1968. aasta suvel pidas Rootsi toonane haridusminister Olof Palme Gotlandil ühe pargi kõrval veoauto kastist ühe kõne. Pargi nimi oli Almedalen ja Palme kõnega sai alguse omalaadne traditsioon – rootslased kogunevad Almedalenisse igal suvel, arutlemaks nädala jooksul, kuidas Rootsit paremaks teha. Just sealt sai inspiratsiooni ka Kristi Liiva, kelle eestvedamisel kogunetakse tänavu teist korda Paidesse, et pidada maha Arvamusfestival.
Miks just Gotlandil? Ilmselt seetõttu, et Palmel oli seal suvekodu. Järgmise etapina tõi Palme oma erakonnakaaslased Gotlandile suvepäevi pidama ning 80ndate algul korraldas sotsiaaldemokraatlik partei Gotlandil esimese majandusseminari. Mõttest innustusid teisedki parteid ja otsustasid samuti kampa lüüa. 90ndate keskel hakkasid lisaks poliitilistele parteidele Almedaleni vastu suuremat huvi tundma ka teised organisatsioonid. Tööandjate organisatsioonid osalesid Almedalenil esimest korda 1997. aastal, aasta hiljem olid kohal juba ka ametiühingud.
Sealt edasi hakkas Almedalen kiiresti kasvama. Kui 1998. aastal peeti Almedalenis kuus diskussiooni, siis 2001. aastal oli arutelüritusi 250, 2009. aastal aga toimus Almedalenil juba umbes 1000 erinevat mõttevahetust. Eelmisel aastal oli Almedaleni programmis üle 2000 erineva sündmuse, kokku külastas nädala jooksul Visbyt eesmärgiga ühiskonnas olulistel teemadel kaasa rääkida umbes 20 000 inimest. Tänavu oli arutelusid juba üle 3000 ja enne festivali ootasid korraldajad isegi kuni 70 000 osaleja.
46 aastaga on nädal saanud niivõrd populaarseks, et hotellidesse broneeritakse tube juba mitme aasta jagu ette. Kui Olof Palme esimest kõnet kogunes kuulama paarisaja inimese ringis, siis nüüd, pea pool sajandit hiljem kuulasid tuhanded inimesed praeguse peaministri Frederik Reinfeldti kõnet.
Miks nad kõik Almedalenisse tunglevad? Aga sellepärast, et rootslastele on Almedalen võimalus kaasa rääkida selles, mis ühiskonnas toimub ja kuhu suunda peaks Rootsi edasi liikuma.
„Almedalen on suurepärane näide sellest, kuidas demokraatia peaks päriselt toimima,“ sõnas Karin Lindvall, üks Almedaleni nädala korraldajatest, kui küsisime temalt, miks on Almedalen rootslastele niivõrd oluline. „Ma usun, et me peame tulema kokku ja mõttevahetust pidama erinevate teemade üle, unustades organisatsioonilised või maailmavaatelised piirid. Seda kasvõi selleks, et suudaksime paremini aru saada ühiskonna eri osapoolte erinevatest võimalustest.“
Lindvall usub, et Almedalenist võidavad kõik – erakonnad, meedia, MTÜd, ettevõtted – ja just selle pärast tullakse Almedalenile igal aastal ühe uuesti ja uuesti tagasi. Kui selline aruteluvorm ei meeldiks ega tooks Rootsi ühiskonda uut hingamist, ju siis ka ei tuleks igal aastal aina rohkem inimesi sündmusest osa võtma.
„Almedalen pakub erinevatele huvirühmadele, organisatsioonidele, ettevõtjatele ja poliitikutele võimaluse kohtuda ja arutleda Rootsi jaoks oluliste küsimuste üle, tehes seda mitteametlikumas õhkkonnas,“ lisas Lindvall. „Almedalenil arutatakse ja pööratakse tähelepanu igasugustele erinevatele probleemidele. Me siin Rootsis lahendame küsimusi tihti läbi diskussiooni ja kompromissi, see haakub samuti hästi Almedaleni põhimõtetega.“
Lindvall tõi välja, et sageli lükatakse debatt mõne ühiskonna valupunkti üle käima Almedalenis. Valimisaastatel on aga just Almedaleni nädal tihti kampaaniate avalöögiks ning aruteluplatsile tuuakse teemad, mis seotud töötuse, majanduse ja heaoluühiskonnaga.
„Mulle tundub, et Almedalen on suurepärane viis tõsta kodanike huvi ühiskonna arengu vastu. Samuti on see hea võimalus kaasa rääkida ja osaleda ühiskonna jaoks olulistes debattides,“ ütles Lindvall veel.