Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu töötaja Mari Öö Sarv leiab, et heaks kodanikuks ei sünnita, vaid arutletakse.
Kui ma palun või käsin lastel tuba ära koristada, sööma tulla, kähku riidesse panna või nõud masinast välja võtta, siis neil justkui poleks kõrvu, mälu ega aru. Ütle, mitu korda tahad. Aga kui ma räägin neile, mis on õiglane šokolaad, miks me viime seisma jäänud riided ja kaisuloomad Humana kogumiskasti või miks laseme välja minnes kodus plastpudeli kraanivett täis (selmet januga poest uus osta), siis selgub, et poisid mitte ainult ei kuula, vaid mõtlevad kaasa.
Ja kui ma olen ära rääkinud kõik, mida ma tean kakaokasvatajatele tehtavast ülekohtust, keskkonna reostamisest plastmassiga või sellest, mida Humana nende kaisuloomadega teeb, siis lunitakse: “Räägi sellest midagi veel!”
Ma küll usun, et lapsed ei pea elus tingimata tegema samu valikuid nagu nende vanemad, aga tunnistan, et mul oleks väga raske pealt vaadata oma poegade vastutustundetuks sirgumist. Emad perefoorumites jäävadki vaidlema, kas gripi- või läkaköhavaktsiin on mõistlik või kahjulik, aga keegi ei küsi, kuidas vaktsineerida mõtteviisi “Mina olen maailma kuningas!” vastu. Loodan, et mu vestlused poegadega toimivad ignorantsuse ja hoolimatuse vastase vaktsiinina. Loodan, et see vaktsiin paneb nad tegutsema, kui miski vajab parandamist, ülekohus lõpetamist, nõrgemad eestkostmist.
Mul on väga hea meel, et kodanikuühiskond ja ühiskondlikud teemad mu poegadele korda lähevad ja mõtlema panevad. Ärge nüüd arvake… nad on neli ja seitse aastat vanad, muidugi ei nimeta me neid kodanikuühiskonna teemadeks ega ühiskonnaprobleemideks. Me räägime lihtsate sõnadega, need on “hea kodaniku asjad”. Aga me räägime ausalt.
Näiteks kui me kord taarat viisime – taararaha saavad nad endale, kui aitavad kotte kokku panna ja pudeleid masinasse pista –, küsis toona kuuene poiss, mida see nupp teeb. “See nupp” oli vaestele lastele teatripiletite jaoks raha annetamise nupp. Taaralkäik lõppes sellega, et poole taara peal vajutas poiss omal algatusel annetusnuppu.
Aga jutt seal ei lõppenud. “Miks osa lapsi elab lastekodus? Kus nende emad on? Miks lapsed koju ei taha minna, kui vanemad surnud pole? Aga kuidas laps lastekodusse saab, kui vanemad surma saavad? Kas nad jäävadki alati lastekodusse?” Jnejnejne. Rääkisin ausalt kõike, mida tean. Oli päris ränk ja endaski tõusis tänutunne – et pole meie elul viga midagi.
Ja siis ma sain aru, et mu vaktsiin toimib. Kui kuueaastane loobub osast oma väljateenitud taskurahast anonüümsete võõraste laste teatrielamuste nimel, siis on kusagil tema ajus hea kodaniku toimeaine juba olemas. Ega ma täpselt tea, mis hetkel ta selle vaktsiini sai. Ilmselt ajapikku, ikka meie “hea kodaniku” juttudest.
Aga olen üsna kindel, et selliseid vestlused ei sünniks, kui lapsed ei kohtuks vestluste “päästikutega”. Nad ei saakski küsida uusi ja uusi mis-nupp-see-on’e, kui me ei sorteeriks prügi, kui me ei aitaks võõrast hädalist, kui me ei käiks metsas, kui me ei loeks toidu koostist, kui me ei annetaks, kui me ei käiks valimas. Ega me iga päev seda kõike muidugi tee, aga kõike tuleb ette.
Kui lapsed küsivad, mis nupp see on, siis ärge öelge “Ah, ära päri, on mingi nupp, noh!” Rääkige neile kõigest, millest nad teada tahavad nii palju, kui te teate. Nad saavad aru küll, ilma mõistmata ei oskaks ju küsidagi. Nad on mõtlevad inimesed, lihtsalt natuke lühemad ja vähem informeeritud. Ja kes teab, võibolla on nemadki juba vaktsineeritud ja tahavad taararaha teistele lastele kinkida, õiglast šokolaadi osta või oma jalgratta lastekodulastele annetada?
Ja ehkki meil toimeaine juba mõjub, võtan ma oma seitsmeaastase lisadoosideks Arvamusfestivalile kaasa. Lubasin, et seal kaks päeva ainult “neid hea kodaniku asju” räägitaksegi. Ja et kui tal igav hakkab, siis ta võib ju mänguväljakule minna.
Aga sellest ma ei saa ikkagi aru, miks nad siis ei kuula, kui tuleb mänguasju koristada või kähku riidesse panna!
15.-16. augustil Paides toimuva Arvamusfestivali sissejuhatusena avaldab rahvusringhäälingu uudisteportaal vabakonna lava aruteludes osalejate arvamusartikleid ajakohastel teemadel.
ERR
Mari Öö Sarv: heaks kodanikuks ei sünnita, vaid arutletakse
12.08.2014