesi,“ ütles Pedjasaar. „Ühelt poolt on Eesti laste õpitulemused maailma parimate hulgas, teisalt on Eesti õpetajate hinnangud enesekindlusele, eneseusule, eesmärgikindlusele rahvusvahelises võrdluses ühed kehvemad.“

Lisaks hariduslavale on mõlemal festivalipäeval üks haridusteema ka mäe- ja orulaval. Reede õhtul arutletakse, kas klassikaline kool elab praegu oma viimaseid päevi; laupäeval püütakse jälile saada, kuhu kaob koolirõõm. Mäe- ja Orulava on ainsad lavad, mille programmi paneb kokku Arvamusfestivali meeskond.

Haridusteemad Mäe- ja Orulaval
Reede, 15. august
19:00-20:30 Klassikalise kooli viimased päevad?
Laval on Martin Saar, Robert Peetsalu, Tiiu Kuurme. Modereerib Aro Velmet

Laupäev, 16. august
12:30-14:00 Kuhu kaob koolirõõm?
Laval on Alo Savi, Margit Sutrop. Modereerib Rasmus Rask

Hariduslava kavaga saab tutvuda siin.

Lugu ilmus 3. juunil Järva Teatajas.

Teise Arvamusfestivali kavas üle 150 sisuka arutelu

Blogi, Pressiteated, ,

Tänavune Arvamusfestival toob osalejateni üle 150 erineva arutelu Eesti tänase ja homse teemal, neile lisaks raadioprogrammid, kultuurisündmused, õpitoad ja festivaliklubi. Poliitilised liikumised ja erakonnad panevad püsti maailmavaatekohvikud, kohal on meediaväljaanded oma lavade ja otsestuudiotega.

„Korraldame festivali eesmärgiga, et sellest kasvab sammhaaval hinnatud, vaba ja inspireeriv arutelukeskkond aktiivsetele eestimaalastele,“ sõnas Arvamusfestivali üks korraldajatest, Urmo Kübar. Just tema juhtis meeskonda, kes pani kokku programmi Mäe- ja Orulavale. Need on ainsad lavad, mille programmi koostab festivali korraldusmeeskond, kõik teised arutelud sünnivad erinevate organisatsioonide ja ühenduste koostöös.

Mäe- ja Orulaval peetakse kahe päeva jooksul peaaegu 20 arutelu Eesti jaoks olulistel teemadel. Vaetakse, kas on mõistlik väljarännet peatada, kuidas ja mida ette võtta meie maavaradega, uuritakse, kuhu kaob koolirõõm, peetakse nõu, milline peaks olema riigi roll ettevõtluses. Kõneks on ka julgeolek, elu maapiirkondades, eestimaalaste tervis, samuti Eesti tark ja pehme võim. Veel küsitakse, milline on saja-aastase Eesti Vabariigi tulevik. Festivali alustab endiste peaministrite arutelu “Mida teeksime täna teisiti?”. Viimases arutelus kohtuvad parlamendierakondade juhid. Arutelude pealkirjad ja toimumisajad on juba üleval festivali kodulehel, neis osalevate arutlejate nimed avalikustatakse järk-järgult suve jooksul.

„Meie vabatahtlikest meeskond on terve kevade ettevalmistustega tegelenud ja tänasest kodulehel oleva programmi kokkupanekuks tegi tööd kümneid inimesi. Palju ideid saime veebruaris toimunud teemakorjelt, kust kogunes üle saja ettepaneku,“ sõnas Kübar, tunnistades, et kõiki ideid polnud kahjuks võimalik Arvamusfestivali ametlikku programmi mahutada. „Neile, kes oma teemat ei leia Mäe- ega Orulavalt või mõnelt teemalavadest, jääb mõistagi veel vaba mikrofon või siis võimalus mistahes vabal muruplatsil maha istuda ning arutelu käima tõmmata.“

Arvamusfestival toimub tänavu 15.-16. augustil Paide Vallimäel, tegemist on ärksate ja aktiivsete inimeste kohtumispaiga ja mõttevahetuskohaga Eesti ühiskonnale ja inimestele olulistel teemadel. Festivali eesmärk on tuua kokku erinevaid vaatenurki ja ideid, et arutelude tulemusel sünniks uusi teadmisi, alguse saaksid uued ühiskonna jaoks kasulikud ettevõtmised ning areneks arutelukultuur Eestis. Arvamusfestival toimus esimest korda eelmisel aastal, kui kahe päeva jooksul peeti ligi 50 arutelu ja õpituba, arutelulavadel diskuteeris 200 inimest, osalejatena oli kohal umbes 2000 inimest.

Arvamusfestivali tänavust esialgset programmi vaata siit.

Lisainfo:
Urmo Kübar
Arvamusfestival 2014 sisutiimi juht
Tel: 522 6504
E-post: urmo.kybar@arvamusfestival.ee

„Pesakond“ tuleb Arvamusfestivalile

Blogi,

Pesakond_Mis sa hunt arvad_MillestArvamusfestivalile tuleb erikajastust tegema tuntud kunstnik Madis Ots oma „Pesakonna“ koomiksiga. Ots joonistab Arvamusfestivali jooksul koomikseid, mille inspiratsiooniallikaks on arutelude teemad, festivali miljöö ja inimesed. Madis Otsa sõnul on tal plaanis teha tõenäoliselt absurdseim reportaaž Arvamusfestivalist.

„Tahan käia ringi, kuulata siin, vaadata seal, ja kasutada materjali igati meelevaldselt ja kontekstiväliselt koomiksites,“ ütles Ots, lisades naljaga pooleks, et kardetavasti „Pesakonna“ üks läbivaid teemasid – miks koomiksitegelane Karu selline tropp on? – arutlusele ei tule. „Pesakonna“ koomiksid avaldatakse päeva jooksul Arvamusfestivali veebilehel ja Facebooki uudisvoos, samuti riputatakse koomiksid välja festivalialal

Eestis ainulaadne originaalkoomiks „Pesakond“ tähistab tänavu suvel 20. ilmumisaastat. Alates 1994. aastast on „Pesakonda“ ilmunud üle 4500 numbri. Neile, kes koos mitmetasandilist nalja viskava „Pesakonnaga“ üles kasvanud, lubab Madis Ots koomiksi jätkumist ka tulevikus: „Kannatage veel natuke, kohe läheb intelligentseks!“

Arvamusfestivali peetakse tänavu 15.-16. augustil Paide Vallimäel. Festival on avatud, kogu ühiskonda kaasav, poliitiliste ambitsioonideta arvamuskultuuri ja kodanikuharidust arendav kohtumispaik, mis sealjuures kõigile külalistele tasuta. Teist aastat toimuva Arvamusfestivali aruteludes osalevad vabaühendused, meediakanalid, ülikoolid, erakonnad, ettevõtjad, kultuuritegelased ja kõik kohale tulnud inimesed, kes sõna soovivad.

Vaata lisaks:
Pesakond Facebookis

Mall Hellam: Toetame algatusi, mis muudavad ühiskonda avatumaks

Blogi,

Mall HellamArvamusfestivali üks suurimaid toetajaid Avatud Eesti Fond (AEF) tegi meile tänavu ootamatu kingituse – taotlesime toetust 13 000 eurot, saime aga 15 000. Muidugi tegi see korraldustiimi väga-väga rõõmsaks ning liigutas meid südamepõhjani.

AEFi juht Mall Hellam ütles meile sel nädalal, et ilma fondi toetuseta oleks meil eelmisel aastal olnud üsna keeruline. Tal on tuline õigus! Meil on väga hea meel, et Arvamusfestival mullu suuresti tänu AEFi toetusele esmakordselt toimus ja et tänavugi ootame AEFi abiga kõiki huvilisi taas 15.-16. augustil Paide Vallimäele. Ilma toetajateta poleks Arvamusfestivali, seega uurisime Mall Hellamilt, miks AEF festivali toetab ning mis plaanid neil tänavusel festivalil on.

(more…)

Mis on vaesuse hind?

Blogi, Rahvastik, , , , , , , , ,

Kui Kaur Kender hingeldades kohale jõudis, oli arutelu vaesuse kalliduse teemal juba alanud. Kuid hingeldamine ei hoidnud teda tagasi arvamust avaldamast. Ta üritas koheselt vastada teemapüstituse küsimusele, pakkudes välja, et vaesuse hinnaks on rikkus.

Mitmed tema teravad märkused ja mahlased näited pälvisid publiku aplausi, kas heakskiidu tõttu või siis hoopiski huumori ja reaalsuse kokkusulamisel tekkinud absurditundest. Küsimisvooru ajal avaldati arvamust, et Kender kaaperdas arutelu, kuid päris nii see siiski ei olnud, kuigi Indrek Neivelt jäi tema tõttu kindlasti rohkem tahaplaanile kui oleks tahtnud. Diskussiooni eestvedaja oli Kaja Kallas.

(more…)

Kohe läheb lahti!

Blogi, Pildijäädvustus

Pressikeskuse uks_Mait Vestre

Eilne päev meie pressikeskuses oli tegus, tore ja ka tulemuslik – postitasime usinalt. Arvamusfestivalilt käis läbi üle tuhande inimese, kõige popim arutelu oli “Kui kallis on vaesus”.

Kohe-kohe algab päev Loodelaval aruteluga „Kui sallitav on sallimatus?“. Samal ajal antakse Postimehe laval ülevaade tänasest Eesti pressist. Kell 11 algab Kagulaval Vikerraadio saate „Rahva teenrid“ otseülekanne. Meie päev kulmineerub aga parlamendierakondade juhtide aruteluga Eesti Mõte, mida juhivad Mari-Liis Jakobson ja Tiina Kaalep.

Sellest, mis toimub, saab aimu meie blogist, Facebookist, Twitterist (@arvamusfestival) ja teiste meediakanalite kajastusest.

Ootame!

Maailmas läbilöömiseks tuleb ületada oma võimete piirid

Blogi, Haridus, Kultuur, Majandus, Mõte, , , , , , , , , , , , ,

Image

Maailmas läbilöömiseks tuleb proovida mõelda, mis on terve maailma probleemid, mitte vaid kohalikud. Peab tajuma, kuhu võiksid paigutuda maailma kontekstis. Kes sa oled, kes sind kuulab ja tarbib? Nendele küsimustele vastuste leidmiseks on aga esmatähtis teha pidevalt midagi, mis on üle su võimete piiride.

Arvamusfestivali reedese päeva viimane arutelu Kagulaval keerles ümber maailmas läbilöömise, eelkõige eestlaste vaatepunktist. Jutustama olid kutsutud muusikaettevõtluse  edendaja ja kontserdikorraldaja Helen Sildna, 25-aastase kogemusega tippjuht, Baltika Group juhatuse esimees, Eesti Tööstus-Kaubanduskoja juhatuse aseesimees Meelis Milder, TTÜ innovatsiooni ja rahvusvahelistumise prorektor Alar Kolk ning vestlust juhtis „tankijuht“ ehk reklaamiagentuur Tanki juht Joel Volkov.

(more…)

Euroopa Liit – kuidas edasi?

Blogi, Majandus, Poliitika, , , ,

Õhtupoolikul Loodelaval toimunud arutelus mõtisklesid Indrek Treufeldti juhtimisel Euroopa Kontrollkoja liige Kersti Kaljulaid, Soome haridusminister Krista Kiuru ja Eesti privaatpanganduse investeerimiskeskuse juht Kristjan Tamla Euroopa tuleviku üle.

Treufeldt alustas arutelu, rääkides euroskeptitsismist, mida ta on palju kohanud. Ta ise peab end skeptiliseks eurooptimistiks või optimistlikuks euroskeptikuks. Tema arvates kaldutakse Euroopa Liitu käsitledes tihtipeale äärmustesse ja puuduvad asjalikud arutelud. Krista Kiuru tõdes, et euroteema pole Soomes eriti populaarne, kuid on ometigi väga oluline teema. Kiuru arvab, et rõhk peaks olema sellel, mida tuleks teha, et Euroopa Liit oleks parem.

(more…)

Mida teha, et koolis enam ei kiusataks?

Blogi, Haridus, , , , , , , ,

Reedese päeva kolmas arutelu Kagulaval keskendus võrdlemisi emotsionaalsele teemale – koolikiusamisele. Nagu näitas kiire küsitlus publiku seas, on ühel või teisel moel selle teemaga kokku puutunud praktiliselt igaüks.

Arutelu ohjas Marleen Pedjasaar, ekspertidena olid rääkima kutsutud SA Kiusamise  Vastu nõukogu esimees ja TÜ õppejõud Kristiina Treial, ajakirjanik ja kunagine programmi „Noored Kooli“ õpetaja Lauri Tankler ning psühholoog ja terapeut Mare Pork. Arutelu korraldas SA Kiusamise Vastu.

(more…)

Kahest sambast tulevasele pensionärile ei piisa

Blogi, Majandus, Rahvastik, , , , , ,

Mis saab peale esimest sammast?

Eesti pensionisüsteem toimib mudelina küll hästi, kuid see mudel ei taga tulevastele pensionäridele äraelamist. Tänased pensionikogujad ei teadvusta endale, et peale kahte sambasse kogumist saab nende tulevane pension olema vaid pisut üle kolmandiku nende praegustest sissetulekutest.

Täna Arvamusfestivali Kagulaval toimunud pensioniteemalisel arutelul “Mis saab pärast esimest sammast?” võeti ette küsimus, mida saab tänane nooremapoolne inimene teha, et oma eluga hakkama saada ka siis, kui saabub aeg pensionile minna.

Rõhk oli niisiis pikaajalisel planeerimisel ja teemat arutasid Janno Järve rakendusuuringute keskusest CENTAR, Noored Kooli programmi raames õpetajana töötav Kristi Saare, TÜ majandusdoktorant Indrek Seppo ja Pangaliitu ning SEB-d esindav Indrek Holst.

(more…)

Pensionär 2050

Blogi, Majandus, Rahvastik

Kui praegu on Eestis nelja tööealise inimese kohta üks pensionär, siis aastal 2050 on sama hulga kohta 2,6 pensionäri. Kas ühe inimese pensionit hakatakse siis 2,6 inimese vahel jagama või tõstetakse makse, et pensionite suurus sama hoida? Või kuidas inimesed elaks ja tegutseks, kui riik pensione üldse ei maksaks? Nende küsimuste üle arutlesid Arvamusfestivali külalised Praxise ja Pangaliidu juhtimisel.

Vestlusringi juhatas sisse Janno Järve, kes pööras meie tähelepanu olulistele muutustele ühiskonna demograafilises struktuuris. Kui mõned aastad tagasi mindi keskmiselt pensionile 65-aastaselt ja keskmine eluiga jäi 67 kanti, siis praegu minnakse pensionile umbes samal ajal, kuid keskmine eluiga on pikenenud umbes 10-15 aastat. Järelikult on pensionipõlv märgatavalt pikem ja enam ei saa viljeleda elustiili, kus tulevikule üldse ei mõelda. Või eks saab ikka, aga sellisel juhul võivad viimased 20 aastat üsna nukrad olla.

(more…)

Kuidas tagada, et vaidluses jääks peale mitte see, kes on tugevam, vaid see, kel on tugevam argument?

Blogi, Ülevaade, , , , , , ,

Arvamusfestivalil toimuvad peale mitmesuguste ühiskonnategelaste sõnavõttude ka sõnarock’ipeole asjakohased õpitoad, kus saab meenutada või täiesti uue tarkusena kõrva taha panna läbinägelikke ning selgesti struktureeritud teadmisi väitlusest, argumendi ülesehitusest ja esitusest, hinnangu andmisest, kuulamisoskusest…

Ometi, et eeltoodud teemad võivad näida väga üldisena ja paljudele elu jooksul kindlasti vähemalt korra põhjalikult läbimõelduna, on nende oskuste näol raudselt tegemist mõtlemis- ja kõneosavustega, mille vajalikkust mõistavad paljud suisa igapäevaselt (kas valutult või valusalt), kuid mille ulatust on raske hoomata.

(more…)

Mis on Eesti koolis täna vajaka – autoriteetsus, vabadus, õppijakesksus või puhas inimlik hoolivus?

Blogi, Haridus, , , , , , , , ,

Mihkel Kunnus ja Harry Tuul_Kärt Rebane

Lisaks pealavade diskussioonidele leiab esimeselt sõnarockfestivalilt ka erinevate Eesti meediaväljaannete poolt juhitud intrigreerivaid ning kaasa rääkima kutsuvaid vestlusringe. Delfi ja EPLi lava esimene arutelu “Kool matsi ei riku” keskendus tänase haridussüsteemi väljakutsete kaardistamisele, tekitades seeläbi rohkelt elavat arutelu.

Arutelu modereeriv EPLi ajakirjanik Priit Simson tulistas vestlusringi alustades kohe haridussüsteemi südamesse, uurides EPLi ja Delfi telgi ümber kogunenud rahva käest, kui suur probleem on koolis distsipliin.

(more…)

Sisseränne on vajalik: Oma jõududega pusides hakkama ei saa

Blogi, Rahvastik, Ülevaade, , , , ,

Keda tahame Eestisse_Liis Kängsepp

Hetkel Arvamusfestivali Loodelaval käimasolevas arutelus “Kus ja kes on inimesed, keda tahame kutsuda Eestisse elama?” on nii konsultant ja koolitaja Hede Kerstin Luik, ajakirjanik Mihkel Kärmas, Teenusmajanduse Koja juht Yrjo Ojasaar kui Eesti Rõiva- ja Tekstiililiidu juhatuse liige Meelis Virkebau ühte meelt, et Eesti vajab sisserännet, kuna oma jõududega pusides ei tule me globaalses maailmas toime.

Kuigi hääl rahva seast kipub arvama, et terve on see riik, kus nii koristaja kui minister on oma rahva seast, tuleb siiski tunnistada, et vajame paljudes eluvaldkondades spetsialiste väljastpoolt.  “Näiteks Ida-Virumaal meditsiin ei toimiks, kui poleks importarste Ukrainast ja teistest idariikidest,” ütles Kärmas.

(more…)

Mis hakkas just pihta Noortelaval?

Blogi, Ülevaade, , , , ,

Image

Eesti Noorteühenduste Liidu esindjad Marju Tamp ja Maia Eskla olid kohal juba enne kella 10, ning haarasid mind käigupealt appi Noortelava telki püstitama. Täna alates 15.00 on plaanis arutelud valimisea langetamise või mittelangetamise, ning põlvkondade vahelise solidaarsuse teemadel.

Arutelud leiavad aset vabas ja mõnusas piknikukeskkonnas. Istutakse patjadel ja tekkidel ning luuakse suveidülli, et meelitada ligi ka nooremaid arvamusavaldajaid ja neid, kellele meeldivad viinamarjad, banaanid, küpsised ja kommid. Teemad on tegelikult palju laiemad, kui pealkirjade järgi võiks järeldada.

(more…)

Haldusreform – Eesti tüütuim ja seksikaim probleem

Blogi, Riigijuhtimine, Ülevaade, , , , , , ,

Image

Esimese arutelu teemaks, mis Paide Vallimäe Loodelaval ettekandmisele tuli, oli “Millist riiki jaksame ja tahame pidama”. Ilmselt ei ole see aga enam juhuslik, et kõik käsitlused, mis lähtuvad riigi rahanappusest, otsaga kohalike omavalitsuste ning nende liitmiste-lahutamisteni jõuavad.

Laval võtsid sõna Ülle Madise, Sulev Valner ja Toomas Kiho ning neid pidi modereerima Toomas Mattson. Mattsonil oli aga ka endal palju öelda.

(more…)

Ülle Madise: Kohapealseid inimesi tuleb rohkem usaldada!

Blogi, Mõte, Riigijuhtimine

Ülle Madise_Mait Vestre

Hetkel veel käivas Arvamusfestivali esimeses arutelus jäi kõlama Ülle Madise mõte, et kohalike omavalitsuste reformimisel tuleks kohapealseid inimesi rohkem usaldada ja anda võimalus kohapeal otsustada, kuidas mingid asju kõige paremini korraldada.

Kesksete standardite, miinimumnõuete ja normide üle vaidlemise asemel peaks lähenema lokaalselt ja erinevates piirkondades rakendama valitsemisel erinevaid mudeleid.

Almedalen? Mis see veel on?

Blogi, Mõte, ,

Kristi Liiva_Liis Kängsepp

Arvamusfestivali poleks olemas, kui Kristi Liiva poleks mõned aastad tagasi sattunud Almedaleni nädalale Rootsis. Just Almedaleni fenomen inspireeris Liivat korraldama Eesti esimest Arvamusfestivali. Aga mida Almedalen endast õieti kujutab?

1968. aasta suvel pidas Rootsi toonane haridusminister Olof Palme Gotlandil ühe pargi kõrval veoauto kastist ühe kõne. Pargi nimi oli Almedalen ja Palme kõnega sai alguse omalaadne traditsioon – rootslased kogunevad Almedalenisse igal suvel, arutlemaks nädala jooksul, kuidas Rootsit paremaks teha.

(more…)

Avapauk antud!

Blogi, Mõte

Kalju Ivask_Mait Vestre

Arvamusfestival on avatud, meid ootab ees poolteist päeva põnevaid arutelusid, kohtumisi, uusi ideid ja tuttavaid.

“Parim mis juhtuda saab, on see, et inimesed ei tea, kuhu minna ja mida kuulata, sest nii palju on huvitavaid asju,” ütles Paide linnapea Kaido Ivask just festivali avamisel.

Festivali ajal sibab ringi üle saja vabatahtlikku, neist kümme on seotud selle blogiga siin. Jõudu kõigile vabatahtlikele ja toredat festivali kõigile!