Noppeid Paides peetava „Arvamusfestivali” avapäevalt
Silver Meikar, poliitik
Endiste peaministrite debatt on kohale toonud murutäie rahvast. Kallas-Parts-Tarand, kus on Ansip?
Siim Kallas, ekspeaminister, Reformierakond
Need, kes tahavad meile tänapäeval kallale tulla, vajavad ettekäändeid. Mida vähem neid ettekäändeid on, seda väiksem on oht.
*
Iibeküsimuse lahendamisesse me küll süstime järjest raha juurde, aga me ei ole suutnud leida seda õiget ideed. Lohutame end sellega, et seda ideed pole leidnud ka ükski teine maa.
*
Venemaale ei tohi iial pugeda, sa oled kohe siis alamõõduline ja nad sinuga ei räägi.
*
Meil oli suur plaan raudtee erastada. Koalitsioonipartner hakkas väga jõuliselt ostnud ettevõtet pärssima ja see lõppes raudtee riigile tagasi ostmisega, oleksin pidanud tugevamalt selle vastu võitlema.
Juhan Parts, ekspeaminister, IRL
Ma usun, et praegune (Vene-Ukraina) konflikt kestab 10 aastat ja lõpeb Venemaa lagunemisega.
*
Mäo rist ei ole liiga suur. Me peame selliseid asju ehitama, kui usume oma tulevikku.
*
Ametnikkond on Eestis väga professionaalne, võib-olla isegi liiga professionaalne. Nad on näinud Euroopa head halduskultuuri.
*
Eesti ettevõtte tulumaksusüsteemil on palju plusse, aga kui Eestis teenitud kasum võetakse välja mujal, ning Eesti tööjõumaksud on liiga kõrged, pole see meie majanduse huvides.
*
Meie põllumajandustoodang ei ole midagi nii imelist, et me ei võiks orienteeruda ümber uutele turgudele. Meil on mõttetu maksta toetusi selleks, et müüksime oma töötlemata piima ehk tooraine Leetu.
Andres Tarand, ekspeaminister, SDE
Me oleme väga autostunud ühiskond ja ühel hetkel avastati, et meil on inimeste kohta väga palju autosid, siis leiti, et statistika ei pea paika, sest ühtegi vana romu pole maha kantud. Selliseid valdkondi on meil teisigi.
*
Eestis on jäänud väga tugev mulje, et NATOsse mindi ludinal. Tegelikult oli Euroopas väga tugevat vastuseisu piirileppe puudumisest tulenevate Venemaa võimalike pretensioonide tõttu.
*
Üks asi, mis läks meil untsu, oli põllumajandusreform, oma rahvast ei tuntud. Aastal 2001 jõudsime kolmikliidus haldusreformiga väga lähedale, aga teostuseni ei jõutud hilisemate poliittehnoloogiate pärast.
*
Anvar Samost, poliitik ja ajakirjanik, IRL
Kuigi meile tundub, et Eesti on valmis, kõik töötab, tuleks teha vaid pisikesi muudatusi, käia valimistel, sõlmida valimised võitnud erakondade vahel koalitsioonileping ja sealt edasi kulgeb elu neli aastat nagu rööbastel ja ettemääratult. Aga tõenäoliselt oleme alles poolel teel.
Hannes Rumm, Euroopa Komisjoni eesti esinduse juht
Kui festivalil sünniks geniaalne idee, vastataks Stenbocki majast, et seda pole koalitsioonileppes.
Indrek Maripuu, koolitaja
Valitsev arusaam on see, et maaelu võrdub põllumajandusega. Ei võrdu. Kui räägitakse, et maale tuleb meelitada tööandjaid, kes loovad töökohti, siis põhimõtteliselt on see õige, aga kui mõelda sellele, kes neid töökohti looma peaks – nagu stereotüüpselt arvatakse, et seda teevad tootmisettevõtted – siis see pole reaalne, sest tal ei ole tööjõudu võtta.
*
Järjest rohkem töid on n-ö valgekraede tööd, intellektuaalne töö. See seltskond võiks elada maal, kui nad tahaks ja tööandja võimaldaks. Nemad on keskmiselt ka aktiivsemad, osalevad kohalikus elus ka muul moel.
Marju Lauristin, professor, Euroopa Parlamendi saadik, SDE
Suurel osal inimestest on kõik digivõimalused olemas, et kaasa lüüa mitmesugustes osalusvormides, aga tahe puudub paljudel. Seega lõhe pole mitte digitaalne, vaid sotsiaalne. Eesti elanikkonnast on kuskil 16–18 protsenti, kes on igal pool aktiivsed. Kogukondlik tasand on see, kus ka passiivne inimene võib muutuda aktiivseks, sest see puudutab otsesemalt teda.
*
Kärgühiskond kasvab ise peale uue põlvkonnaga, mitte meie, praegused ei kujunda seda.
Mall Hellam, Avatud Eesti Fond
Rahvakogu puhul proovisime vaid üht mudelit sajast, teised on veel proovimata.
Õhtuleht
“Arvamusfestival | Venemaa lagunemisest ja elu võimalikkusest maal”
15.08.2014