Mis saab Eesti meediast, kui selle praegused omanikud norralased oma osa maha müüvad? Kas eestlastel on raha, et see ära osta ja kuidas erineb eestlaste ja norralaste juhtimine? Raadioeetris ansambel Kõrsikud kõhnem versioon ehk nii kutsusid end Lauri Hussar, Urmet Kook ja Sulev Vedler saates Rahva teenrid.
Lauri Hussar leidis, et Skandinaavia juhtimiskogemus võib paremini töötada, kuna neil on pikem vaba maailma ajakirjanduse traditsioon. Urmet Kook tõi aga jälle välja, et mõni aeg tagasi juhtisid Eesti meediat rootslased, kes tegid palju ebapädevaid otsuseid, kuna ei tundnud siinset konteksti.
Suuremasse kontserni kuulumise positiivne külg on jällegi kindlam seljatagune – kriisi aegu on kergem üle elada. Eesti mastaap ja siinsed rahasummad on nii väikesed, et ka väiksem langusperiood võib süsteemi kokku kukkumise kaasa tuua.
Vedler tõi veel välja, et traditsioonilise meedia tarbimine ongi vähenenud, mis omakorda tähendab, et selle pealt ka teenib vähem. Küsimus on, kuidas saada internetimeediast raha kätta, kuidas panna see enda kasuks tööle. Siinkohal püstitus ka väike arutelu võimaluse üle, et meie meedia muutub kollasemaks, kui saame kohalikud juhid. Keegi diskussiooni osapooltest aga ei uskunud, et see kuigi realistlik oleks.
Järgmise teemana arutleti KOV valimiste üle. Just täna teatas Laine Randjärv, et loobub oma kandidatuurist Reformierakonna Tallinna linnapea kandidaadi kohale. Selle asemel asub ta hoopis Vilja Savisaar-Toomastit ja Valdo Randperet toetama. Urmet Kook võrdles meie kandidaatide esitamise protsessi väga tabavalt USA presidendi valimistega – kõigepealt käiakse välja suur hulk nimesid, et näidata kui palju tublisid inimesi meil ikka on ja siis jäetakse juba algusest peale ilmselged kandidaadid alles.
Jääb aga küsimus, kas Savisaar-Toomast või Randpere? Lauri Hussar arvas, et Randpere on kindel favoriit, kuna Reformierakonnas väärtustatakse selgelt karjääri ja teeneid erakonna ees. Savisaar-Toomasti karjäär ja teened jäävad aga keskerakonna aegadesse.
Lõppeks püstitus küsimus, kas võitlus Tallinna pärast on äkki tegelikult lõppenud ja kõik on leppinud, et Keskerakond on seal liider. Vedler aga põhjendas hetkest vaikust kesksuvega – teadupärast algab Eestis aasta septembris ja eelnevatel kuudelei toimu kunagi midagi väga aktiivset.
Lõpuminutitel analüüsiti veel veidi Alari Rammo mõtteavaldust valimistel kandideerimise osas. Urmet Kook valis pigem oponeeriva seisukoha ning leidis, et erakonnad ei ole ju olemuslikult halvad. Kutse valimistel mitte kandideerima stigmatiseerib tema arvates erakondi ja poliitikat veelgi rohkem ja võime sestap hoopis nigelama tulemuseni jõuda.