Peagi hakkab jooksvalt täienema ka meie koduleht, seni aga hoidke mõtted ärksad ning lugege meie eelmise aasta postitusi või vaadake pilte Arvamusfestivali Flicrist.

Pilte näed siit: https://www.flickr.com/search/?q=arvamusfestival
Postitusi saad lugeda siit: https://2014.arvamusfestival.ee/category/blog/

Rõõmsate taaskohtumisteni!

The post Järgmine festival 14.-15. augustil 2015 appeared first on Arvamusfestival 2014.

Kes veel ei tea, siis Tour d’ÖÖ on jalgratturite ühissõit, mida siiani on korraldatud ainult Tallinnas ja Tartus. Esmakordselt jõuti reede õhtul ka Arvamusfestivali linna Paidesse, kus tänavatel pedaalis üle 180 vilkuva ratturi.

Tour d’ÖÖ algus, mil ratturid kogunevad võimalikult tihdedalt kokku, et kuulata juhiseid ja üheskoos videode ja piltide jaoks kellasid lasta ning tulesid vilgutada, ei olnud väiksema mastaabi tõttu kuidagi vähem äge kui Tallinna ja Tartu sõidud. Sellise ratturite grupi kogunemine ainult ühe ühise eesmärgi nimel – sõita! sõita! ja sõita! – loob alati tunde, et kohe sünnib miski, mis rebib augu igapäeva rutiini ja tavapärasusse.

Paide tänavate reedeõhtuses vaikuses sõites oleks võinud arvata, et terve linna liiklus on rattasõidu jaoks suletud. Enamus toatulesid olid kustus, kuid seal, kus need põlesid, võis pasunate kära peale näha inimfiguure aknale ilmumas. Aktiivsemad kaasaelajad avasid isegi aknad või tulid tänava äärde kaasa elama.

Ratturite marsruut kattus ka mõne linnas liikleva autoga, kuid ühelgi juhil ei tundunud olevat probleemi mõneminutilise ootamisega. Mõni pööras otsa ringi, kuid keegi valjult sõimlema ei hakanud. Minule teadaolevalt oli kogu grupi peale vigastusi vaid üks ning ka see oli ettevaatamatusest juhtunud.
Olen Paides teist korda elus, mis muutis selle sõidu minu jaoks pisut ebamaiseks. Kõik tänavad peale peatänava olid võõrad. Keerates pidevalt paremale ja vasakule kadus suunataju täielikult ja mind valdas võõras linnas olemise tunne.

Sõit sai lõpu Keskväljaku ringteel, kus koguneti veel ühe korra. Kõlas pasunate ja kellade koor ning ühe hetkega oli kõik läbi ning grupp valgus laiali. Kokku läbisime u 15 kilomeetrit.

The post Ööratturid Paides appeared first on Arvamusfestival 2014.

Arutelu on vaid üks osa Arvamusfestivalist, kuid oluline on ka see, kuidas inimesed festivalile jõuavad. Meie seltskonna teekond ei olnud nii lihtne kui vähemalt mina seda kodust välja astudes ette kujutasin.

Tänavu otsustasin Arvamusfestivalile tulla jalgrattaga. Selle kasuks ei pannud mind otsustama need 90 kilomeetrit, mis jäävad Paide ja Tartu vahele, ega kaks suurt kotti, ega ka vihmane ilm, vaid sõbrad, kes kutsusid “arvamusretkele”.

Neljapäeva õhtul hüppasime neljakesti Tallinna rongile ning sõitsime sellega Paidele võimalikult lähedale – Rakkesse. Sealt sõitsime ööpimedusega võidu, et jõuda kuhugi mõistlikku kohta telkima. Otsustasime telgid Koerusse jõudes üles panna, kuid vaid mõni kilomeeter enne Koerut purunes ühel meist sisekumm. Kõigi arvamusavalduste saatel vahetasime seda taskulampide abil bussipeatuse katuse all.

Koerusse jõudes panime telgid üles esimesse kohta, kus tundus, et meid ära ei aetaks. Meie improvisatsiooniline telkla asus Aruküla mõisapargis. Öösel kui mina külmetasin ja mu jäsemed kordamööda surid, magasid kõik teised sügavalt seega tundus ainult õiglane nad kell 6:45 üles ajada, et jõuda kella 10:00 Paidesse.

Suuremate lahkarvamusteta jõudsime Paidesse, kuid pärast seda pole ma oma kaaslasi eriti enam kohanud…

The post Teekond Arvamusfestivalile appeared first on Arvamusfestival 2014.

Arvamusfestival on hea koht, kus rääkida lahti teemad, mida ei saa paari hüüdlausega lahti seletada, leiab Eesti Disainikeskuse juht Jane Oblikas.

Oblikas juhib Arvamusfestivalil arutelu “Kuidas saab disain aidata Eesti Posti / Omnivat?”, mis toimub 16. augustil kell 18:30 Ettevõtluslaval. Arutelus mõtiskletakse, milline võiks olla disaini roll ettevõtluses ning kuidas võiks disain aidata ettevõtte kommunikatsiooni.

Miks tuled tänavu Arvamusfestivalile?
Algatasime arutelu disaini rollist ettevõtluses. Et teemat paremini lahti rääkida, võtsime näitena Eesti Posti/Omniva, kellel võiks olla (ja osaliselt ongi) disainiga väga tihe side. Mida saaks disain ära teha, kui kliendid on rahulolematud? Omniva puhul on algatatud sotsiaalmeedias päris mitu gruppi Omniva halva teenuse teemal (FB-s “Eesti Post on kohutav ettevõte” jms). Kes on üldse Omniva klient? Kas ja kuidas Omiva peaks reageerima meedia/sotsiaalmeedia süüdistustele? Milline on disaini roll ja võimalus kommunikatsioonis, teenuse arenduses, brändingus? Juhin seda arutelu.

Miks on Arvamusfestival oluline?
See on hea koht rääkida lahti teemad, mis on sisulised ja mida ei saa paari hüüdlausega lahti seletada. Küsimus on ainult, kas on ka piisavalt kuulajaid ja kes nad on? Loodetavasti on kohal inimesed, kellest midagi sõltub ning kes on ise arvamusliidrid, otsustajad, poliitikakujundajad.

Arvamusfestival 2014 toimub 15. ja 16. augustil Paide Vallimäel, tegemist on ärksate eestimaalaste kohtumispaiga ja mõttevahetuskohaga Eesti ühiskonnale ja inimestele olulistel teemadel. Kahe päeva jooksul ootab osalejaid enam kui 160 arutelu, lavadele astub peaaegu 400 osalejat ja programmi jagub üle 30 erinevale alale.

Festivali eesmärk on tuua kokku erinevaid vaatenurki ning ideid, et arutelude tulemusel sünniks uusi teadmisi, alguse saaksid uued ühiskonna jaoks kasulikud ettevõtmised ning areneks arutelukultuur Eestis. Arvamusfestival toimus esimest korda eelmisel aastal, kui kahe päeva jooksul peeti ligi 50 arutelu ja õpituba, arutelulavadel diskuteeris 200 inimest, osalejatena oli kohal umbes 2000 inimest.

Lähemalt toimuvast arutelust saab lugeda siit: https://2014.arvamusfestival.ee/event/kas-disain-paastab-eesti-posti/

The post Hea koht sisulisteks aruteludeks appeared first on Arvamusfestival 2014.

1968. aasta suvel pidas Rootsi toonane haridusminister Olof Palme Gotlandil ühe pargi kõrval veoauto kastist ühe kõne. Pargi nimi oli Almedalen ja Palme kõnega sai alguse omalaadne traditsioon – rootslased kogunevad Almedalenisse igal suvel, arutlemaks nädala jooksul, kuidas Rootsit paremaks teha. Just sealt sai inspiratsiooni ka Kristi Liiva, kelle eestvedamisel kogunetakse tänavu teist korda Paidesse, et pidada maha Arvamusfestival.

Miks just Gotlandil? Ilmselt seetõttu, et Palmel oli seal suvekodu. Järgmise etapina tõi Palme oma erakonnakaaslased Gotlandile suvepäevi pidama ning 80ndate algul korraldas sotsiaaldemokraatlik partei Gotlandil esimese majandusseminari. Mõttest innustusid teisedki parteid ja otsustasid samuti kampa lüüa. 90ndate keskel hakkasid lisaks poliitilistele parteidele Almedaleni vastu suuremat huvi tundma ka teised organisatsioonid. Tööandjate organisatsioonid osalesid Almedalenil esimest korda 1997. aastal, aasta hiljem olid kohal juba ka ametiühingud.

Sealt edasi hakkas Almedalen kiiresti kasvama. Kui 1998. aastal peeti Almedalenis kuus diskussiooni, siis 2001. aastal oli arutelüritusi 250, 2009. aastal aga toimus Almedalenil juba umbes 1000 erinevat mõttevahetust. Eelmisel aastal oli Almedaleni programmis üle 2000 erineva sündmuse, kokku külastas nädala jooksul Visbyt eesmärgiga ühiskonnas olulistel teemadel kaasa rääkida umbes 20 000 inimest. Tänavu oli arutelusid juba üle 3000 ja enne festivali ootasid korraldajad isegi kuni 70 000 osaleja.

46 aastaga on nädal saanud niivõrd populaarseks, et hotellidesse broneeritakse tube juba mitme aasta jagu ette. Kui Olof Palme esimest kõnet kogunes kuulama paarisaja inimese ringis, siis nüüd, pea pool sajandit hiljem kuulasid tuhanded inimesed praeguse peaministri Frederik Reinfeldti kõnet.

Miks nad kõik Almedalenisse tunglevad? Aga sellepärast, et rootslastele on Almedalen võimalus kaasa rääkida selles, mis ühiskonnas toimub ja kuhu suunda peaks Rootsi edasi liikuma.

„Almedalen on suurepärane näide sellest, kuidas demokraatia peaks päriselt toimima,“ sõnas Karin Lindvall, üks Almedaleni nädala korraldajatest, kui küsisime temalt, miks on Almedalen rootslastele niivõrd oluline. „Ma usun, et me peame tulema kokku ja mõttevahetust pidama erinevate teemade üle, unustades organisatsioonilised või maailmavaatelised piirid. Seda kasvõi selleks, et suudaksime paremini aru saada ühiskonna eri osapoolte erinevatest võimalustest.“

Lindvall usub, et Almedalenist võidavad kõik – erakonnad, meedia, MTÜd, ettevõtted – ja just selle pärast tullakse Almedalenile igal aastal ühe uuesti ja uuesti tagasi. Kui selline aruteluvorm ei meeldiks ega tooks Rootsi ühiskonda uut hingamist, ju siis ka ei tuleks igal aastal aina rohkem inimesi sündmusest osa võtma.

„Almedalen pakub erinevatele huvirühmadele, organisatsioonidele, ettevõtjatele ja poliitikutele võimaluse kohtuda ja arutleda Rootsi jaoks oluliste küsimuste üle, tehes seda mitteametlikumas õhkkonnas,“ lisas Lindvall. „Almedalenil arutatakse ja pööratakse tähelepanu igasugustele erinevatele probleemidele. Me siin Rootsis lahendame küsimusi tihti läbi diskussiooni ja kompromissi, see haakub samuti hästi Almedaleni põhimõtetega.“

Lindvall tõi välja, et sageli lükatakse debatt mõne ühiskonna valupunkti üle käima Almedalenis. Valimisaastatel on aga just Almedaleni nädal tihti kampaaniate avalöögiks ning aruteluplatsile tuuakse teemad, mis seotud töötuse, majanduse ja heaoluühiskonnaga.

„Mulle tundub, et Almedalen on suurepärane viis tõsta kodanike huvi ühiskonna arengu vastu. Samuti on see hea võimalus kaasa rääkida ja osaleda ühiskonna jaoks olulistes debattides,“ ütles Lindvall veel.

The post Almedalen? Mis see veel on? appeared first on Arvamusfestival 2014.

Täna sai stardipaugu Arvamusfestivali Soome sugulane, SuomiAreena, kuhu sel aastal oodatakse osalema üle 20 000 inimese. Sarnaselt Arvamusfestivaliga said ka nemad inspiratsiooni Rootsi Almedaleni nädalalt ja samamoodi nagu eestlased, otsustasid nad teha omanäolise ja pisut teistsuguse festivali.

Kui Rootsi Almedaleni nädala ajalugu on juba õige pikk – esimene nädal toimus 1968. aastal –, siis soomlaste SuomiAreena kutsus inimesed ühiskonna tuleviku üle esmakordselt arutlema 2006. aastal. Mõte aga tekkis festivali peakorraldajal ja MTV uudistepealikul Esa Nieminenil juba 2004. aastal.

„Oli järjekordne suvi ja järjekordne hapukurgihooaeg. Kolleegid olid puhkusel ning mõtlesin, et võiks küsida ühiskonnalt tähtsate teemade kohta küsimusi, et tekiks diskussioon,“ rääkis Nieminen. „Esitasin peatoimetajale ettepaneku korraldada midagi sarnast sellele, mida tehakse Rootsis Almedaleni nädalal, ehk festival, kus poliitikud ja inimesed räägiksid ühiskonnas tähtsatest asjadest.“

Mõte vajas natuke settimist – 2005. aastal otsustati, et parim koht festivaliks oleks Pori, kus toimuv igasuvine jazzfestival on väga tuntud ja paljude soomlaste arvates iga suve tipphetk. Idee oli, et nende kahe sündmuse ühendamine annaks inimestele võimaluse päeviti osaleda huvitavatel aruteludel, õhtuti aga nautida head muusikat. Pori linn tuli ideega kohe kaasa ning 2006. aasta alguses kuulutati üldsusele, et suvel toimub esimene SuomiAreena, kus tähistatakse vääriliselt ka Soome parlamendi 100. sünnipäeva.

Kui esimesel SuomiAreenal oli kahe päeva jooksul 28 arutelu, siis nüüd kestab festival kaheksa päeva ja lavadel kõlab 115 diskussiooni. Võrdluseks, Arvamusfestivalil on tänavu kahe päeva jooksul kavas vähemalt 150 arutelu, mullu oli arutelusid 50 ringis. Tänavu oodatakse SuomiAreenale vähemalt 23 000 inimest. Niemineni sõnul ei ole rahvarohked arutelud otseselt eesmärk omaette ja kvantiteedist tähtsam on kvaliteet.

„30 inimesega arutelu võib tekitada ühiskonnas palju rohkem mõju kui 300 inimesega arutelu,“ sõnas Nieminen. „Meile on tähtis see, et uued vaatevinklid saaksid tähelepanu. Et näiteks uudistes saaks viidata SuomiAreena diskussioonile ning küsida poliitiku käest, mis ta sellisest väitest arvab.“

Arutelusid peetakse nii soome, rootsi kui ka inglise keeles.

„Meile on tähtis, et arutelud oleksid maksimaalselt üks tund ja viisteist minutit pikad. Siis on inimeste sõnumid lühikesed ja konkreetsed,“ sõnas Nieminen. „Pikad diskussioonid on suviti väga väsitavad, eriti kui õues on palav ja peab päikese käes kaua istuma.“

SuomiAreena ja Arvamusfestival pole aga ainsad suvised kohtumispaigad, mis Almedaleni nädalalt inspiratsiooni saanud – 2011. aastal pidasid ka taanlased maha oma esimese arutelufestivali. Nende Folkemødet on ühe endise ministri sõnul justkui Taani tuntuim muusikafestival Roskilde, ainult õlut juuakse vähem ja juttu aetakse rohkem. Tänavu juunis külastas Folkemødetit nelja päeva jooksul enam kui 90 000 inimest, osales üle 600 erineva organisatsiooni: kohal olid mittetulundusühingud, ettevõtted, tervishoiuasutused, ülikoolid, meediatoimetused. Samuti kõik olulisemad Taani erakonnad, olgu nad siis hetkel parlamendis või mitte. Folkemødeti peakorraldaja Louise Groth-Michelsen ei olnud nad nii suure huviliste hulgaga päriselt arvestanud, enne festivali eeldati, et kohale tuleb „ainult“ 80 000 inimest.

„2011. aastal ootasime tagasihoidlikult umbes 2000 külalist, kuid kohale tuli üle 10 000 inimese,“ sõnas Groth-Michelsen. „Iga toimumisaastaga oleme väga jõudsalt kasvanud nii osalejate kui ka arutlusteemade arvu poolest. Tean, et Saksamaal Berliinis toimus eelmise aasta novembris esimest korda nende „Politikfestival“, kuhu oodati umbes 3000 inimest.“

Ta selgitas, et ka Taanis on festivali korraldamisega tihedalt seotud kohalik omavalitsus, lisaks suur hulk vabatahtlikke. Täpselt nagu Arvamusfestivalil – ka meie teeme festivali teoks koos Paide linnaga ning meie meeskond koosneb inimestest, kes festivali korraldamise eest mingit rahalist tasu ei saa.

Üks suur erinevus Arvamusfestivali ja Folkemødetit vahel on see, et taanlaste festivali lükkas 2011. aastal käima toonane Taani siseminister Bertel Haarder Geismar. Just tema võrdleski Folkemødetit Roskildega. Arvamusfestivali käivitajad ja korraldajad on aga apoliitilised ning ka korraldusmeeskonna eesmärgid pole otseselt poliitika loomisega seotud – me eesmärk on luua Eesti olevikku ja tulevikku puudutavate mõtete ja ideede kohtumispaik, mis arendab arvamusvahetuse kultuuri, seisab hea argumendipõhise diskussiooni eest ning kus sünnivad head ideed ja uued algatused.

Sama eristab meid ka rootslaste Almedaleni nädalast, mille käivitajad olid samuti poliitikud. Rootsis on festivali korraldatud 1968. aastast alates, tänavune kaheksa päeva kestnud festival lõppes eelmisel pühapäeval ja tõi Visbysse kokku kõigi aegade suurim osalejate arvu –  kuni 70 000 inimest.

The post Startis soomlaste Arvamusfestival SuomiAreena appeared first on Arvamusfestival 2014.

„Väga oluline on see, et ühiskond tervikuna mõistaks ettevõtjate rolli ja panust meie heaolusse,“ sõnas Palts, kes usub, et ettevõtlikke ja hakkajaid eestimaalasi võiks olla rohkem, nii jõuaks arusaam, et ettevõtja elukutse on väärikas ja rahuldust pakkuv palju suurema hulga inimesteni. „Kahjuks on valdav mõtlemine, et ettevõtjad on kasuahned ja neid huvitab ainult oma taskute täitmine. Kuid kas vahel mõtleme ka sellele, et paljud töökohad on meil olemast just tänu ettevõtlusele? Ettevõtluse lisaväärtusest ühiskonnas räägitakse meie arvates liiga vähe.“

Palts on veendunud, et ettevõtted on ühiskonnas sõlmkohad, kust hakkavad arenema uued ideed ja algatused. Ning kokkuvõttes tuleb ju arvestada sellegagi, et mida paremini läheb ettevõtjal, mida rohkem on tal motivatsiooni enda äri arendada, otsida uusi turge, panustada innovatsioonile, seda kõrgemat palka saab ta maksta ja paremat töökeskkonda luua.

Ettevõtluslava programm on tänavu üsna tihe, esimesel päeval alustatakse Rakvere Gümnaasiumi õpilaste etendusega, kus mängitakse läbi ühe ettevõtja kujunemise lugu.

„Kindlasti saab olema põnev näha, kuidas noored teemat tajuvad ja seda esitlevad,“ ütles Palts. „Päev lõppeb talendipoliitika aruteluga, sinna vahele jäävad mitmed muud põnevad diskussioonid.“

Üks oluline teema on Kaubanduskoja jaoks aastate jooksul olnud riigipidamine ja nii arutletakse ka Arvamusfestivalil selle üle, kuidas riiki efektiivselt juhtida – arutelu „Väike ja kallis riik, kas nii oli, on ja jääb?“ otsib vastust küsimusele, kas riiki on võimalik juhtida efektiivselt ja nutikalt. Ettevõtluslava sündis mitme erineva organisatsiooni koostöös. Lisaks Kaubanduskojale andsid oma osa veel Sisekaitseakadeemia Migratsiooniuuringute Keskus, MTÜ Ettevõtlusteater, Loov Eesti, Eesti Disainikeskus ja Eesti Metsaselts. Aga ka ajaleht Äripäev, kes toob osalejateni arutelu teemal, kelle asi on inimese finantstulevik. Kindlalt on lubanud selles osaleda ettevõtja Jüri Mõis, väikeinvestorid Rene Ilves ja Jaak Roosaare.

„Palju, millest oleks tahtnud veel rääkida, jäi ka tänavu välja, kuid eks neil teemadel saab arutleda ka festivaliväliselt,“ sõnas Palts. „Alati ei pea ju heade mõtete sündimiseks ka Paidesse sõitma ning arutleda ja häid ideid teoks teha saab ka ülejäänud 363 päeval!“

Ettevõtluslava programmiga saad tutvuda siin.

Selle nädala lõpuni saab Arvamusfestivalile hoogu anda, toetades projekti Hooandja keskkonnas. Toetusega plaanime muuta festivaliala veelgi mugavamaks kõigile osalejatele. Toeta sinagi!

The post Kaubanduskoda: ettevõtluse kasust räägitakse liiga vähe appeared first on Arvamusfestival 2014.

“Eesti majandus on praegu languses, see on tõsine makromajanduslik probleem,” ütles arutelu kokkupanija, ettevõtja ja arvamusfestivali vabatahtlik Erki Peegel. “Midagi tuleb ette võtta. Küsimus on, mis suunas liikuda: kas peab olema eelkõige aktiivne riik ja oma rolli suurendama? Või peaks tagant lükkama ettevõtjate enda aktiivust ja andma neile rohkem loomevabadust?”

Näiteid sellest, et Eesti on liikunud riigikapitalismi suunas, on Peegli hinnangul mitu: Estonian Airi ja Eesti Raudtee taasriigistamine, suured riiklikud toetused ettevõtjatele Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kaudu, Edelaraudtee liinide opereerimise minek Elroni kätte. Tallinnas räägitakse munitsipaalpanga loomisest ja jäätmekäitluse munitsipaliseerimisest, juba töötab pealinnas munitsipaalpood.

“On palju arenguid, kus riik on oma rolli kasvatanud,” ütles Peegel. “Arutelu keskendubki sellele, kas nii on õige, kas nii on hea. Kas oleme riigiga ühel meelel või mingis kohtades riik ei ole nii hea peremees ettevõttele kui eraettevõtja võiks olla; kas see on paratamatu suund, et riik mängib ettevõtluses järjest suuremat rolli või tasuks usaldada rohkem ettevõtjat, kes saab paremini aru nii klientide vajadusest kui suudab ka oma teenuseid paremini eksportida ja läbi selle riigile paremini maksuraha teenida?”

Arutelu “Riigi roll ettevõtluses” algab arvamusfestivalil reedel, 15. augustil kell 14.

Osalevad Erkki Raasuke LHV pangast, ettevõtja Viljar Arakas, Arengufondi juht Tõnis Arro ja Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud Rainer Kattel. Modereerib Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel.

Lisaks sellele on Arvamusfestivalil ka ettevõtluslava, mille programm on kokku pandud erinevate organisatsioonide koostöös.

Äripäev on üks neist, kes on ettevõtluslava kavasse oma panuse andnud ning kutsub kõiki arutlema selle üle, kelle asi on inimese finantstulevik. Kindlalt on lubanud osaleda ettevõtja Jüri Mõis, väikeinvestorid Rene Ilves ja Jaak Roosaare.

Äripäeva arvamustoimetuse juht ja arutelu korraldaja Vilja Kiisler usub, et juba enne vanaks jäämist on oluline endale teadvustada: igaüks vastutab oma rahaasjade eest ise ning ainsad võimalused kindlustada oma finantstulevikku pole pensionisambad. “Tahaksime näidata, et on palju ägedamaid võimalusi. Mis, mõistagi, eeldavad teadmisi ja oskusi, sest kätkevad riske,” lausus Kiisler. “Tahaksime inimestesse süstida vastutustunnet oma finantstuleviku suhtes ja näidata, et palju sõltub endast, seetõttu tasub võtta aktiivne roll juba varakult.”

Nädala lõpuni saab veel hoogu anda
Veel pühapäevani saab arvamusfestivalile hoogu anda Hooandja keskkonnas. Osaliselt hooandjate toel ehitatakse üles Mäe- ja Orulava ehk kaks suuremat lava, mille programmi paneb kokku arvamusfestivali meeskond.

“Tänavu tahaksime pöörata veelgi rohkem tähelepanu sellele, et kõigil oleks festivalil hea olla,” ütles festivalikeskkonna juht Sven Soomuste. “Hooandjatelt saadud rahaga tahame muuta festivaliala hubasemaks, et mugavam oleks nii neil, kes lava peal, kui ka neil, kes on lava ümber.”

Soomuste hinnangul võiksid inimesed festivali Hooandjas toetada, sest see on võimalus osaleda protsessis, mis puudutab meist igaühte ehk muuta meid ümbritsevast paremaks ja teha seda sõna abil. “Teate ju küll seda laulu Nukitsamehe filmist: “Kas me teame, kas me teame lahke sõna võimu, sageli me kuulma peame kärkimist ja sõimu, head lapsed, need kasvavad vitsata, arm aitab enam kui hirm”,” lisas ta.

Lugu ilmus teisipäeval, 17. juunil Järva Teatajas.

Arvamusfestivali majandusteemad
Reede, 15. august
Orulava
kl 14 “Riigi roll ettevõtluses”

Ettevõtluslava
kl 13 “Ettevõtja tee – sõit Ameerika mägedel?”
kl 17 “Väike ja kallis riik – kas nii oli, on ja jääb?”
kl 19 “Sini-Musta-Valge kaart: tule ja jää Eestisse, Talent!”

Laupäev, 16. august
Orulava
kl 15 “Mida teha meie maavaradega?”

Ettevõtluslava
kl 13 “Mida on vaja loomemajanduse arenguhüppeks?”
kl 15 “Paneme kasvama Eesti jõukuse puu!”
kl 17 “Minu finantstulevik – kelle asi see on?”
kl 18 “Kuidas saab disain aidata Eesti Posti/Omnivat?”

Sotsiaalse innovatsiooni lava
kl 14 “Ettevõtted sotsiaalsete probleemide lahendamisel ─ vedurid või pidurid?”
kl 18 “Sotsiaalne ettevõtlus – kas saab Eestis hakkama?”

The post Milline peaks olema riigi roll ettevõtluses? appeared first on Arvamusfestival 2014.

Reet Aus lõi spetsiaalselt meile T-särgid, mille omanikuks saavad kõik, kes toetavad Arvamusfestivali Hooandjas rohkem kui 20 euroga. T-särgid toodetakse väärtustava taaskasutuse põhimõttel, mis tähendab, et need valmivad rõivatööstuse ületoodangust, minimaliseerimaks suurtootmise keskkonnamõju.

Eesti arvamuskultuuri ja ühiskonna areng on meile väga oluline. Kui sulle läheb korda, et kõlaks vaba ja vastutustundlik mõte, toeta Arvamusfestivali Hooandjas. Sinu panus aitab meil valmis saada Mäe- ja Orulava, kus 15.-16. augustil toimub peaaegu 20 arutelu erinevatel Eesti jaoks olulistel teemadel. Esialgse kavaga saad tutvuda siin.

Vabas õhus ja õhkkonnas toimuv, järjekorras teine Arvamusfestival on kõigile osalejatele tasuta. Kahe päeva jooksul oled osa aruteludest – võid olla nii arvamuse avaldaja kui ka kuulaja rollis. Arvamusfestivalil osalevad vabaühendused, meediakanalid, ülikoolid, erakonnad, ettevõtjad, kultuuritegelased ja kõik kohale tulnud inimesed, kes sõna soovivad. Festivali lavadel kuuleme inspireerivaid arutelusid, kõigil on võimalus vahetada mõtteid ja koguda värskeid ideid. Kindlasti on see paik, kus tutvuda uute inimestega ja saada ideid ja innustust oma ettevõtmisteks.

Arvamusfestivalile on oodatud igaüks – võta kaasa sõbrad, lapsed, lemmikloomad, kõigile on ruumi!

The post Toetad meid Hooandjas, saad vahva särgi appeared first on Arvamusfestival 2014.

Kahel päeval tuuakse hariduslavale kokku seitse olulist teemat. Näiteks mõtiskletakse Eesti koolivõrgu tuleviku üle; vaadatakse PISA testi telgitagustesse; küsitakse, kes on need inimesed, kes kujundavad Eesti tulevikku õpetajatena. Praegu on juba kindel, et kõnelejate seas on kindlasti haridusminister Jevgeni Ossinovski, David Vseviov ja Jaak Aaviksoo. Hariduslava teemad panid suuresti kokku Noored Kooli programmi vilistlased ja algatuse Huvitav Kool kogukond.

„Laval räägivad ettevõtjad koolist ja nende endi rollist Eesti hariduse mõjutamisel,“ sõnas Helen Sabrak, Noored Kooli programmi vilistlane ja üks tänavuaastase Hariduslava kava koostajatest. „Püstitame intrigeeriva küsimuse, et kas äkki oleks aeg koolides hindamine kui selline üldse lõpetada ja liikuda tagasiside andmisel uutele tasanditele. Sõna saavad õpilased ise, et arutleda milline on hea kool õppimiseks.“

Sabraku sõnul kajastuvad lava teemades kõige aktuaalsemad ja sisulisemad küsimused, mida Eestis hariduse vallas on viimase aasta jooksul arutatud. Samuti on selge, et need teemad puudutavad kõiki eestimaalasi.

„Koolis luuakse igapäev kild killu haaval meie riigi ja rahva tulevikku ning on oluline küsida kuidas meil läheb ning aidata kaasa, et läheks veel paremini,“ sõnas Sabrak. „Asjatundlike ja põnevate esinejate kõrval teeb Arvamusfestivalist erilise sündmuse just kohale tulnud kuulaja, kes on kõigi teemade aktiivne kaasarutaja. Ootame Hariduslaval osalejatelt põnevat kaasaelamist, palju küsimusi ja ideid, mida vestlustes läbi arutada.“

Üks olulisemaid ja parasjagu maailmas toimuvaid protsesse kõnetavamaid teemasid on kindlasti julgeolek, nii on ka arutletakse ka Hariduslaval teemal „Haridus kui julgeolekugarantii“, kus tuntud arvamusliidrid eestlaste ja venelaste hulgast lahkavad koolisüsteemi võimalusi ja ohte riigi julgeoleku tagamisel.

Arvamusfestivali programmi koostamisega tegeleva meeskonna vabatahtlik Marleen Pedjasaare sõnul andsid andsid haridusarutelude teemade paika panekul mõtteainest nii meie õpilaste PISA testi tulemused kui ka õppekavade normatiivid. Teine oluline koht, kust ideid saadi, oli veebruaris toimunud ideekorje, mille kaudu said oma mõtteid ja ettepanekuid väljendada kõik Eesti elanikud.

„PISA testi tulemused näitavad, et Eesti kool pole halb, kuid meie õpilased pole homseks ühiskonnaks päris valmis – meil pole piisavalt enesekindlaid, loovaid, ettevõtlikke inimesi,“ ütles Pedjasaar. „Ühelt poolt on Eesti laste õpitulemused maailma parimate hulgas, teisalt on Eesti õpetajate hinnangud enesekindlusele, eneseusule, eesmärgikindlusele rahvusvahelises võrdluses ühed kehvemad.“

Lisaks hariduslavale on mõlemal festivalipäeval üks haridusteema ka mäe- ja orulaval. Reede õhtul arutletakse, kas klassikaline kool elab praegu oma viimaseid päevi; laupäeval püütakse jälile saada, kuhu kaob koolirõõm. Mäe- ja Orulava on ainsad lavad, mille programmi paneb kokku Arvamusfestivali meeskond.

Haridusteemad Mäe- ja Orulaval
Reede, 15. august
19:00-20:30 Klassikalise kooli viimased päevad?
Laval on Martin Saar, Robert Peetsalu, Tiiu Kuurme. Modereerib Aro Velmet

Laupäev, 16. august
12:30-14:00 Kuhu kaob koolirõõm?
Laval on Alo Savi, Margit Sutrop. Modereerib Rasmus Rask

Hariduslava kavaga saab tutvuda siin.

Lugu ilmus 3. juunil Järva Teatajas.

The post Festivalil on oluline kaal haridusaruteludel appeared first on Arvamusfestival 2014.

„Korraldame festivali eesmärgiga, et sellest kasvab sammhaaval hinnatud, vaba ja inspireeriv arutelukeskkond aktiivsetele eestimaalastele,“ sõnas Arvamusfestivali üks korraldajatest, Urmo Kübar. Just tema juhtis meeskonda, kes pani kokku programmi Mäe- ja Orulavale. Need on ainsad lavad, mille programmi koostab festivali korraldusmeeskond, kõik teised arutelud sünnivad erinevate organisatsioonide ja ühenduste koostöös.

Mäe- ja Orulaval peetakse kahe päeva jooksul peaaegu 20 arutelu Eesti jaoks olulistel teemadel. Vaetakse, kas on mõistlik väljarännet peatada, kuidas ja mida ette võtta meie maavaradega, uuritakse, kuhu kaob koolirõõm, peetakse nõu, milline peaks olema riigi roll ettevõtluses. Kõneks on ka julgeolek, elu maapiirkondades, eestimaalaste tervis, samuti Eesti tark ja pehme võim. Veel küsitakse, milline on saja-aastase Eesti Vabariigi tulevik. Festivali alustab endiste peaministrite arutelu “Mida teeksime täna teisiti?”. Viimases arutelus kohtuvad parlamendierakondade juhid. Arutelude pealkirjad ja toimumisajad on juba üleval festivali kodulehel, neis osalevate arutlejate nimed avalikustatakse järk-järgult suve jooksul.

„Meie vabatahtlikest meeskond on terve kevade ettevalmistustega tegelenud ja tänasest kodulehel oleva programmi kokkupanekuks tegi tööd kümneid inimesi. Palju ideid saime veebruaris toimunud teemakorjelt, kust kogunes üle saja ettepaneku,“ sõnas Kübar, tunnistades, et kõiki ideid polnud kahjuks võimalik Arvamusfestivali ametlikku programmi mahutada. „Neile, kes oma teemat ei leia Mäe- ega Orulavalt või mõnelt teemalavadest, jääb mõistagi veel vaba mikrofon või siis võimalus mistahes vabal muruplatsil maha istuda ning arutelu käima tõmmata.“

Arvamusfestival toimub tänavu 15.-16. augustil Paide Vallimäel, tegemist on ärksate ja aktiivsete inimeste kohtumispaiga ja mõttevahetuskohaga Eesti ühiskonnale ja inimestele olulistel teemadel. Festivali eesmärk on tuua kokku erinevaid vaatenurki ja ideid, et arutelude tulemusel sünniks uusi teadmisi, alguse saaksid uued ühiskonna jaoks kasulikud ettevõtmised ning areneks arutelukultuur Eestis. Arvamusfestival toimus esimest korda eelmisel aastal, kui kahe päeva jooksul peeti ligi 50 arutelu ja õpituba, arutelulavadel diskuteeris 200 inimest, osalejatena oli kohal umbes 2000 inimest.

Arvamusfestivali tänavust esialgset programmi vaata siit.

Lisainfo:
Urmo Kübar
Arvamusfestival 2014 sisutiimi juht
Tel: 522 6504
E-post: urmo.kybar@arvamusfestival.ee

The post Teise Arvamusfestivali kavas üle 150 sisuka arutelu appeared first on Arvamusfestival 2014.

Eilset festivalipäeva kokku võttes ütles näitleja Henrik Kalmet, et arvamusliidri asemel võiksime rohkem rääkida liiderarvamusest — oluline peaks olema arvamus, mitte see, kes ütleb.

Salvestust Henrik Kalmeti humoorikast ja teravast päevakokkuvõttest saab vaadata ERRi meelelahutusprogrammist Menu.

The post Henrik Kalmet: Võiks olla liiderarvamus, mitte arvamusliider appeared first on Arvamusfestival 2014.

Mitmed tema teravad märkused ja mahlased näited pälvisid publiku aplausi, kas heakskiidu tõttu või siis hoopiski huumori ja reaalsuse kokkusulamisel tekkinud absurditundest. Küsimisvooru ajal avaldati arvamust, et Kender kaaperdas arutelu, kuid päris nii see siiski ei olnud, kuigi Indrek Neivelt jäi tema tõttu kindlasti rohkem tahaplaanile kui oleks tahtnud. Diskussiooni eestvedaja oli Kaja Kallas.

Sõnastuse leidsid paljud mõistlikud ideed ja järeldused, mida on ka eelnevalt ajakirjanduses sõnastatud, kuid mis kaovad fookusest, sest ei ole koheseks võluvitsaks vaesusprobleemi lahendamisel.

Kärt Mere nentis, et vaesuse hinnaks võib olla 35 000 inimelu aastas, mis on tingitud ärahoitavatest põhjustest näiteks tööõnnetused, väikelastega juhtuvad õnnetused ja sõltuvushäiretega inimeste surmad, mis kõik on üht- või teistviisi tingitud vaesuse erinevatest vormidest. Võtmeküsimuseks nimetas ta vaesustkogeva inimese esmast kontakti abipakkujaga – kas abivajajat koheldakse väärikalt. Keegi ei taha tunnistada, et ta on vaene ja ei saa hakkama, ja paljud on selle tõttu meelt heitnud, sest neisse on suhtutud kui saamatutesse või mittevõrdsetesse. Sellised inimesed ei lähe enam kunagi abi paluma.

Mere pakkus välja meetodi, mis aitaks välja murda vaesuse nõiaringist – riiklikult tagatud teenustepakett, mis toetaks vaesusriskis olevaid peresid (eriti lapsi) piisavalt, et minimaliseerida nõiaringi ja põlvkonniti edasikanduva vaesusesse tagasilangemise ohtu. Praeguste teenustega tundub olevat probleem, et nad ei tööta nende jaoks, kellele nad on loodud. Paljud pered elavad kuu lõpus rahalises mõttes kriisipiiril ja kui sel hetkel peaks juhtuma mõni suurem äpardus, siis on liialt lihtne sattuda vaesusesse. Vaesuse tunnetamise tõttu kannatab ka enesekindlus – inimesed ei julge palka juurde küsida töökoha kaotamise hirmus. Üldiselt soovitas Mere mitte vaadata vaeseid kui üht homogeenset gruppi, vaid kui väga erinevate põhjuste ja taustadega inimesi, kelle probleemide lahendamiseks on vaja individuaalset lähenemist.

Kender nimetas üheks põhjuseks perversseid võlasuhteid, mis viivad laenuvõtjad laenulõksust võlalõksu ja sealt edasi vaesuslõksu. Tema tundus pooldavat end isereguleerivat ühiskonda, kus toimub looduslik valik. Ta esitas küsimuse, kas kõiki üldsegi saab aidata ja kõigi eest vastutada. Kenderi lõpusõnades jäi kõlama, et vaesus on lahe ja sellepärast ei peaks tundma valehäbi, ning riigitolvaneid ei peaks üldse oma maksudega usaldama.

Indrek Neivelt rääkis miinimumpalga tõstmisest ja sellest, kuidas see tegelikult on ettevõtete huvides, sest väljamaale minevatel töötajatel ei ole nii palju kaotada, kui ettevõtetel, kelle tegevuspiirkond jookseb potentsiaalsest tööjõust ja tarbijaskonnast tühjaks. Ta rõhutas, et kõik ettevõtjad ei ole maksimumkasumit tagaajavad šaakalid. Ettevõtjad tahavad, et nende töötajad elaks hästi.

Tegu köitva aruteluga, kus nenditi tõsiasju, mis loodetavasti jõuavad õigete inimesteni piisavalt palju kordi, et neid võimalikke lahendusi hakataks praktiseerima. Jõuti ka järeldusele, et need õiged kõrvad võivad olla meie enda kõrvad – üksteist abistades ja toetades võime teineteisele palju rohkem head teha kui vaid raha andes.

The post Mis on vaesuse hind? appeared first on Arvamusfestival 2014.

Arvamusfestivali poleks olemas, kui Kristi Liiva poleks mõned aastad tagasi sattunud Almedaleni nädalale Rootsis. Just Almedaleni fenomen inspireeris Liivat korraldama Eesti esimest Arvamusfestivali. Aga mida Almedalen endast õieti kujutab?

1968. aasta suvel pidas Rootsi toonane haridusminister Olof Palme Gotlandil ühe pargi kõrval veoauto kastist ühe kõne. Pargi nimi oli Almedalen ja Palme kõnega sai alguse omalaadne traditsioon – rootslased kogunevad Almedalenisse igal suvel, arutlemaks nädala jooksul, kuidas Rootsit paremaks teha.

Miks just Gotlandil? Ilmselt seetõttu, et Palmel oli seal suvekodu. Järgmise etapina tõi Palme oma erakonnakaaslased Gotlandile suvepäevi pidama ning 80ndate algul korraldas sotsiaaldemokraatlik partei Gotlandil esimese majandusseminari. Mõttest innustusid teisedki parteid ja otsustasid samuti kampa lüüa. 90ndate keskel hakkasid lisaks poliitilistele parteidele Almedaleni vastu suuremat huvi tundma ka teised organisatsioonid. Tööandjate organisatsioonid osalesid Almedalenil esimest korda 1997. aastal, aasta hiljem olid kohal juba ka ametiühingud.

Sealt edasi hakkas Almedalen kiiresti kasvama. Kui 1998. aastal peeti Almedalenis kuus seminari, siis 2001. aastal oli seminare 250, 2009. aastal aga toimus Almedalenil juba umbes 1000 erinevat üritust. Tänavu oli Almedaleni programmis üle 2000 erineva sündmuse, kokku külastas nädala jooksul sündmust umbes 20 000 inimest.

45 aastaga on nädal saanud niivõrd populaarseks, et hotellidesse broneeritakse tube juba umbes aasta jagu ette. Kui Olof Palme esimest kõnet kogunes kuulama paarisaja inimese ringis, siis nüüd, 45 aastat hiljem kuulasid tuhanded inimesed praeguse peaministri Frederik Reinfeldti kõnet.

Miks nad kõik Almedalenisse tunglevad? Aga sellepärast, et rootslastele on Almedalen võimalus kaasa rääkida selles, mis ühiskonnas toimub ja kuhu suunda peaks Rootsi edasi liikuma.

„Almedalen on suurepärane näide sellest, kuidas demokraatia peaks päriselt toimima,“ sõnas Karin Lindvall, üks Almedaleni nädala korraldajatest, kui küsisin temalt, miks on Almedalen rootslastele niivõrd oluline. „Ma usun, et me peame tulema kokku ja arutlema erinevate teemade üle, unustades organisatsioonilised piirid. Seda kasvõi selleks, et suudaksime paremini aru saada ühiskonna eri kihtide erinevatest võimalustest.“

Lindvall usub, et Almedalenist võidavad kõik – poliitikud, meedia, MTÜd, ettevõtted – ja just selle pärast tullakse Almedalenile igal aastal ühe uuesti ja uuesti tagasi. Kui selline aruteluvorm ei meeldiks ega tooks Rootsi ühiskonda uut hingamist, ju siis ka ei tuleks igal aastal aina rohkem inimesi sündmusest osa võtma.

„Almedalen pakub erinevatele huvigruppidele, organisatsioonidele, ettevõtjatele ja poliitikutele võimaluse kohtuda ja arutleda sotsiaalsete küsimuste üle, tehes seda mitteametlikumas õhkkonnas,“ lisas Lindvall. „Almedalenil arutatakse ja pööratakse tähelepanu igasugustele erinevatele probleemidele. Me siin Rootsis lahendame küsimusi tihti läbi diskussiooni ja kompromissi, see haakub samuti hästi Almedaleni põhimõtetega.“

Lindvall tõi välja, et sageli lükatakse debatt mõne ühiskonna valupunkti üle käima Almedalenis. Valimisaastatel on aga just Almedaleni nädal tihti kampaaniate avalöögiks ning aruteluplatsile tiritakse teemad, mis seotud töötuse, majanduse ja heaoluühiskonnaga.

„Mulle tundub, et Almedalen on suurepärane viis tõsta kodanike huvi sotsiaalsete küsimuste vastu. Samuti on see hea viis näitamaks, et meil kõigil on võimalus kaasa rääkida ja osaleda ühiskonna jaoks olulistes debattides,“ ütles Lindvall veel.

The post Almedalen? Mis see veel on? appeared first on Arvamusfestival 2014.

Arvamusfestivali esimesel arutelul avaldas ajakirja Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho lootust, et Paides toimuvatest vestlustest tõepoolest tolku on.

Ja pakkus välja, et kui Viljandis toimub Viljandi Folk, siis Paides aset leidvat sõnarokifestivali võiks edaspidi nimetada „Paide Tolk“.

The post Uus nimi Arvamusfestivalile: Paide Tolk appeared first on Arvamusfestival 2014.