Orulaval sai kuulata arutelu “Eesti tark võim”, mida vedas Linnar Viik. Diskussioonist võtsid osa Kristi Tiivas, Kristiina Kallas ja Keit Pentus-Rosimannus.

Arutelus võeti üles eestlase tugevused kui ka nõrkused. Arutleti nii pehme kui tugeva võimu eeliste üle. Mis on siis targa võimu tunnused? Eestlaste julgus erineda ning paindlikkus väljaspoolt tulevatele muutustele.

Pentus-Rosimannus: “Targa võimu üks omadusi on oskus mängida välja oma tugevusi. Meie tugevuseks on meie väike riik, mis annab eelise kiiremateks muudatuste tegemiseks kui suures riigis. Väike riik on rohkem muudatustele avatud.”

Kuna Orulava publiku seas ei olnud selleks ajaks veel julgeid arvamuse avaldajaid tekkinud, siis moderaator Linnar Viik valis välja kuulaja, kes sai öelda arvamuse Eesti pehme võimu ärakasutamisest. Inimeste seast võis välja tuua mõtte, et me toodame iga päev võimu läbi soojuse ja kontaktide.

Arutelu käigus tekkis palju ideid just selle suhtes, kuidas riik peaks kaasa aitama pehme võimu ärakasutamisele ja mille kaudu riigi nõrkust suunata tugevuseks. Tuleks julgustada noori loomaks kontakte välismaailmaga, kas õppides või töötades. Laiendades teadmist Eestist laiemalt, luues läbi selle suhtlusvõrgustikke, suurendab riigi tarka ja pehmet võimu.Tuleks edendada rohkem õpilasvahetust, tutvustada kultuuri, et tekitada kultuuridevahelist lõimumist.

Samas aga jõuti järeldusele, kuna pehme võim on madala tootlikkusega ning pole kindel, kas ka toimib, siis rõhutakse pigem tugevatele tegudele, mis toovad valimistel hääli.

The post Orulaval: nõrkuse suunamine tugevuseks appeared first on Arvamusfestival 2014.

Lapse karistamine on aktuaalne teema iga lapsevanema jaoks. Aina enam tuuakse argumenteeritud võrdlusi teaduspõhise ja kogemusliku “see keretäis jäi mulle eluks ajaks meelde” lastekasvatuse stiilide vahel. Üldiselt jagunes publik ka tänasel selleteemalisel arutelul kahte leeri, kuid tõdeti, et igat last ja igat lapsevanemat on võimalik aidata paremaks saada.

Selge on see, et kõige jubedamaks on lapse jaoks füüsiline karistamine. Palju on täiskasvanuid, kes on lapsena saanud vitsa või rihma ning mäletavad seda tänaseni kui käitumistmuutvat kogemust, mis õigustab teatud juhtudel ka nende endi laste füüsilist karistamist. Teisalt kõlas publiku ja paneeli hulgast veendumus, et füüsiline karistamine on alati lapse jaoks alandav ja traumeeriv kogemus isegi, kui tulemus on näiliselt positiivne.

Arutelu liikus küsimuse suunas, kas heaks lapsevanemaks saab õppida ning mis on osade lapsevanemate halbade vanemlike oskuste põhjuseks? Jürgen Rakaselg tõi välja oma kogemuse erikoolide ja vanglatega ning pakkus, et põhjuseks võib olla põhjus-tagajärg suhte mittemõistmine ja seda nii laste kui täiskasvanute puhul. Inimesed teavad, et kui on halb käitumine A, siis sellele järgneb karistus B, kuid nad ei tea mis oleks korrektne käitumine ning selle tõttu nad ei mõista, miks nad karistada saavad.

Päeva jooksul juba mitmendat korda alanud vihmasadu ei suutnud arutelu summutada. Publikule väga palju sõna andnud moderaator, Toomas Roolaid, kutsus kõiki telgi alla ning vihmavarjuta inimestele jagati keepe. Ilmamuutus elati üle suuremate ebamugavusteta.

Kaileen Mägi väljendas väga selgelt oma usku inimese kõikvõimsusesse ja lapsevanema võimesse muuta oma kasvatuskäitumist ja suhtumist. Tema tõi ka kõige eredama näite sellest, kuidas salaja tädi ja onu autoostu raha külalastele jagades ja sellega vahele jäädes, tabas ta juba läheneva tädi pilgust ära enda süüteo ja selle koslepi, mille ta mõni hetk hiljem sai.

Paneelis osalenud Kadri Järv-Mändoja ja publikus olnud pereterapeut olid ühel meelel, et ei tohiks liiga kinni jääda vanema rolli. Iga lapsevanem on isiksus, kes vajab võimalusi areneda ka omaette ja koos oma partneri või abikaasaga ka väljaspool vanema rolli. Kadri rõhutas veel sedagi, et kunagi ei tohiks tunda piinlikkust abivajamise ees. Suhtumine, et abivajaja on saamatu ja läbikukkunud, ei paranda kellegi jaoks midagi ning võib olla üheks põhjuseks miks Eestis perekoolitused ei ole veel nõndalevinud kui võiks.

The post Vits või präänik? appeared first on Arvamusfestival 2014.

“Eesti majandus on praegu languses, see on tõsine makromajanduslik probleem,” ütles arutelu kokkupanija, ettevõtja ja arvamusfestivali vabatahtlik Erki Peegel. “Midagi tuleb ette võtta. Küsimus on, mis suunas liikuda: kas peab olema eelkõige aktiivne riik ja oma rolli suurendama? Või peaks tagant lükkama ettevõtjate enda aktiivust ja andma neile rohkem loomevabadust?”

Näiteid sellest, et Eesti on liikunud riigikapitalismi suunas, on Peegli hinnangul mitu: Estonian Airi ja Eesti Raudtee taasriigistamine, suured riiklikud toetused ettevõtjatele Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kaudu, Edelaraudtee liinide opereerimise minek Elroni kätte. Tallinnas räägitakse munitsipaalpanga loomisest ja jäätmekäitluse munitsipaliseerimisest, juba töötab pealinnas munitsipaalpood.

“On palju arenguid, kus riik on oma rolli kasvatanud,” ütles Peegel. “Arutelu keskendubki sellele, kas nii on õige, kas nii on hea. Kas oleme riigiga ühel meelel või mingis kohtades riik ei ole nii hea peremees ettevõttele kui eraettevõtja võiks olla; kas see on paratamatu suund, et riik mängib ettevõtluses järjest suuremat rolli või tasuks usaldada rohkem ettevõtjat, kes saab paremini aru nii klientide vajadusest kui suudab ka oma teenuseid paremini eksportida ja läbi selle riigile paremini maksuraha teenida?”

Arutelu “Riigi roll ettevõtluses” algab arvamusfestivalil reedel, 15. augustil kell 14.

Osalevad Erkki Raasuke LHV pangast, ettevõtja Viljar Arakas, Arengufondi juht Tõnis Arro ja Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud Rainer Kattel. Modereerib Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel.

Lisaks sellele on Arvamusfestivalil ka ettevõtluslava, mille programm on kokku pandud erinevate organisatsioonide koostöös.

Äripäev on üks neist, kes on ettevõtluslava kavasse oma panuse andnud ning kutsub kõiki arutlema selle üle, kelle asi on inimese finantstulevik. Kindlalt on lubanud osaleda ettevõtja Jüri Mõis, väikeinvestorid Rene Ilves ja Jaak Roosaare.

Äripäeva arvamustoimetuse juht ja arutelu korraldaja Vilja Kiisler usub, et juba enne vanaks jäämist on oluline endale teadvustada: igaüks vastutab oma rahaasjade eest ise ning ainsad võimalused kindlustada oma finantstulevikku pole pensionisambad. “Tahaksime näidata, et on palju ägedamaid võimalusi. Mis, mõistagi, eeldavad teadmisi ja oskusi, sest kätkevad riske,” lausus Kiisler. “Tahaksime inimestesse süstida vastutustunnet oma finantstuleviku suhtes ja näidata, et palju sõltub endast, seetõttu tasub võtta aktiivne roll juba varakult.”

Nädala lõpuni saab veel hoogu anda
Veel pühapäevani saab arvamusfestivalile hoogu anda Hooandja keskkonnas. Osaliselt hooandjate toel ehitatakse üles Mäe- ja Orulava ehk kaks suuremat lava, mille programmi paneb kokku arvamusfestivali meeskond.

“Tänavu tahaksime pöörata veelgi rohkem tähelepanu sellele, et kõigil oleks festivalil hea olla,” ütles festivalikeskkonna juht Sven Soomuste. “Hooandjatelt saadud rahaga tahame muuta festivaliala hubasemaks, et mugavam oleks nii neil, kes lava peal, kui ka neil, kes on lava ümber.”

Soomuste hinnangul võiksid inimesed festivali Hooandjas toetada, sest see on võimalus osaleda protsessis, mis puudutab meist igaühte ehk muuta meid ümbritsevast paremaks ja teha seda sõna abil. “Teate ju küll seda laulu Nukitsamehe filmist: “Kas me teame, kas me teame lahke sõna võimu, sageli me kuulma peame kärkimist ja sõimu, head lapsed, need kasvavad vitsata, arm aitab enam kui hirm”,” lisas ta.

Lugu ilmus teisipäeval, 17. juunil Järva Teatajas.

Arvamusfestivali majandusteemad
Reede, 15. august
Orulava
kl 14 “Riigi roll ettevõtluses”

Ettevõtluslava
kl 13 “Ettevõtja tee – sõit Ameerika mägedel?”
kl 17 “Väike ja kallis riik – kas nii oli, on ja jääb?”
kl 19 “Sini-Musta-Valge kaart: tule ja jää Eestisse, Talent!”

Laupäev, 16. august
Orulava
kl 15 “Mida teha meie maavaradega?”

Ettevõtluslava
kl 13 “Mida on vaja loomemajanduse arenguhüppeks?”
kl 15 “Paneme kasvama Eesti jõukuse puu!”
kl 17 “Minu finantstulevik – kelle asi see on?”
kl 18 “Kuidas saab disain aidata Eesti Posti/Omnivat?”

Sotsiaalse innovatsiooni lava
kl 14 “Ettevõtted sotsiaalsete probleemide lahendamisel ─ vedurid või pidurid?”
kl 18 “Sotsiaalne ettevõtlus – kas saab Eestis hakkama?”

The post Milline peaks olema riigi roll ettevõtluses? appeared first on Arvamusfestival 2014.

Veebruarikuine avatud ideekorje tõi Arvamusfestivali sisu kokku panevale meeskonnale sadakond ettepanekut tänavusteks debatiteemadeks. Ettepanekute arvu järgi olid popimateks valdkondadeks haridus, majandus ja rahvastik, kuid arutelusid sooviti ka näiteks teemadel nagu vaikus, Maa kosmiline ajalugu, metafüüsika või transhumanism.

Umbes pooltel juhtudel oli idee pakkuja valmis ka arutelu korraldamise enda peale võtma, mis on ka festivali korraldajate idee – mida rohkem erinevaid tegijaid, kes lähtuvad Arvamusfestivali heast tavast ning eesmärgist aidata kaasa arutelukultuuri arengule ja selle kaudu uute teadmiste tekkimisele-levile ühiskonnas, seda sisukam ja huvitavam festival saab.

Märtsis on meie peamine ülesanne olnud vaadata, millised valdkonnad võiksid saada eraldi lava ning millised teemad tuua Mäe- ja Orulavale. Need lavad on ainsad, mille programmi festivali korraldusmeeskond ise kokku paneb.

Mõlema ülesandega on töö poole peal, sihiga programm valmis saada aprillis-mais. Laias laastus oleme vaielnud, milliseid teemasid Mäe- ja Orulavale tuua, küll aga pole veel täpselt sõnastatud iga arutelu teemat, mille järel järgmise tööna algaks osalejate leidmine. Kindel on see, et neil lavadel arutatakse 15.-16. augustini haridus-, lõimumis-, väljarände, julgeoleku, majandus-  ja maaelu küsimusi, aga ka näiteks küsimusi dopinguvabast spordist ja valikuvabadusest tervishoius. Festivali lõpetab 2015. aasta Riigikogu valimiste esinumbrite ehk peaministrikandidaatide debatt.

Muid lavasid tuleb vähemalt tosinkond ning neid on omakorda kolme tüüpi. Mäe- ja Orulavaga sarnast “kirjut” programmi pakuvad meedialavad, millega tulevad välja kõik meie suuremad meediakontsernid. Erakonnad pakuvad Paides taas arutelusid oma maailmavaatetelkides. Ning kolmandaks kerkib Vallimäele mitmeid ühe- või kahepäevaseid teemalavu, mille programmi panevad üksi või mitmekesi kokku vastava valdkonna organisatsioonid. Ka see loetelu pole veel lõpuni valmis, kuid tõenäoliselt võib sel aastal arvestada näiteks hariduse, ettevõtluse, rahvastiku, keskkonna, vabakonna, linnaruumi, arengukoostöö jt selliste lavadega.

Neile, kelle pakutud teemad ei mahu ei Mäe- ega Orulavale või mõnele teemalavadest, jääb mõistagi veel avatud mikrofon või siis võimalus mistahes vabal pinnal maha istuda ning arutelu käima tõmmata.

The post Festivali kava valmib mais appeared first on Arvamusfestival 2014.