Erakondade maailmavaatekohvikutesse mindi arutelusid kuulama ja arutlema, küpsised ja tee olid lisaväärtuseks.

Riigiametnik Maria tuli sotsiaaldemokraatide telgis toimunud arutelule eelkõige teda huvitava teema tõttu, kuid sotsid on talle ka muidu sümpaatsed: „Sel aastal on IRL ja sotsid oma programmiga küll teistest oluliselt üle. Reformierakonna telk on ikka päris hõre ja sellest on kurb. Näib, et Keskerakond ei ole täna üldse väljagi tulnud.“

Tiit Saaremaalt läks Vabaerakonna telki arutlema kogukondliku hariduse teemal, sest on õpetajana sellele varem ka ise mõelnud. Vabaerakond huvitab teda samuti. „Iga uus algatus annab mingit lootust. Muidugi, eks ikka jääb tunne, et ka seal ridades on inimesi, kes ajavad taga oma kasu ja järgivad vaid karjääri huvisid. Siiski arvab Tiit, et annab kevadel valmistel oma hääle just Vabaerakonnale. „Tuleb anda võimalus. Lootust ei tohi surmata,“ sõnab Tiit.

Konservatiivse Rahvaerakonna telgis jutuajamisi kuulanud Laine Paidest pidas julgeoleku teemat hetkel väga vajalikuks. „See Venemaa teema on ikka oluline, jah. Olen muidu valinud Keskerakonda, aga nüüd vaatan, et see uus konservatiivne erakond on täitsa tubli. Oma Eesti riiki tuleb ikka hoida. On, mis ta on, aga ikka iseseisev!“

The post Maailmavaatekohviku külastaja hindab arutelu appeared first on Arvamusfestival 2014.

Mina tahaksin tulevikus elada Paides. Minu töö on ehitaja. Ma ehitan ilusa maja. Minu maja on soe. See on kollane maja. Seal on 7 arvutit ja 10 tahvelarvutit, 7 last. Ma olen õnnelik.

Nii kirjutas 9-aastane Kristo, kes on üks 269st Järvamaa 1. – 3. klassi õpilasest, kes mõtisklesid oma tuleviku kodu üle. Laste visioone saab lugeda Arvamusfestivali raamatulaada ala kõrval.

Tulevikuvisioonide kirjutamist korraldanud Kersti Viilup tunnistab, et laste kirjelduste sisukus ning osalemise aktiivsus üllatas meeldivalt. Leidub väga erinevaid lähenemisi, ka päris ambitsioonikaid plaane.

10-aastane Kertu Paidest kirjutab nii: “Elan hetkel Prantsusmaal, aga ma käin iga nädal oma kallil perel külas. Mul on Prantsusmaal oma maja ja elan seal oma perega, kolmeaastase Greetega ja oma mehega. Käin tööl. Nimelt olen ma AÜ Avoni omanik ja see on meigi ja stiilsete riiete firma. Prantsusmaal on palju muutusi, liiklus läks aina tihedamaks. Siin on ka rohkem asutusi ja poode. Prantsusmaal on tore.”

On ka lihtsamini saavutatavaid unistusi.

9-aastane Steven Türilt kirjutab: “Elan Eestis Järvamaal oma majas. Pere pole. Töötan politseis. Liiklus on vähene. Sõidan Ford gt-ga, aga tööl sõidan Ford mustangiga.”

Palju tähelepanu saavad koduloomad.

8-aastane Getter Paidest: “Kui ma kasvan suureks, siis ma elan Põlvas oma majas. Ja mul on pere ja neli last. Mul on ka lehm ja lammas ja kana ja hobune ja siga ja kass ja koer ja küülik ja hamster ja tuhkur ja papagoi. Ma töötan kas linnavalitsuses või loomaarstina. Samal ajal ka laulan, olen sama kuulus kui Hannaliina.”

10-aastane Kätlin Türilt: “Minu tulevikukodu asub Lõuna-Eestis metsade ja põldude vahel. Mu kodu on väljast väike, aga seest suur. Minu pere on sportlik, mul on 2-3 last ja koer, kass, lammas ja kits. Koer valvab kodu, kassiga mõnus mängida, lambalt saab villa ja kitsel on mõnus piim.”

Kui üldiselt tahetakse 1-2 last, siis mõni kirjutaja ei näe endal tulevikus üldse lapsi.

9-aastane Stiina Paidest: “Minu peres on mees, mina ja lemmikloom kass. Meie majas on kolm tuba. Me elame rahulikus ja vaikses kohas.”

Umbes pooled lapsed on kolinud oma praegusest kodukohast minema, paljud on läinud välismaale. Nagu kirjutab 8-aastane Raido: „Suurena tahan töötada Soomes rekkajuhina.“

The post Lapsed näevad tulevikku lennukalt ja pragmaatiliselt appeared first on Arvamusfestival 2014.

Inimõiguste laval alustati küsimusega inimõiguste tähendusest: kas ja kui palju peaks mõtlema sellele, mis inimõigused on ja kuidas need on ajalooliselt välja kujunenud.

Intelligentne inimene võiks ju tunnistada, et meie praegused  inimõigused põhinevad Lääne kultuuriruumi pikal ajaloolisel arengul. Tõdemus, et erinevatel aegadel ja erinevates kohtades on inimõigused tähendanud väga erinevaid asju, õõnestab mõneti inimõiguste kaitsjate positsiooni. 

Kokkuleppeliste inimõiguste üle on võimalik hakata tingima: näiteks mida mina või meie kitsam grupp sellise kokkuleppe tunnistamise eest saab. Kahtlemata seab see näiteks inimõiguste eest võitleja haavatavamasse positsiooni. 

Inimõiguste kaitsmisel keskendutaksegi nende rakenduslikumale tähendusele – mida kujutab endast inimõiguste kaitsmine ja nende eest võitlemine näiteks praegusel hetkel ja Eestis.

Inimõiguste piirid – mis ja kellele?

Kari Käsper tõi välja, et puudega inimesele võib anda tuge see, kui nad tunnetavad, et õigus töötada on nende inimõigus. Kas õigus tööle võib olla inimõigus? Laiemas plaanis ilmselt ei ole, ehkki antud juhul selle nimetamine inimõiguseks võiks olla mõistlik.

Teisalt on huvitav vaadata, kellele inimõigused kehtivad. Rein Raud tõi välja, et inimõigus on olnud valge heteroseksuaalse mehe õigus, mis on praeguseks hetkeks lihtsalt mõnevõrra laienenud. Hetkel nõustuvad ilmselt kõik, et inimõigused on inimese õigused. Aga kas need võiks/peaks laienema ka näiteks tehisintellektile või UFO-dele?

Arutelul osalejad nõustusid, et võibolla peaks inimõiguste retoorikat veidi ettevaatlikumalt kasutama. Mõiste on tugevalt laetud. Võiks ehk mõelda, kas inimõiguste mõiste kasutamine pigem avab arutelu või sulgeb. Võiks ehk rääkida rohkem kodanikuõigustest või koguni kogukonnaõigustest?

Küsimuste voorus jõuti inimõigustest rääkides kooseluseaduseni. Aga siis saabus ka vihm ja mikrofonid lõpetasid töö.

Inimõiguste laval reedel kell 12.30-14.00 vestlesid Mari-Liis Sepper, Kari Käsper, Iivi Anna Masso, Aro Velmet ja Rein Raud.

The post Mida tähendavad inimõigused? appeared first on Arvamusfestival 2014.

Festivali alal on esimesed arutelud käima läinud, inimesi jagub nii lavade juurde kui ka festivalialale. Kohti jätkub kindlasti ka uutele saabujatele.

Lisaks aruteludele on festivalialal toimumas väga palju tegevusi. „Sel aastal toimib esimest korda näiteks lastehoid, kus lapsed saavad samal ajal mängida, kui vanemad käivad arutelusid kuulamas,“ selgitas lastealal lastega tegelev Ülli. Lapsed saavad joonistada, mängida kitsede ja ponidega ning pidevalt toimub ala enda programm: osa saab võtta pillikoolist või osavusmängudest. Arvamusfestivali lapsed ainult ei mängi, vaid ka arvavad – spetsiaalselt lastele korraldatud arutelu algab täna kell 19  sealsamas.

Festivali erinevad suuremad ja väiksemad toitlustajad on oma telgid püsti pannud ja toit on pakkumiseks valmis. Paide vanaproua Milvi, kes tuli festivalile pakkuma omaküpsetatud pirukaid ja kooki, ei leidnud esialgu küll õiget kohta üles: „Vallimägi on nii rahvast täis. Nii palju inimesi ja telke, et võtab silme eest kirjuks.“ Kohalike prouade küpsetisi ja mulgiputru saab välikohvikus Mäelava kõrval.

Kõikide festivaliala sissepääsude juures tervitavad külalisi Paide noored, kes jagavad kavasid ja juhendavad vajadusel külalisi ning lahendavad kõikvõimalikke probleeme. Vabatahtlikke noori juhendanud Karin kiitis noorte suhtumist: „Mind tegelikult isegi veidi üllatas, et kõik olid hommikul õigel ajal kohal. Kõik 55 inimest, silmad säramas ja varakult stardivalmis. Tihti on ülesanded täidetud juba enne, kui ma jõuan sellele tähelepanu juhtida.“

Olete oodatud!

The post Festival kostitab pudru ja lasteprogrammiga appeared first on Arvamusfestival 2014.

Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) maailmavaatekohvikus on 16. augustil võimalus kohtuda erakonna juhtliikmetega, osaleda aruteludes erinevatel intrigeerivatel teemadel ning küsida erakonna tegevust ja eesmärke puudutavaid küsimusi.

EKRE juhatuse liikme Jaak Madisoni hinnangul on hetke maailma ja Eesti olukorda arvestades olulisimad kaks teemat: julgeolek ja sotsiaalsüsteem. “Esimese all peame silmas Eesti turvalisust julgeolekukriisis, kus üks naabritest teostab agressiooni oma naaberriikide kallal, millega on löödud jäädavalt kõikuma turvalisustunne. Teise teema all on peamisteks probleemipüstitusteks demograafiline kriis, väljaränne, ääremaastumine koos üleliigse linnastumisega. Sealt edasi hargneb juba töökohtade nappus maapiirkondades, väikeettevõtete väljasuremine. Kõik see läheb hetkel sotsiaalse probleemi alla,” selgitas Madison.

EKRE soovitab inimestel kindlasti Arvamusfestivalil osaleda, et saada osa just erinevatest poliitilistest diskussioonidest, mille abil kujundada oma arvamus ja eelistus poliitmaastikul.

„Arvestades asjaolu, et Eestis toimub Arvamusfestival alles teist korda, on tähelepanuväärne selle osakaal avaliku arvamuse kujundamisel. Kindlasti on loodud eeldused selle arenguks ning poliitiliste arengute suunanäitajaks kujunemisel,” Madison, kelle sõnul on EKRE maailmavaatekohvik hea võimalus kohtuda juba tuntud poliitikutega kui uute tegijatega.

EKRE maailmavaatekohviku programmi leiad http://www.ekre.ee/event/arvamusfestival-16-augustil

The post Festival aitab kujundada poliitilist eelistust appeared first on Arvamusfestival 2014.

Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) laval toimub kahe päeva vältel kaheksa arutelu IRLi jaoks olulistel teemadel alates perevalimistest ja julgeolekupoliitikast kuni vaesuse ning Eesti majanduse uue tõusu stsenaariumideni.

Anvar Samost loodab, et Arvamusfestival kujuneb sarnaselt Rootsi ja Soome festivalidele oluliseks kohaks, kus uusi ideid ja poliitikaid testitakse.

“Arvamusfestival on Eesti avaliku mõttevahetuse keskne sündmus, kus kohtuvad erinevad inimesed. Eelmise aasta kogemus näitab, et õhkkond on väga hea,” sõnas Samost.

IRLi laval arutletakse selle üle, mida teha, et Eesti oleks vaba ja tugev ja et Eesti oleks parim koht elamiseks. Kuidas jõuda selleni, et sünniks rohkem lapsi, et kõik pered tuleksid toime ja nende jõukus kasvaks?

Nende teemade üle vahetavad mõtteid näiteks Yoko Alender, Heldur Meerits, Juhan Parts, Urmas Reinsalu, Marko Mihkelson, Anvar Samost, Raivo Vare, Peep Peterson, Andrei Hvostov, Margus Tsahkna, Riina Raudne, Eerik-Niiles Kross ja Neeme Raud. Kõigi nendega saab arutelude järel ka kohtuda ja vestelda.

IRLi lava programmi leiad http://www.irl.ee/yritused/irli-lava-arvamusfestivalil

The post Avaliku mõttevahetuse keskne sündmus appeared first on Arvamusfestival 2014.

Arvamusfestivalil osalevad kõik sotsiaaldemokraatidest ministrid ning tipp-poliitikud nagu Marju Lauristin, Eiki Nestor või Indrek Saar. Maailmavaatekohvikus ehk Sotside Tagatoas toimuvad arutelud lähtuvad neljast suuremast teemast: ühiskonna lõimumine, demokraatia edendamine, julgeolek ja Eesti tulevikuvisioon.

SDE peasekretär ja Riigikogu liige Indrek Saar ootab festivalile kõiki inimesi sõltumata nende poliitilisest eelistusest. “Festivalil osalemine on igaühele hea võimalus anda oma panus poliitika kujundamisse,” sõnas Saar. “Arvamusfestivalil saab suhelda otse nii ministrite kui riigikogu liikmetega, arutades nendega erinevate ideede üle silmast silma, ilma meedia vahenduseta.“

Saar peab nii Arvamusfestivali kui ka teisi sarnaseid üritusi väga oluliseks demokraatia arendamisel. “Need üritused on heaks näiteks, kuidas kaasata inimesi poliitika kujundamisse,” ütles ta. “Arvamusfestival on heaks võimaluseks arutelda nii päevakajalistel kui ka tulevikku puudutavatel teemadel, saab küsida tagasisidet enda ideedele ning arutelda teiste ideede üle.”

Lisaks ministritele ja tipp-poliitikutele osalevad erinevates aruteludes SDE maailmavaatekohvikus kahe päeva jooksul mitmed teised (kohalikud) poliitikud, ettevõtjad, vabakondlased, eksperdid, loomeinimesed, arvamusliidrid ja mõtlejad.

SDE maailmavaatekohviku programmi leiad http://www.sotsdem.ee/tule-sotside-tagatuppa/

The post Võimalus panustada poliitika kujundamisse appeared first on Arvamusfestival 2014.

Reformierakonna Noortekogu peasekretäri Anti Haugase sõnul on Reformierakonnal ühe juhtiva poliitilise jõuna oluline olla rahvale võimalikult ligidal.

“Arvamusfestival on ideaalne koht kogumaks inimestelt tagasisidet ning hankimaks uusi ja värskeid ideid. Oleme äärmiselt tänulikud korraldajatele, kes antud formaadi ka Eestisse tõid,” sõnas Haugas. Ta leidis, et möödunud aastal tõestas sündmus, et ühiskonnas on festivali jaoks koht olemas. “Loodame, et festival jääb kestma ning kogub veel enam kandepinda. Olulised pole vaid ideed, mis rahva ette tuuakse, vaid ka fakt, et festivali raames saavad kokku kõik Eesti kujundamises rolli mängivad orgnisatsioonid ning rahvas.”

„Usume, et sõbralikus ning harivad õhkkonnas veedetud päev tuleb kasuks igale kodanikule. Võimalus vahetada infot suust suhu on kindlaim viis arutamaks oma visiooni ja ettepanekuid,“ selgitas Haugas.

The post Keskendume julgeolekule ja noortele appeared first on Arvamusfestival 2014.

Arvamusfestivalil oma maailmavaatekohviku avav Eesti Vabaerakonna Algatusrühm peab festivali uue erakonna tutvustamiseks parimaks kohaks.

Maailmavaatekohvikus korraldatakse kaheksa arutelu ning avatud seminarid Vabaerakonna programmilistel teemadel, et saada osalejatelt tagasisidet enne tulevasi Riigikogu valimisi.

Algatusgrupi liige, haridus- ja teadustoimkonna eestvedaja Aivar Koitla peab Arvamusfestivali tõhusaks ettevõtmiseks erinevate maailmavaadete, mõtete, ideede ja arvamuste genereerimiseks ja levitamiseks.

„Arvamusfestivalil peaks olema ka mingi liikumapanev väljund, mis tooks endaga kaasa olulisi muutusi Eesti poliitilises kultuuris. Festival peaks olema kodanikkonda liikumapanev koht, mis mobiliseeriks Eesti riigi kodanikke rohkem kaasa rääkima ja tegutsema oma elukeskkonna kujundamisel,“ leiab Koitla.

Vabaerakond kogub festivalil allkirju kampaania „Lõpetame erakondade ületoitmise!“ raames, et sellega algatada Riigikogus seadusandlik algatus erakondade rahastamise muutmiseks. Samuti võetakse vastu liikmeksastumise avaldusi, vesteldakse inimestega Vabaerakonna poliitika teemal, tutvustatakse organisatsiooni eestvedajaid, pakutakse suupisteid, teed ja kohvi.

Kohtuda saab mitmete juba nimekate ja ka tulevaste arvamusliidritega, näiteks Andres Herkeli, Aimar Altosaare, Külliki Kübarsepa, Andres Ammase, Jüri Adamsi, Jevgeni Krištafovitsi, Jüri Ginteri või Ave Tamraga.

Vabaerakonna hinnangul on hetkel kõige olulisemad aruteluteemad seotud inimväärtuste, Eesti hariduse, demokraatia käekäigu ja poliitilise kultuuriga.

Vabaerakonna maailmavaatekohviku programmi leiad http://www.vabaerakond.ee/vabaerakond-paide-arvamusfestivalil/

The post Vabaerakond: festival võiks inimesi mobiliseerida appeared first on Arvamusfestival 2014.

Vaimse tervisega tegelemist peetakse sageli vaid hullude pärusmaaks, samas kui depressiooni põeb Eestis praegu umbes 70 000 inimest ehk tunduvalt rohkem kui elanikke näiteks Narva linnas. Arvamusfestivali arutelu „Pole hullu!“ püüab vaimse tervisega seotud muresid rohkem pildile tuua.

Arvamusfestivali teisel päeval, laupäeval 16. augustil kell 16 ootavad arutlejad kaasa mõtlema vaimsele tervisele keskenduvale arutelule „Pole hullu!“. Muu hulgas otsitakse vastuseid küsimustele mis on vaimne tervis, kust läheb piir vaimse tervise ja selle puudumise vahel, mida inimesed oma vaimse tervise heaks teevad, kuidas tunnevad ära, et asjad ei ole hästi, kuidas mõjutab muutuv keskkond ja ühiskonnakorraldus vaimset tervist?

Arutelu modereerib Terve Eesti sihtasutuse looja Riina Raudne, mõtteid vahetavad näitekirjanik ja lavastaja Paavo Piik, Pärnu Haigla Psühiaatriakliiniku päevakeskuse juhataja Indrek Linnuste ning Anna-Kaisa Oidermaa MTÜst Peaasjad.

Kliinilise psühholoogi Anna-Kaisa Oidermaa sõnul on vaimse tervise teema teadvustamine väga oluline ning  MTÜ Peaasjad üks olulisemaid sihte on vaimse tervise teemadel vestluste algatamine ning tekkinud dialoogis osalemine. Oidermaa usub, et kui saame sel teemal vabalt rääkida ja arvamusi avaldada-kuulata, tekib juurde uusi häid mõtteid, mida võib tegudeks teha ja häbigi kahaneb. Oidermaa lisas, et tihti kubisevad arusaamad vaimse tervise teemadest eksitavatest müütidest ning sageli ei osata tekkinud probleemidega kohaselt toime tulla.

„Tore oleks, kui erinevatest vaimse tervise hoidmise ja probleemide leevandamise teemadest enam juttu oleks, sest vaimne tervis ei ole midagi, mis toimub kuskil Paldiski maanteel või Raja tänaval, vaid on meiega ja meie sees kogu aeg,“ sõnas ta. „Praegu näeme liiga tihti, et õiget abi ei leita üles, ei kannatata oodata ravijärjekordades või kardetakse häbimärgistamist. Levinud on arusaam, et vaimse tervise probleem tähendab nõrkust või rumalust ning seetõttu on probleemidega ka keerukas tegelema hakata – keegi ei taha ju olla hädine ja tobu.“

Ta lisas, et ootab, et Arvamusfestivalil saab vahetada olulisi mõtteid vaimse tervise teemadel ning et selle mõjul kannavad kaasamõtlejad neid jutte ka muudesse paikadesse ning enda sees.

„Vaimse tervise probleeme peetakse väga harva esinevateks, kuid statistikat tehes on leitud, et neid võib olla kuni 40% inimestest mõnel perioodil elu jooksul,“ sõnas Oidermaa. „Noortel on kõige sagedamini depressiooni ja ärevust, depressiooni põeb praegu Eestis nii 70 000 inimest, kellest abi otsinud on vaid kolmandik.“

Oidermaa lisas, et tihti peetakse oma vaimse tervisega tegelemist ainult hullude pärusmaaks ja arvatakse, just nagu peaks endaga midagi ette võtma siis, kui olukord on „päris hull“. Sellise arvamuse tagajärg on, et vaimse tervise probleem võib muutuda äärmiselt häirivaks, ägedaks või krooniliseks ning inimene toimetatakse abi saamiseks kiirabiga haiglasse.

„Paranemine on palju kergem, kiirem ja tõenäolisem siis, kui pole veel hullu. Kui tegelema hakatakse juba varakult, siis, kui tuntakse esimesi häirivaid muudatusi enesetundes,“ sõnas Oidermaa. „Nii on see ka ju kõigi füüsilise tervise hädadega. Kui gripp jääb ravimata, võib tekkida kopsupõletik, millest võib ravimata jätmise korral tekkida krooniline haigus.“

Arutletakse ka dopinguvaba spordi üle

Lisaks „Pole hullu!“ arutelule saavad terviseteemadest huvitatud osaleda laupäeval kell 12 arutelus dopinguvaba spordi võimalikkuse üle. Dopinguteemat avavad Arvamusfestivalil erinevate taustadega eksperdid nagu SA Eesti Antidopingu nõukogu liige ja TLÜ Terviseteaduste ja Spordi Instituudi direktor Kristjan Port või Eesti Kulturistide Liidu president Arnold Tokko. Sponsorite seisukohast läheneb teemale Swedbanki esindaja ning sportlasena räägib kogemustest maadleja Heiki Nabi. Modereerib Kajar Kase Eesti Väitlusseltsist.

Arutelus osalev Eesti Kulturistide Liidu president Arnold Tokko on aastaid tagasi ka ise steroide tarvitanud ning seetõttu oskab enese kogemusest kõiki hoiatada – keelatud ainete tarvitamist peab ta endal kunagi tekkinud raske haiguse põhjustajaks.

Tokko sõnul võib dopinguvaba spordi võimalikkuse asemel sama hästi esitada küsimuse, kas ausalt on võimalik elada: „See on elementaarne, et peame reeglite järgi käituma. Kui ausalt ei ole võimalik asju ajada siis parem neid üldse mitte ajada.“

Lugu ilmus esmakordselt Järva Teatajas. 

The post Vaimne tervis pole vaid hulludele appeared first on Arvamusfestival 2014.

Festivali turundusjuht Anu Melioranski tänab kõiki ärksaid inimesi, kes festivali toimumisse panustasid: „Festivaliala ehitades soovime, et see oleks funktsionaalne ja hubane ning just sel eesmärgil me toetussummat ka kasutame.“

Melioranski sõnul valis kõige rohkem ehk 85 toetajat toetussumma 20 eurot. “Neile kingime me festivali märgi ja Reet Ausi disainitud särgi. Reeda toodangu teeb lisaks heale disainile eriliseks just säästlik tootmisviis –särgid on toodetud rõivabrändide ületoodangust ning neid ei ole töödeldud kemikaalidega. Särgil olev A-täht on valminud Laulupeo särkide valmistamisel tekkinud lõikejääkidest,” selgitas Melioranski.

30 euroga panustas 28 toetajat, kes saavad kingituseks lisaks festivali märgile ja särgile pääsme eksklusiivsele korraldajate peole festivali teise päeva õhtul.

Kõige suurema summaga – 100 euroga – panustas üks toetaja, kes saab lisaks kõigele eelnevale kingiks ka meie hea koostööpartneri Mari Pokineni signeeritud albumi.

Kõikide hooandjate nimed lisatakse  Arvamusfestivali kodulehele toetajate nimekirja ning nendega võetakse ühendust, et leppida kokku kingituste kättesaamine.

The post Arvamusfestival kogus Hooandjas kokku vajaliku toetuse appeared first on Arvamusfestival 2014.