Kas ja kuidas peaks riik loomemajandust toetama? Mida loomemajandus riigile üleüldse pakub? Loov Eesti kutsus aruteluks kokku Tallinn Music Weeki peakorraldaja Helen Sildna, PÖFFi korraldaja Tiina Loki ning Arhitektuurikeskuse juhi Raul Järgi.  Üheskoos Raul Oreškiniga Kultuuriministeeriumist ning Piret Treibergiga Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist püüti leida parimaid lahendusi loomemajanduse arendamiseks. 

Milleks ja kellele on valdkondlikud arenduskeskused vajalikud?

Piret Treibergi sõnul jõudis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumisse mõiste loomemajandus aastal 2007, kui eelarveperioodi alguses valdkonna arendamine tegevusplaani asetati.

Helen Sildna rõhutas, et meil on alati olnud potentsiaali, mida me ära ei kasuta. “Arenduskeskuse eesmärk on olla riigile partneriks ning koondada kompetentsi, et ressursse mitte raisata. Riigi seisukohast on valdkondlike arenduskeskuse näol tegu riskide maandamisega, kui alustati struktuuri ülesehitamisest, mitte ei jagatud ettevõtetele otsetoetusi. Ühe ettevõtte huvi võib olla kitsas, kuid valdkonna huvi on suurem. Kui küsida üksikettevõtjalt, kas ta saab keskusest abi, siis keegi ei saa kasu 100%. Oluline on baas, mis teeniks valdkonna huve, Nüüd on aeg esitada küsimus, kuidas efektiivselt edasi tegutseda,” rääkis Helen.

“Oluline on pikaajaline orgaaniline kasv. Paljud noored arvavad, et startup‘id ongi ettevõtlus – sul tuleb idee, tuleb keegi välismaalt rahaga ja kõik on hästi. Tegelikult on see väga ohtlik mudel ja panustama peaks pikaajalisele arendusele. Kuue aastaga, mis on Eesti Muusika Arenduskeskuse vanus, saad luua rohkem korrastatud maailma, kus ettevõtlus saab hakata arenema,” lisas Helen.

Pireti sõnul on defineerimise koha pealt keeruline eristada talente, eksportööre, elustiiliettevõtjaid jne. “On oluline leida head ja töötavad lahendused, keda ja kuidas toetada. Arvestades eelarvemahtusid, mis meil praegu käes on, võib öelda, et nii palju võimalusi ei ole meil varem olnud.”

Raul Oreškin tõi välja, et talentidest ei ole tegelikkuses kasu, kui nad ei oska interdistiplinaarsetes meeskondades toimida: “Arenduskeskustes ongi oluline seda kinrjaoskust arendada, et olla äris edukas.”

Raul Järg aga lisas, et ei tasu alahinnata sidet turuga ning võrgustikku, mis arenduskeskustes tekib.

Kuidas loomemajanduse toetamine riigile kasulik on?

Miks toetab riik täna loomeettevõtlust? Piret Treiberg põhjendas prioriteetide hulka kuulumist sellga, et riik annab sõnumi, et loomemajandus võimaldab pakkuda lisaväärtust nii töökoha kui toodete näol.

Raul Oreškini sõnul on riiklikke toetusi on vaja selleks, et mõni teenus toimima panna või kättesaadavaks teha. “Arusaamine on vajalik ka ärimaailmas, et loomevaldkonna potentsiaali osataks ära kasutada.”

“Sel aastal on hakanud jää murduma näiteks festivalide korralduse mõju mõistmise osas – ühe ürituse ümber on ääretult suur väikettevõtluse võrgustik, mis maksude näol piirkonnale palju kasu toodab,” tõi Tiina mitmepoolse kasu välja. “Näiteks Põhjamaade kultuuri investeeritakse süsteemselt, kus rõht on sõnal “investeering”. Me ei saa ainult ühte asja arendada ja loota, et see kõike arendab. Kui aeda süsteemselt harida, siis ta annab head vilja!”

“See, mida riik investeerib ühe filmi tootmisse, tuleb tagasi juba arvukate töötajate maksude näol. Mida paremini läheks filmil, seda parmini läheks seotud kunstivaldkonnal,” rõhutas Tiina. Ka Raul Oreškin tõi näiteks Tartu Loomemajanduskeskuse, kuhu avaliku sektori toetus on silmnähtavalt tagasi tulnud. “Keskuses töötab kokku üle 100 inimese, kes makse maksavad. Lisaks tehti korda linnas suur üks kinnisvaraobjekt, mis linnaruumi positiivselt mõjutas nii piirkonna väärtuse tõusu kui uue festivaliala tekkimise mõttes.”

Siht: eksport?

“Oleme jõudnud arusaamale, et kõik tahaks elada mõnusas riigis,” arutles Piret. “Kas loomemajandust peaks elustiiliettevõtete näol toetama? Igasugused toetused moonutavad turgu ja peavad kasu mõttes olema läbimõeldud. Arenduskeskused peaks esindama ühishuve ning mõtlema lahendusi, kuidas minna välisturgudele.”

Raul Järgi sõnul solgib täna riik ehitusvaldkonnas turgu. “Eesti arhitektuur on täiesti väärt eksporti ning avalik hankimine ei tohiks olla hinnapõhine, vaid sisupõhine. See parandaks valdkonna võimekust ise hakkama saada.”

Tiina sõnul on olemas universaalsed lahendused ekspordiks valdkondade vahel. “Rahvusvaheline edu aitab meil rahvuslikust alaväärsuskompleksist üle saada, mis on väikerahvastele omane. Alustama peaks siiski koduturuga, kus edu saavutada.”

Raul Oreškini arvates ei ole turu mõttes järjekord oluline. “Kõik teed on tegelikult avatud ja ka kohe on võimalik eksportida ning välisturgudele siseneda, kui ettevõttel vastavad oskused on.”

Kust loovust saab?

“Julgeks väita, et tuntud Rootsi brändid nagu Ikea, Volvo jt ei oleks nii edukad ilma disainita,” rõhutas Helen. “Nemad on suutnud loomekomponendi läbi ettevõtlusmehhanismi laiapõhjaliselt toimima panna.”

Kuidas aga loovust inimestes arendada? “Mida rohkem lapsed käivad koolis, seda vähem andekad nad loovuse mõistes on,” väitis Raul Järg. “Kas koolisüsteem rikub loovuse ära? Mina arvan, et loomemajandust ja loovust võiks enam integreerida inimeseks olemise protsessi ja haridusse!”

Mõtteavaldusele tuli toetust ka publiku hulgast, kus rõhutati huvihariduse rolli. Huviharidus peaks kättesaadav olema kõikidele ühiskonnakihtidele, kuna on otseselt seotud loomemajandusega.

Samamoodi oluline on ettevõtlusteadlikkuse ning –õppe juurutamine. Piret Treibergi sõnul tegeleb riik teadlikult ettevõtlusteadlikkuse tõstmisega hariduses aina enam. “Meil ei ole varem olnud nii arvukalt ettevõtluskonkursse ning programme. Oluline on inimestesse panustada,” lõpetas Piret.