lapsed

Lapsesuu: räägitakse tarka juttu

14740531239_61982a9e31_kUurisin Arvamusfestivali lastealal, mida lapsed teevad ja arvavad ning kuidas täiskasvanud end festivalimelu keskel tunnevad. Paratamatult jõudsin ka kõrval asuva laste ja perede lava “Lapsesuu ei valeta” juurde.

Sel aastal on Arvamusfestivalil avatud päris tasuta lasteaed ja seda võimalust ei ole lapsevanemad märkamata jätnud. Kasvatajad rääkisid, et üldiselt on lapsevanemad tasuta lastehoiu võimalusest teadlikud ning klientide hulgas leidus ka Paide elanikke, kes arutelusid kuulama tulles jätavad lapsed mõneks ajaks hoidu.

Lastevanematega lepitakse kokku orienteeruv aeg, millal lastele järele tullakse. Keskmiselt jäetakse laps kasvatajate hoolde tunniks-kaheks. Kuigi lastehoidu tehakse vabatahtlikena, on kasvatajad sama hoolsad nagu oma igapäeva tööd tehes. Nad mängivad lastega, teevad nendega käsitööd ja kui vaja, siis lohutavad. Samal ajal kui mina kasvatajat oma küsimustega tüütasin, läks üks plikatirts aiast välja seiklema, kuid seegi ei jäänud kasvatajale märkamata.

Küsisin lastelt, mida nemad kogu sellest arvamisest arvavad. Hugo ütles, et enamasti räägitakse ikkagi lavadel tarka juttu. Tema sõber, aga väitis, et kusagil laval oli purjus onu lolli juttu rääkinud. Päris kindel ei olnud selles aga kumbki, sest ühelgi arutelul nad ise käinud ei olnud.

Tüdrukud ei olnud päris kindlad, mis asi see arvamus üldse on. Vanem neist arvas, et täna vihma sadama ei hakka. Noorem arvas, et tema arvamisega ei tegele, vaid ainult ütleb ja räägib. Trummimängimine oli mõlema jaoks huvitavam tegevus kui minuga vestlemine.

Seejärel sattusin telki, kus lapsed käisid suurele karvasele koerale raamatuid ette lugemas. Susi Koertekooli teraapiakoerad ja nende omanikud osalesid samuti vabatahtlikena. Kohe kui ma sisse astusin, pisteti ka mulle raamat pihku ning paluti telgisviibijaile ette lugeda. Õnneks ma oskan lugeda.

Lapsed käisid telgis ühekaupa ning lisaks ettelugemisele oli neil võimalus koertega tutvust teha, et saada üle kartusest suurte koerte ees, sest koerad olid tõesti väga sõbralikud ja rahulikud. Koerad ja omanikud olid telgis vahetuste kaupa. Teraapiakoera omanik, kellega vestlesin, ütles, et koerad on nagu lapsed ja võivad väsida kiiresti. Selle tõttu nad teevadki vahetusi iga tunni järel, sest väsinud koer on püsimatu ja lapsi ei kuula.

Laste ja perede lava juures tutvusin Jane Snaithiga, kes osaleb täna kell 18:00 sealsamas algaval arutelul “Armastus on siis, kui näed kedagi, aga tunned seda kõhus ehk millist perekonda laps vajab?”. Arutasime üheskoos asendushoolduse ehk lastekodude ja kasuperede olukorda Eestis. Kõigil, kes tunnevad huvi asendushoolduse valdkonna vastu, soovitan sellest arutelust osa võtta, sest mulle jäi mulje, et Jane teab, millest ta räägib.

Vits või präänik?

lasteaedLapse karistamine on aktuaalne teema iga lapsevanema jaoks. Aina enam tuuakse argumenteeritud võrdlusi teaduspõhise ja kogemusliku “see keretäis jäi mulle eluks ajaks meelde” lastekasvatuse stiilide vahel. Üldiselt jagunes publik ka tänasel selleteemalisel arutelul kahte leeri, kuid tõdeti, et igat last ja igat lapsevanemat on võimalik aidata paremaks saada.

Selge on see, et kõige jubedamaks on lapse jaoks füüsiline karistamine. Palju on täiskasvanuid, kes on lapsena saanud vitsa või rihma ning mäletavad seda tänaseni kui käitumistmuutvat kogemust, mis õigustab teatud juhtudel ka nende endi laste füüsilist karistamist. Teisalt kõlas publiku ja paneeli hulgast veendumus, et füüsiline karistamine on alati lapse jaoks alandav ja traumeeriv kogemus isegi, kui tulemus on näiliselt positiivne.

Arutelu liikus küsimuse suunas, kas heaks lapsevanemaks saab õppida ning mis on osade lapsevanemate halbade vanemlike oskuste põhjuseks? Jürgen Rakaselg tõi välja oma kogemuse erikoolide ja vanglatega ning pakkus, et põhjuseks võib olla põhjus-tagajärg suhte mittemõistmine ja seda nii laste kui täiskasvanute puhul. Inimesed teavad, et kui on halb käitumine A, siis sellele järgneb karistus B, kuid nad ei tea mis oleks korrektne käitumine ning selle tõttu nad ei mõista, miks nad karistada saavad.

Päeva jooksul juba mitmendat korda alanud vihmasadu ei suutnud arutelu summutada. Publikule väga palju sõna andnud moderaator, Toomas Roolaid, kutsus kõiki telgi alla ning vihmavarjuta inimestele jagati keepe. Ilmamuutus elati üle suuremate ebamugavusteta.

Kaileen Mägi väljendas väga selgelt oma usku inimese kõikvõimsusesse ja lapsevanema võimesse muuta oma kasvatuskäitumist ja suhtumist. Tema tõi ka kõige eredama näite sellest, kuidas salaja tädi ja onu autoostu raha külalastele jagades ja sellega vahele jäädes, tabas ta juba läheneva tädi pilgust ära enda süüteo ja selle koslepi, mille ta mõni hetk hiljem sai.

Paneelis osalenud Kadri Järv-Mändoja ja publikus olnud pereterapeut olid ühel meelel, et ei tohiks liiga kinni jääda vanema rolli. Iga lapsevanem on isiksus, kes vajab võimalusi areneda ka omaette ja koos oma partneri või abikaasaga ka väljaspool vanema rolli. Kadri rõhutas veel sedagi, et kunagi ei tohiks tunda piinlikkust abivajamise ees. Suhtumine, et abivajaja on saamatu ja läbikukkunud, ei paranda kellegi jaoks midagi ning võib olla üheks põhjuseks miks Eestis perekoolitused ei ole veel nõndalevinud kui võiks.

Mis on vaesuse hind?

Kui Kaur Kender hingeldades kohale jõudis, oli arutelu vaesuse kalliduse teemal juba alanud. Kuid hingeldamine ei hoidnud teda tagasi arvamust avaldamast. Ta üritas koheselt vastada teemapüstituse küsimusele, pakkudes välja, et vaesuse hinnaks on rikkus.

Mitmed tema teravad märkused ja mahlased näited pälvisid publiku aplausi, kas heakskiidu tõttu või siis hoopiski huumori ja reaalsuse kokkusulamisel tekkinud absurditundest. Küsimisvooru ajal avaldati arvamust, et Kender kaaperdas arutelu, kuid päris nii see siiski ei olnud, kuigi Indrek Neivelt jäi tema tõttu kindlasti rohkem tahaplaanile kui oleks tahtnud. Diskussiooni eestvedaja oli Kaja Kallas.

(more…)