Euorparlamendi sotsiaalteemade ja inimõiguste raportöör Marie Cornelissen on öelnud, et maine põhjal on Eesti klassis tublim majandusõpilane, kui numbritesse rohkem süveneda, siis nii ilusat pilti enam ei näe. Eesti valitsus peaks enam inimesi märkama, ütles Cornelissen.
Edetabelites troonib Eesti tõepoolest heal positsioonil, kandes Balti riikide hulgas siiani veel liidrisärki. Eesti Vabariigil on brändina hea
maine ja selle üle on põhjust uhkust tunda. Teame, et Eestil läheb hästi ja Eestis on hea elada. Brändiarmastuse teine külg räägib vahel ka
mainekujunduse seadmist kõrgemaks huviks inimeste tegeliku elu nägemise kõrval. Kõik inimesed ei taju, et neil läheb Eestis hästi ja nad lahkuvad paremate elutingimuste ja kõrgemate palkade otsingul.
Kas lahkumist on võimalik peatada? Kas neid hoiti meelega vaesuses? Miks voolab kapital (pankade kasum) välja meie riigist, kus seda endal vaja läheb, koondudes sinna, kus seda on piisavalt?
Erik S. Reinert on oma globaalset majandust kirjeldavas raamatus „Kuidas rikkad rikkamaks said ja vaesed vaesemaks jäid“ öelnud: „ Pole mingit kahtlust, et EL-i poliitikute jaoks oli euro üllas eesmärk. Kahjuks on selle naiivse ja majanduslikult ebapädeva valiku reaalne tulemus suurenevad majandusraskused EL-perifeerias. Kohanemismehhanismide vaheline valik on selge: kas tuleb lubada kohandada valuutat või toimub kohanemine inimeste rände kaudu“.
Millised on Eesti valikuid?

Arutelu juhib Liisa Pakosta. Laval vestlevad Riina Solman, Indrek Tarand ja Jürgen Ligi.