Lisaks pealavade diskussioonidele leiab esimeselt sõnarockfestivalilt ka erinevate Eesti meediaväljaannete poolt juhitud intrigreerivaid ning kaasa rääkima kutsuvaid vestlusringe. Delfi ja EPLi lava esimene arutelu “Kool matsi ei riku” keskendus tänase haridussüsteemi väljakutsete kaardistamisele, tekitades seeläbi rohkelt elavat arutelu.

Arutelu modereeriv EPLi ajakirjanik Priit Simson tulistas vestlusringi alustades kohe haridussüsteemi südamesse, uurides EPLi ja Delfi telgi ümber kogunenud rahva käest, kui suur probleem on koolis distsipliin.

Kui õpetajatele antakse piisavalt loovat vabadust, valitseb klassis ka distsipliin

Haridus- ja teadusministeeriumi nõunik Piret Sapp avaldas siin arvamust, et kui koolijuht kujundab koolis organisatsioonikultuuri, kus nii ta ise kui õpetajad lähtuvad ennekõike õpilase huvidest, siis ei peaks üldse distsipliinist rääkima.

Laupa kooli direktor Kaarel Aluoja pidas distsipliini koolikeskkonnas vajalikuks just töö tehtud saamise seisukohalt. “Ma ei ütle, et kõik koolis peavad käima ühte jalga, kuid klassis on siiski oma kindlad nõudmised, mida lapsed peavad seal saavutama,” selgitas ta. Samas möönas ta, et koole on Eestis erinevaid ja seeläbi ka lähenemised distsipliinile erinevad.

Kultuurikriitik ja Tartu Waldorf kooli pedagoog Mihkel Kunnus tõi välja, et koolis on puudu autoriteedist kasvatuse puhul. Siin pidas ta oluliseks selgitada, et autoriteetsuse all ei pea ta silmas autoritaarsust, vaid eeskuju andmist.

EPLi majandustoimetaja Harry Tuul jätkas seda mõtet öeldes, et eeskujuks olemine on puhtalt õpetajas endas kinni. Õpetaja saab aga eeskujuks olla siis, kui talle jäetakse piisavalt mängumaad ja vabadust. “Kui õpetajale anda vabadus, siis ta suudab leida oma õpilaste tugevad ja nõrgad küljed ning seeläbi end ka kehtestada,” põhjendas ta.

Koolis on puudu sellest, mis ka eesti peres – see on hoolivus!

Pikaajalise koolijuhi kogemusega Kaarel Aluoja juhtis muuhulgas tähelepanu sellele, kuidas koolikeskkonnas on ennekõike puudu meeseeskujudest. Samas tõi ta just oma äsjasele kogemusele tuginedes välja, et tänasel päeval on noort õpetajat kooli raske saada ühelvõi teisel viisil, noortest meesõpetajatest rääkimata.

Kõige olulisema murena tõi ta aga välja selle, et valdavas osas koolides on puudu sellest, mis eesti pereski. See on hoolivus. Samas Laupa kooli näitele tuginedes sai ta rääkida ainult positiivsetest tendentsidest. Kuna seal on tekitatud õpilasest hooliv koolikeskkond, on viimase 4-5 aasta jooksul kooli õpilaste arv liikunud ainult tõusujoones.

Et teravust arutellu lisada sekkus siin Priit Simson, kes tõi välja, et kui vaadata enamuse eesti üldhariduskoolide kodulehekülgi ja nendel kirjas olevaid väärtusi, siis õppijakesksus kajastub neis vähestes – seda nii sõnades ja vormis, kuidas koolid oma väärtusi kirja on pannud.

Õpilaste jaoks on olulisim sõbralik õpetaja ja võrdne suhtumine

Küsimusele, mis on Eesti koolis täna vajaka, soovisid vastata publiku seas nii hiljutised koolilõpetajad, haridustöötajad kui tänase Eesti kooli arendajad.

“Mind häirib kõige rohkem koolis klassiruumi kujundus, kus õpetaja on klassi ees. See on liialt formaalne, nii jääb puudu võrdsusest. Kui sa tunned, et pead suhtlema inimesega, kes on sinust mitme tasandi võrra kõrgemal, siis see takistab ka teadmiste omandamist. Arutelusid on lihtsam luua, kui õpetamine on võrdne,” tõi üks ülikoolitudeng välja.

Noored Kooli programmi raames ise 2 aastat koolis õpetajana töötanud haridus- ja teadusministeeriumi nõunik Triin Noorkõiv tõi äsjase kooliõpilastega kohtumise valguses välja, et laste jaoks on koolis kõige olulisem inimene õpetaja.

“Nad tahavad, et õpetaja oleks sõbralik, ei karjuks nende peale ja kuulaks neid,” kirjeldas Noorkõiv. Samas jäi ta üpris kriitiliseks tänase õpetajakoolituse osas ning ütles, et sellel kindlasti on arenguruumi – aitamaks õpetajatel kasvada just sellisteks eeskuju andvateks haritlasteks, keda lapsed neist ootavad.

Kool ei tohi tappa lapse uudishimu

Pikaajalise matemaatikaõpetaja kogemusega Valter Parve tõi aruteludes kajanud teemade illustreerimisel näite oma kogemusest, kus uuris koolist välja arvatud või lahkunud õpilaste peamisi põhjuseid. Tuli välja, et üle pooltel juhtudel oli selleks konflikt lapse ja koolitöötaja vahel, mis oli lapse hinges suure ebaõigluse tekitanud.

Arutelu võtsid ilusti kokku kuulajaskonna hulgas olnud Eesti Maaomavalitsuste Liidu tegevdirektori Ott Kasuri sõnad: “Nõustun, et kool peaks toetama pereväärtusi. Kool peab võimaldama tulevastele põlvkondadele uudishimu ja annete avastamist. Seda uudishimu ei tohi ära tappa. Vana paradigma on asendumas grupitöö, koostegemise ja koostööga. Sellega ongi koolirõõm väga otseselt seotud.”

The post Mis on Eesti koolis täna vajaka – autoriteetsus, vabadus, õppijakesksus või puhas inimlik hoolivus? appeared first on Arvamusfestival 2014.