Asute arhiveeritud lehel. Mine värske Arvamusfestivali lehele.

Monthly Archives: June 2014

Arvamusfestival kogus Hooandjas kokku vajaliku toetuse

139 toetaja abil kogus Arvamusfestivali projekt Hooandjas kokku 3422 eurot ehk 114% algselt eesmärgiks seatud 3000 eurost.

Festivali turundusjuht Anu Melioranski tänab kõiki ärksaid inimesi, kes festivali toimumisse panustasid: „Festivaliala ehitades soovime, et see oleks funktsionaalne ja hubane ning just sel eesmärgil me toetussummat ka kasutame.“

Melioranski sõnul valis kõige rohkem ehk 85 toetajat toetussumma 20 eurot. “Neile kingime me festivali märgi ja Reet Ausi disainitud särgi. Reeda toodangu teeb lisaks heale disainile eriliseks just säästlik tootmisviis –särgid on toodetud rõivabrändide ületoodangust ning neid ei ole töödeldud kemikaalidega. Särgil olev A-täht on valminud Laulupeo särkide valmistamisel tekkinud lõikejääkidest,” selgitas Melioranski.

30 euroga panustas 28 toetajat, kes saavad kingituseks lisaks festivali märgile ja särgile pääsme eksklusiivsele korraldajate peole festivali teise päeva õhtul.

Kõige suurema summaga – 100 euroga – panustas üks toetaja, kes saab lisaks kõigele eelnevale kingiks ka meie hea koostööpartneri Mari Pokineni signeeritud albumi.

Kõikide hooandjate nimed lisatakse  Arvamusfestivali kodulehele toetajate nimekirja ning nendega võetakse ühendust, et leppida kokku kingituste kättesaamine.

Festival toob arutelu Eesti võimalikest tuleviku-narratiividest

Arvamusfestivali esimese päeva lõpetab suur avatud arutelu Orulaval „Eesti narratiivi otsimas“, kus kõigil huvilistel on võimalus väikestes gruppides anda oma panus Eesti tulevikuloo otsimisse.

„Viimasel ajal on ühiskonnas palju arutletud teemal, kas Eesti vajab uusi eesmärke või ühendavat lugu. Leidub tuliseid pooltolijaid ja veel tulisemaid skeptikuid,“ selgitas arutelu korraldaja ja Arvamusfestivali vabatahtlik Ruti Einpalu. „Kuulates erinevaid osapooli, on kõik tavaliselt nõus tõdemusega: „Kui meil ei ole oma lugu, võime äkki avastada, et oleme osa kellegi teise loost!“.“

Einpalu usub, et arutelu annab võimalusi ühiselt mõelda, millele toetame oma ühtlustunda ja mis on need ühisväärtused, see ühine lugu, mis tõmbab magnetina tagasi laia maailma tarkust ja õnne otsima läinud kaasmaalased. Samuti mõtiskletakse selle üle, millele võiksime uhkustundega toetada oma identiteedi tulevikus.

Kõik osalejad jagatakse seitsmeliikmelistesse gruppidesse, igal grupil on oma arutelujuht ning osalejad saavad kuni kahe tunni jooksul otsida Eesti tulevikulugu.

„Aruteluks ei ole vaja mingit ettevalmistust, vajalik on uudishimu osaleda. See, mis arutelu lõpuks sünnib, selgub koha peal,“ sõnas Einpalu. „Tulemust on raske ette ennustada, samas üks on kindel – juba ainuüksi protsessis osalemine annab energiat ja positiivsust.“

Suure avatud arutelu eesmärk ei ole mitte niivõrd sõnastada Eesti tuleviku üks lugu, vaid pigem otsida ühendavat ja ühtsustunnet loovat. Einpalu ütles, et võib olla jõutakse ühise looni, võib olla jõutakse seitsme erineva tulevikulooni, millel on ometi mingi tajutav ühisosa, võib olla ei jõuta ühiseni.

„Kõik see on väärtuslik teadasaamine, mis peegeldab sellel hetkel osalejate meeleseisundit ja on oluline,“ lausus Einpalu. „Kui need olulised märksõnad või lugu peaks sündima, siis ei olegi nii oluline seda rääkida, kuivõrd elada! See võikski olla kõigi osalejate suur eesmärk!“

Arutelu „Eesti narratiivi otsimas“ on Arvamusfestivali kavas reedel, 15. augustil Orulaval. Arutelu algab kell 21:15.

Arvamusfestival 2014 toimub tänavu 15.-16. augustil Paide Vallimäel. Tegemist on ärksate eestimaalaste kohtumispaiga ja mõttevahetuskohaga Eesti ühiskonnale ja inimestele olulistel teemadel. Festivali eesmärk on tuua kokku erinevaid vaatenurki ja ideid, et arutelude tulemusel sünniks uusi teadmisi, alguse saaksid uued ühiskonna jaoks kasulikud ettevõtmised ning areneks arutelukultuur Eestis.

Arvamusfestival toimus esimest korda eelmisel aastal, kui kahe päeva jooksul peeti ligi 50 arutelu ja õpituba, arutelulavadel diskuteeris 200 inimest, osalejatena oli kohal umbes 2000 inimest. Tänavu on kavas üle 150 arutelu, programmi kokku panemisse on panustanud umbes 80 erinevat organisatsiooni ja üle saja vabatahtliku.

Kava leiad siit.

Registreerimine tänavusele festivalile oma teemalavaga tulekuks lukus

Tänavusele Arvamusfestivalile oma teemalavaga või lavaaruteluga tulekuks registreerimine on  20. juuni seisuga lukus. Samas on endiselt võimalik festivalil kaasa lüüa vabas mikrofonis üles astudes, osalejana erinevate temaatiliste arutelude järel või spontaanselt festivalikohvikus või -klubis ja vabal muruplatsil.

Korraldasime 1. – 24. veebruarini avaliku ideekorje, millised teemad tänavu festivalile tuua. Samuti saatsime samal ajavahemikul üleskutse erinevatele organisatsioonidele tulla oma teemadega kohale. Meile pakuti üle saja mõtte, millest enamik on leidnud koha Oru- ja Mäe lava programmis. Üleskutsele tulla oma lava või teemaga Paidesse vastas üle 70 organisatsiooni. 

20. juuni seisuga panime oma teemalavaga tulekuks registreerimise lukku, et korraldustiim saaks alustada festivaliala planeerimist ja vajalikke muid ettevalmistusi. Siiski on võimalik festivalil kaasa lüüa ka sel aastal kui teemalavaga enam alale ei mahu. Festivalil osalejad saavad enda jaoks olulisi küsimusi tõstatada nii Oru- ja Mäe lava kui teemalavade arutelude lõpus, samuti avatud arutelualal või hoopis üles astuda vaba mikrofoni programmis. Vabale mikrofonile saab eelregistreerida siin.  

Endiselt aga pakub Arvamusfestival palju võimalusi päeval festivalikohvikus, hilistel tundidel festivaliklubis või lihtsalt mõnel vabal muruplatsil maha istuda ning huvi pakkuv arutelu soovijatega spontaanselt käima tõmmata. 

Kaubanduskoda: ettevõtluse kasust räägitakse liiga vähe

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juht Mait Palts usub, et sellest, kui palju kasu tõuseb ettevõtlusest, võiks Eestis rääkida palju rohkem. Sestap toob Kaubanduskoda koostöös teiste partneritega Arvamusfestivalile terve omaette programmi – ettevõtluslaval ootab osalejaid muude teemade hulgas arutlemine, kas ettevõtja tee on sõit Ameerika mägedel ja kas väikest riiki on võimalik efektiivselt pidada.

„Väga oluline on see, et ühiskond tervikuna mõistaks ettevõtjate rolli ja panust meie heaolusse,“ sõnas Palts, kes usub, et ettevõtlikke ja hakkajaid eestimaalasi võiks olla rohkem, nii jõuaks arusaam, et ettevõtja elukutse on väärikas ja rahuldust pakkuv palju suurema hulga inimesteni. „Kahjuks on valdav mõtlemine, et ettevõtjad on kasuahned ja neid huvitab ainult oma taskute täitmine. Kuid kas vahel mõtleme ka sellele, et paljud töökohad on meil olemast just tänu ettevõtlusele? Ettevõtluse lisaväärtusest ühiskonnas räägitakse meie arvates liiga vähe.“

Palts on veendunud, et ettevõtted on ühiskonnas sõlmkohad, kust hakkavad arenema uued ideed ja algatused. Ning kokkuvõttes tuleb ju arvestada sellegagi, et mida paremini läheb ettevõtjal, mida rohkem on tal motivatsiooni enda äri arendada, otsida uusi turge, panustada innovatsioonile, seda kõrgemat palka saab ta maksta ja paremat töökeskkonda luua.

Ettevõtluslava programm on tänavu üsna tihe, esimesel päeval alustatakse Rakvere Gümnaasiumi õpilaste etendusega, kus mängitakse läbi ühe ettevõtja kujunemise lugu.

„Kindlasti saab olema põnev näha, kuidas noored teemat tajuvad ja seda esitlevad,“ ütles Palts. „Päev lõppeb talendipoliitika aruteluga, sinna vahele jäävad mitmed muud põnevad diskussioonid.“

Üks oluline teema on Kaubanduskoja jaoks aastate jooksul olnud riigipidamine ja nii arutletakse ka Arvamusfestivalil selle üle, kuidas riiki efektiivselt juhtida – arutelu „Väike ja kallis riik, kas nii oli, on ja jääb?“ otsib vastust küsimusele, kas riiki on võimalik juhtida efektiivselt ja nutikalt. Ettevõtluslava sündis mitme erineva organisatsiooni koostöös. Lisaks Kaubanduskojale andsid oma osa veel Sisekaitseakadeemia Migratsiooniuuringute Keskus, MTÜ Ettevõtlusteater, Loov Eesti, Eesti Disainikeskus ja Eesti Metsaselts. Aga ka ajaleht Äripäev, kes toob osalejateni arutelu teemal, kelle asi on inimese finantstulevik. Kindlalt on lubanud selles osaleda ettevõtja Jüri Mõis, väikeinvestorid Rene Ilves ja Jaak Roosaare.

„Palju, millest oleks tahtnud veel rääkida, jäi ka tänavu välja, kuid eks neil teemadel saab arutleda ka festivaliväliselt,“ sõnas Palts. „Alati ei pea ju heade mõtete sündimiseks ka Paidesse sõitma ning arutleda ja häid ideid teoks teha saab ka ülejäänud 363 päeval!“

Ettevõtluslava programmiga saad tutvuda siin.

Selle nädala lõpuni saab Arvamusfestivalile hoogu anda, toetades projekti Hooandja keskkonnas. Toetusega plaanime muuta festivaliala veelgi mugavamaks kõigile osalejatele. Toeta sinagi!

Milline peaks olema riigi roll ettevõtluses?

Viimase kümne aasta jooksul on Eesti liikunud järk-järgult vabalt turumajanduselt riigikapitalismi suunas ning arvamusfestivali arutelus “Riigi roll ettevõtluses” mõtiskletaksegi selle üle, millises suunas peaks Eesti edasi liikuma. Arutlema tulevad teiste seas Erkki Raasuke ja Viljar Arakas.

“Eesti majandus on praegu languses, see on tõsine makromajanduslik probleem,” ütles arutelu kokkupanija, ettevõtja ja arvamusfestivali vabatahtlik Erki Peegel. “Midagi tuleb ette võtta. Küsimus on, mis suunas liikuda: kas peab olema eelkõige aktiivne riik ja oma rolli suurendama? Või peaks tagant lükkama ettevõtjate enda aktiivust ja andma neile rohkem loomevabadust?”

Näiteid sellest, et Eesti on liikunud riigikapitalismi suunas, on Peegli hinnangul mitu: Estonian Airi ja Eesti Raudtee taasriigistamine, suured riiklikud toetused ettevõtjatele Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kaudu, Edelaraudtee liinide opereerimise minek Elroni kätte. Tallinnas räägitakse munitsipaalpanga loomisest ja jäätmekäitluse munitsipaliseerimisest, juba töötab pealinnas munitsipaalpood.

“On palju arenguid, kus riik on oma rolli kasvatanud,” ütles Peegel. “Arutelu keskendubki sellele, kas nii on õige, kas nii on hea. Kas oleme riigiga ühel meelel või mingis kohtades riik ei ole nii hea peremees ettevõttele kui eraettevõtja võiks olla; kas see on paratamatu suund, et riik mängib ettevõtluses järjest suuremat rolli või tasuks usaldada rohkem ettevõtjat, kes saab paremini aru nii klientide vajadusest kui suudab ka oma teenuseid paremini eksportida ja läbi selle riigile paremini maksuraha teenida?”

Arutelu “Riigi roll ettevõtluses” algab arvamusfestivalil reedel, 15. augustil kell 14.

Osalevad Erkki Raasuke LHV pangast, ettevõtja Viljar Arakas, Arengufondi juht Tõnis Arro ja Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud Rainer Kattel. Modereerib Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel.

Lisaks sellele on Arvamusfestivalil ka ettevõtluslava, mille programm on kokku pandud erinevate organisatsioonide koostöös.

Äripäev on üks neist, kes on ettevõtluslava kavasse oma panuse andnud ning kutsub kõiki arutlema selle üle, kelle asi on inimese finantstulevik. Kindlalt on lubanud osaleda ettevõtja Jüri Mõis, väikeinvestorid Rene Ilves ja Jaak Roosaare.

Äripäeva arvamustoimetuse juht ja arutelu korraldaja Vilja Kiisler usub, et juba enne vanaks jäämist on oluline endale teadvustada: igaüks vastutab oma rahaasjade eest ise ning ainsad võimalused kindlustada oma finantstulevikku pole pensionisambad. “Tahaksime näidata, et on palju ägedamaid võimalusi. Mis, mõistagi, eeldavad teadmisi ja oskusi, sest kätkevad riske,” lausus Kiisler. “Tahaksime inimestesse süstida vastutustunnet oma finantstuleviku suhtes ja näidata, et palju sõltub endast, seetõttu tasub võtta aktiivne roll juba varakult.”

Nädala lõpuni saab veel hoogu anda
Veel pühapäevani saab arvamusfestivalile hoogu anda Hooandja keskkonnas. Osaliselt hooandjate toel ehitatakse üles Mäe- ja Orulava ehk kaks suuremat lava, mille programmi paneb kokku arvamusfestivali meeskond.

“Tänavu tahaksime pöörata veelgi rohkem tähelepanu sellele, et kõigil oleks festivalil hea olla,” ütles festivalikeskkonna juht Sven Soomuste. “Hooandjatelt saadud rahaga tahame muuta festivaliala hubasemaks, et mugavam oleks nii neil, kes lava peal, kui ka neil, kes on lava ümber.”

Soomuste hinnangul võiksid inimesed festivali Hooandjas toetada, sest see on võimalus osaleda protsessis, mis puudutab meist igaühte ehk muuta meid ümbritsevast paremaks ja teha seda sõna abil. “Teate ju küll seda laulu Nukitsamehe filmist: “Kas me teame, kas me teame lahke sõna võimu, sageli me kuulma peame kärkimist ja sõimu, head lapsed, need kasvavad vitsata, arm aitab enam kui hirm”,” lisas ta.

Lugu ilmus teisipäeval, 17. juunil Järva Teatajas.

Arvamusfestivali majandusteemad
Reede, 15. august
Orulava
kl 14 “Riigi roll ettevõtluses”

Ettevõtluslava
kl 13 “Ettevõtja tee – sõit Ameerika mägedel?”
kl 17 “Väike ja kallis riik – kas nii oli, on ja jääb?”
kl 19 “Sini-Musta-Valge kaart: tule ja jää Eestisse, Talent!”

Laupäev, 16. august
Orulava
kl 15 “Mida teha meie maavaradega?”

Ettevõtluslava
kl 13 “Mida on vaja loomemajanduse arenguhüppeks?”
kl 15 “Paneme kasvama Eesti jõukuse puu!”
kl 17 “Minu finantstulevik – kelle asi see on?”
kl 18 “Kuidas saab disain aidata Eesti Posti/Omnivat?”

Sotsiaalse innovatsiooni lava
kl 14 “Ettevõtted sotsiaalsete probleemide lahendamisel ─ vedurid või pidurid?”
kl 18 “Sotsiaalne ettevõtlus – kas saab Eestis hakkama?”

Ott Karulin: Osale!

Olen tüüpiline eestlane ja elamuse korraldajaile tänukirju üldjuhul ei läkita. Eelmisel suvel esmakordselt toimunud arvamusfestival Paide vallimäel pani teele saatma lisaks tänusõnadele ka ettepaneku järgmise festivali korraldamises kaasa lüüa.

Sel aastal 15. ja 16. VIII peetaval arvamusfestivalil on ligi 30 lava seas ka Sirbi ja Müürilehe ühislava, kus arutleme küsimuse üle, mis mõlemas kultuurilehes viimastel kuudel üleval olnud: mis on y-generatsioon? Peame kõnesid, korraldame vestlusringe, intervjueerime, väitleme. Arvamusfestivalil kõneldu põhjal ilmub pärast festivali Sirbi ja Müüri-lehe ühisnumber.

Põhjusi arvamusfestivalil osalemiseks on mitmeid. Esiteks atmosfäär. Paide vallimägi on piisavalt väike ja sopistunud koht, et seal saaks korraga segamatult tegutseda mitmel laval. Ja nagu ühele õigele festivalile kohane, ei keela keegi vabalt lavade vahel liikuda, peaasi et kaasarvajaid ei sega.

Teiseks näeb Paide festivalil, kuidas arvamused, mis lebavad tavaliselt passiivsete artiklitena leheveergudel, diskussiooni käigus tegelikult sünnivad. Etenduskunstides kasutatakse selle kohta mõistet work-in progress showing ehk tööprotsessi ettenäitamine. Arva-musfestival ongi üks väga teatraalne ettevõtmine: arutletakse lavadel ja sageli on öeldu sisuga sama oluline see, kuidas kõneleja oskab end vestlusringis nähtavaks ja seeläbi kuuldavaks teha. Ega korraldajad nimeta seda asjata sõnarokifestivaliks.

Võib ju peljata, et esinemine saab nii sisust võitu. Mingil määral tuleb sedagi ette, aga eelmise aasta kogemuse põhjal võib küll väita, et mõningad provokaatorid pigem vürtsitasid festivali, kuid ei tõmmanud arutuse all teemadelt tähelepanu liigselt ära. Üldjuhul.

Kolmas ja peamine põhjus arva-musfestivali külastada ongi teemad, mille kohta seal arvamust avaldatakse. Kahel pealaval küsitakse muu hulgas, mida teeksid praegu teisiti endised peaministrid, kas lapsi tuleks vaktsineerida olenemata vanemate tahtest, kas väljaränne on ülepea probleem, kuhu kaob koolirõõm, kas dopinguvaba sport on võimalik jne. Mida teie arvate?

Sirp
“Osale! Mida teie arvate?”
12.06.2014
Ott Karulin

Toetad meid Hooandjas, saad vahva särgi

Festivali särkReet Aus lõi spetsiaalselt meile T-särgid, mille omanikuks saavad kõik, kes toetavad Arvamusfestivali Hooandjas rohkem kui 20 euroga. T-särgid toodetakse väärtustava taaskasutuse põhimõttel, mis tähendab, et need valmivad rõivatööstuse ületoodangust, minimaliseerimaks suurtootmise keskkonnamõju.

Eesti arvamuskultuuri ja ühiskonna areng on meile väga oluline. Kui sulle läheb korda, et kõlaks vaba ja vastutustundlik mõte, toeta Arvamusfestivali Hooandjas. Sinu panus aitab meil valmis saada Mäe- ja Orulava, kus 15.-16. augustil toimub peaaegu 20 arutelu erinevatel Eesti jaoks olulistel teemadel. Esialgse kavaga saad tutvuda siin.

Vabas õhus ja õhkkonnas toimuv, järjekorras teine Arvamusfestival on kõigile osalejatele tasuta. Kahe päeva jooksul oled osa aruteludest – võid olla nii arvamuse avaldaja kui ka kuulaja rollis. Arvamusfestivalil osalevad vabaühendused, meediakanalid, ülikoolid, erakonnad, ettevõtjad, kultuuritegelased ja kõik kohale tulnud inimesed, kes sõna soovivad. Festivali lavadel kuuleme inspireerivaid arutelusid, kõigil on võimalus vahetada mõtteid ja koguda värskeid ideid. Kindlasti on see paik, kus tutvuda uute inimestega ja saada ideid ja innustust oma ettevõtmisteks.

Arvamusfestivalile on oodatud igaüks – võta kaasa sõbrad, lapsed, lemmikloomad, kõigile on ruumi!

265 korda suuuuur aitäh!

tänukiri lastele

4. juunil mõtlesid, ütlesid  ja kirjutasid Paide linnapea Alo Aasma, festivali Järvamaa meeskonna juht Maiko Kesküla ja festivali eestvedaja Kristi Liiva 265 korda “suur aitäh” kõigile neile Järvamaa koolide I-III klassi lastele, kes vastasid festivalimeeskonna üleskutsele kirjutada ja joonistada üles oma unistused teemal “Minu tulevikukodu”. Üleskutsele vastas üle terve maakonna 265 last, kes unistasid, kus asub täiskasvanuna nende kodu ja millises peres nad elavad, mis tööd  teevad ja mis kodukohas võrreldes praegusega muutunud on.

Tänukirjad jõuavad lasteni enne suurt suvepuhkuse algust õpetajate kaudu. Festivalimeeskond ootab aga kõiki kaasalöönud lapsi emade-isade ning vanavanematega 15.-16. augustil Paide Vallimäele, kus kirjapandud mõtted festivalil osalejatele lugemiseks väärikale kohale välja pannakse. Osa laste kirjutisi avaldab ka Järva Teataja.

Festivalil on oluline kaal haridusaruteludel

Arvamusfestivali erinevate teemade seas on tänavu oluline rõhk haridusel – Mäe- ja Orulaval arutletakse, kuhu kaob eesti laste koolirõõm ja kas käes on klassikaline kooli viimased päevad. Haridusteemade jaoks on ka oma teemalava, kus jätkub põnevaid arutelusid mõlemaks festivalipäevaks.

Kahel päeval tuuakse hariduslavale kokku seitse olulist teemat. Näiteks mõtiskletakse Eesti koolivõrgu tuleviku üle; vaadatakse PISA testi telgitagustesse; küsitakse, kes on need inimesed, kes kujundavad Eesti tulevikku õpetajatena. Praegu on juba kindel, et kõnelejate seas on kindlasti haridusminister Jevgeni Ossinovski, David Vseviov ja Jaak Aaviksoo. Hariduslava teemad panid suuresti kokku Noored Kooli programmi vilistlased ja algatuse Huvitav Kool kogukond.

„Laval räägivad ettevõtjad koolist ja nende endi rollist Eesti hariduse mõjutamisel,“ sõnas Helen Sabrak, Noored Kooli programmi vilistlane ja üks tänavuaastase Hariduslava kava koostajatest. „Püstitame intrigeeriva küsimuse, et kas äkki oleks aeg koolides hindamine kui selline üldse lõpetada ja liikuda tagasiside andmisel uutele tasanditele. Sõna saavad õpilased ise, et arutleda milline on hea kool õppimiseks.“

Sabraku sõnul kajastuvad lava teemades kõige aktuaalsemad ja sisulisemad küsimused, mida Eestis hariduse vallas on viimase aasta jooksul arutatud. Samuti on selge, et need teemad puudutavad kõiki eestimaalasi.

„Koolis luuakse igapäev kild killu haaval meie riigi ja rahva tulevikku ning on oluline küsida kuidas meil läheb ning aidata kaasa, et läheks veel paremini,“ sõnas Sabrak. „Asjatundlike ja põnevate esinejate kõrval teeb Arvamusfestivalist erilise sündmuse just kohale tulnud kuulaja, kes on kõigi teemade aktiivne kaasarutaja. Ootame Hariduslaval osalejatelt põnevat kaasaelamist, palju küsimusi ja ideid, mida vestlustes läbi arutada.“

Üks olulisemaid ja parasjagu maailmas toimuvaid protsesse kõnetavamaid teemasid on kindlasti julgeolek, nii on ka arutletakse ka Hariduslaval teemal „Haridus kui julgeolekugarantii“, kus tuntud arvamusliidrid eestlaste ja venelaste hulgast lahkavad koolisüsteemi võimalusi ja ohte riigi julgeoleku tagamisel.

Arvamusfestivali programmi koostamisega tegeleva meeskonna vabatahtlik Marleen Pedjasaare sõnul andsid andsid haridusarutelude teemade paika panekul mõtteainest nii meie õpilaste PISA testi tulemused kui ka õppekavade normatiivid. Teine oluline koht, kust ideid saadi, oli veebruaris toimunud ideekorje, mille kaudu said oma mõtteid ja ettepanekuid väljendada kõik Eesti elanikud.

„PISA testi tulemused näitavad, et Eesti kool pole halb, kuid meie õpilased pole homseks ühiskonnaks päris valmis – meil pole piisavalt enesekindlaid, loovaid, ettevõtlikke inimesi,“ ütles Pedjasaar. „Ühelt poolt on Eesti laste õpitulemused maailma parimate hulgas, teisalt on Eesti õpetajate hinnangud enesekindlusele, eneseusule, eesmärgikindlusele rahvusvahelises võrdluses ühed kehvemad.“

Lisaks hariduslavale on mõlemal festivalipäeval üks haridusteema ka mäe- ja orulaval. Reede õhtul arutletakse, kas klassikaline kool elab praegu oma viimaseid päevi; laupäeval püütakse jälile saada, kuhu kaob koolirõõm. Mäe- ja Orulava on ainsad lavad, mille programmi paneb kokku Arvamusfestivali meeskond.

Haridusteemad Mäe- ja Orulaval
Reede, 15. august
19:00-20:30 Klassikalise kooli viimased päevad?
Laval on Martin Saar, Robert Peetsalu, Tiiu Kuurme. Modereerib Aro Velmet

Laupäev, 16. august
12:30-14:00 Kuhu kaob koolirõõm?
Laval on Alo Savi, Margit Sutrop. Modereerib Rasmus Rask

Hariduslava kavaga saab tutvuda siin.

Lugu ilmus 3. juunil Järva Teatajas.

Teise Arvamusfestivali kavas üle 150 sisuka arutelu

Tänavune Arvamusfestival toob osalejateni üle 150 erineva arutelu Eesti tänase ja homse teemal, neile lisaks raadioprogrammid, kultuurisündmused, õpitoad ja festivaliklubi. Poliitilised liikumised ja erakonnad panevad püsti maailmavaatekohvikud, kohal on meediaväljaanded oma lavade ja otsestuudiotega.

„Korraldame festivali eesmärgiga, et sellest kasvab sammhaaval hinnatud, vaba ja inspireeriv arutelukeskkond aktiivsetele eestimaalastele,“ sõnas Arvamusfestivali üks korraldajatest, Urmo Kübar. Just tema juhtis meeskonda, kes pani kokku programmi Mäe- ja Orulavale. Need on ainsad lavad, mille programmi koostab festivali korraldusmeeskond, kõik teised arutelud sünnivad erinevate organisatsioonide ja ühenduste koostöös.

Mäe- ja Orulaval peetakse kahe päeva jooksul peaaegu 20 arutelu Eesti jaoks olulistel teemadel. Vaetakse, kas on mõistlik väljarännet peatada, kuidas ja mida ette võtta meie maavaradega, uuritakse, kuhu kaob koolirõõm, peetakse nõu, milline peaks olema riigi roll ettevõtluses. Kõneks on ka julgeolek, elu maapiirkondades, eestimaalaste tervis, samuti Eesti tark ja pehme võim. Veel küsitakse, milline on saja-aastase Eesti Vabariigi tulevik. Festivali alustab endiste peaministrite arutelu “Mida teeksime täna teisiti?”. Viimases arutelus kohtuvad parlamendierakondade juhid. Arutelude pealkirjad ja toimumisajad on juba üleval festivali kodulehel, neis osalevate arutlejate nimed avalikustatakse järk-järgult suve jooksul.

„Meie vabatahtlikest meeskond on terve kevade ettevalmistustega tegelenud ja tänasest kodulehel oleva programmi kokkupanekuks tegi tööd kümneid inimesi. Palju ideid saime veebruaris toimunud teemakorjelt, kust kogunes üle saja ettepaneku,“ sõnas Kübar, tunnistades, et kõiki ideid polnud kahjuks võimalik Arvamusfestivali ametlikku programmi mahutada. „Neile, kes oma teemat ei leia Mäe- ega Orulavalt või mõnelt teemalavadest, jääb mõistagi veel vaba mikrofon või siis võimalus mistahes vabal muruplatsil maha istuda ning arutelu käima tõmmata.“

Arvamusfestival toimub tänavu 15.-16. augustil Paide Vallimäel, tegemist on ärksate ja aktiivsete inimeste kohtumispaiga ja mõttevahetuskohaga Eesti ühiskonnale ja inimestele olulistel teemadel. Festivali eesmärk on tuua kokku erinevaid vaatenurki ja ideid, et arutelude tulemusel sünniks uusi teadmisi, alguse saaksid uued ühiskonna jaoks kasulikud ettevõtmised ning areneks arutelukultuur Eestis. Arvamusfestival toimus esimest korda eelmisel aastal, kui kahe päeva jooksul peeti ligi 50 arutelu ja õpituba, arutelulavadel diskuteeris 200 inimest, osalejatena oli kohal umbes 2000 inimest.

Arvamusfestivali tänavust esialgset programmi vaata siit.

Lisainfo:
Urmo Kübar
Arvamusfestival 2014 sisutiimi juht
Tel: 522 6504
E-post: urmo.kybar@arvamusfestival.ee