Paljusid ühiskonnaelus osalemise viise, suhtlus- ja koostöövorme, mille raamides me täna vilunult toimetame, võis veel mõni aeg tagasi pidada täielikuks utoopiaks – homme aga meenutame neid muige ja hämminguga. Kui me ei osanud aastal 1994 uneski näha, et 2014. aasta suvel koguneb Paide vallimäele nähtus nimega „vabakond“, et arutada teravaid ühiskonnaelu küsimusi ajurünnakul nimega „arvamusfestival“, siis kas me suudame praegu ette kujutada, milline vorm ja sisu võiks olla kodanikuühiskonnal aastal 2034?

Infoühiskonna võimalused laiendavad juba praegu hoogsalt vabakonna piire – traditsiooniliste kodanikuühenduste kõrvale on jõudsalt kerkinud igat sorti ad hoc protestiliikumised, lõdvemalt ja tugevamalt seotud võrgustikud, lokaalsed ja globaalsed kogukonnad, aga ka üksikisikud, kes tahavad avalikes otsustes kaasa rääkida, kuid ei mõtlegi ühegi vabaühenduse liikmeks astuda. Kas me kõneleme paarikümne aasta pärast veel „kolmandast sektorist“ või mõistame „vabakonna“ all hoopis mingit uutmoodi demokraatlikku elukorraldust, kus puuduvad piirid avaliku võimu kandjate ja teostajate vahel ning igaüks saab teda huvitavas küsimuses talle sobivas vormis kaasa rääkida? Millist tulevikku lubavad ennustada ühiskonna ja tehnoloogia praegused arengud, milline võiks olla tõeline unistuste kodanikuühiskond ja kuidas selle kujundamisele kaasa aidata?

Arutelu juhib Mall Hellam (Avatud Eesti Fond), vestlevad Marju Lauristin (Euoopa Parlament, Sotsiaaldemokraatlik erakond), Peeter Vihma (Tallinna Ülikool), Märt Põder (MTÜ Piraadipartei), Gea Kangilaski (Vabakund).