„Järgnes Avatud Ühiskonna Foorum, kus tõdeti ühiselt, et Eestil tuleb leida lahendusi anonüümse netisõimuga võitluses – ehkki seda toodab käputäis, on selle kahjulik mõju avaliku sõna kvaliteedile ja väljendusjulgusele on olnud korvamatu,“ sõnas Avatud Eesti Fondi (AEF) kommunikatsioonijuht Andri Maimets. „Küsime, mis on aastaga juhtunud ning kui kaugel on Eesti riik vihakõne kriminaliseerimisega.”

Arutelus saab osaleda laupäeval, 16. augustil kell 13.00 Delfi ja Eesti Päevalehe laval. Lavale tulevad Linnar Viik, Karmen Turk ja justiitsminister Andres Anvelt, moderaator on Delfi toimetaja Madis Vaikmaa. Samal päeval on AEFi eestvedamisel Postimehe laval artelu Venemaa inimõiguste ja poliitilise olukorra mõtestamisest ning Euroopa Liidu viiest võimalikust tulevikustsenaariumist.

„AEF on oma sarjaga “Venemaa hääled” aidanud juba aastaid mõtestada poliitilist ja inimõiguste olukorda Venemaal, kutsudes Eestisse vene mõtlejaid, kodanikuaktiviste ja inimõiguslasi,“ sõnas Maimets. „Arvamusfestivali Postimehe laval võtame selle teema koos ajakirjanike ja inimõiguslastega taas põhjalikult ette. Ja just nii, nagu peame oluliseks meist ida pool toimuva mõtestamist, tahame avalikkust ärgitada enam sõna võtma ja kaasa rääkima ka Euroopa Liidu teemadel.”

Oma õla paneb AEF veel alla laupäevasele arutelule „Eesti tark võim“, kus vesteldakse selle üle, mis on eesti pehme (või tark) võim, milline on selle potentsiaal ja kuidas saaksime seda julgemalt ja nutikamalt maailmas heas mõttes ära kasutada. Arutelu modereerib Linnar Viik.

Reedel aga saab kiigata eesti vabakonna tulevikku – Vabakonna laval on kell 14 arutelu „Okupeeri oma tulevik!“, mida juhib AEFi juht Mall Hellam. Uuritakse, kas paarikümne aasta pärast kõneletakse endiselt „kolmandast sektorist“ või mõistame „vabakonna“ all hoopis mingit uut demokraatlikku elukorraldust, kus puuduvad piirid avaliku võimu kandjate ja teostajate vahel ning igaüks saab teda huvitavas küsimuses talle sobivas vormis kaasa rääkida? Millist tulevikku lubavad ennustada ühiskonna ja tehnoloogia praegused arengud, milline võiks olla tõeline unistuste kodanikuühiskond ja kuidas selle kujundamisele kaasa aidata?

Laval kohtuvad Euroopa Parlamendi sotsiaaldemokraatide aseesimees Marju Lauristin, kohalik aktivist ja vabakundlane Gea Kangilaski, piraadiparteilane ja samuti vabakundlane Märt Põder ning Peeter Vihma, filmi “Okupeeri oma müür” üks autoreid.

Lugu ilmus 1. juulil ajalehes Järva Teataja.

The post Avatud Eesti Fond toob festivalile oma olulised teemad appeared first on Arvamusfestival 2014.

Arvamusfestivali üks suurimaid toetajaid Avatud Eesti Fond (AEF) tegi meile tänavu ootamatu kingituse – taotlesime toetust 13 000 eurot, saime aga 15 000. Muidugi tegi see korraldustiimi väga-väga rõõmsaks ning liigutas meid südamepõhjani.

AEFi juht Mall Hellam ütles meile sel nädalal, et ilma fondi toetuseta oleks meil eelmisel aastal olnud üsna keeruline. Tal on tuline õigus! Meil on väga hea meel, et Arvamusfestival mullu suuresti tänu AEFi toetusele esmakordselt toimus ja et tänavugi ootame AEFi abiga kõiki huvilisi taas 15.-16. augustil Paide Vallimäele. Ilma toetajateta poleks Arvamusfestivali, seega uurisime Mall Hellamilt, miks AEF festivali toetab ning mis plaanid neil tänavusel festivalil on.

Mall Hellam, miks AEF otsustas Arvamusfestivali toetada ja miks otsustati toetada niivõrd suure summaga?
Avatud Eesti Fondi ettevõtmiste ja koostööprojektide üks eesmärke on tugevdada ühiskonda, kus hinnatakse arvamuste paljusust ja avatud arutelusid inimeste, aga ka nende ühenduste ja võimukandjate vahel. Oleme peagi juba veerandsada aastat andnud hoogu algatustele, millest on meie meelest me ühiskonnas puudus ning mis meid avatumaks ja targemaks muudavad. Ka suhtluslõhe võimukandjate ja inimeste vahel on ühiskonnas kasvanud ohtlikult suureks. Just seepärast olime valmis õla alla panema nii mullukevadisele Rahvakogu arutelupäevale, mis vaagis meie parteide poliitilist käitumist ja kutsus inimesi üles mõtlema seaduseloomele kui ka suvel esmakordselt korraldatud Arvamusfestivali algatusele, millest kindlasti kujuneb Eesti inimeste suurim ja sisukaim avalikus ruumis toimuv väitlusfoorum.
Ilma meie toetuseta olnuks festivalil raske, et mitte öelda võimatu, sellises mahus esimest korda toimuda. Nii pidasime seda nii Rahvakogu kui ka Arvamusfestivali puhul iseenesest mõistetavaks.

Miks on tähtis, et selline sündmus Eestis toimuks ja elujõuline oleks?
Pidev avalik arutelu, oma seisukohtade väljendamine ja nende argumenteerimine, vaidluses ühise tõe või koosmeele leidmine – aga ka konsensuse otsimine – on demokraatliku ühiskonna üks aluseid. Arvamusfestival, haarates endaga ja endasse nii vabaühendused, erakonnad, ettevõtjad, kultuurirahva, ajakirjanduse kui ka laiema avalikkuse ongi ju väike mudelühiskond. Me arutleme, kuulame, väitleme, ent teeme seda omast vabast tahtest, seltsiks soojad suvepäevad, hea meelelahutus, sõbrad, aga ka teistmoodi mõtlejad.

Kuivõrd oluline on AEFi jaoks see, et Arvamusfestivali korraldatakse vabatahtliku tööna?
Millegi vabatahtlikkuse alusel korraldamine, saati veel nii suure ürituse läbiviimine, on alati märgiline. See näitab, et suurele hulgale inimestele läheb korda see, millises ühiskonnas ja millistest väärtustest lähtuval maal me elame ning nad on valmis selle jaoks pühendama oma aega ja energiat. Vabatahtlik töö käib kodanikuaktiivsusega loomulikult käsikäes, see liidab väga erinevaid inimesi ja põlvkondi ning toob meid üksteisele lähemale.

Olete ise ka festivalile tulemas, mis plaanid fondil Arvamusfestivalil on? Mida tänavu festivalilt ootate?
Oleme kohal kindlasti ka tänavu ning tahame aktiivselt aidata kaasa sellele, et meie ühiskonda puudutavad ja mõjutavad arutelud ei jääks soiku või olemata.
Kindlasti soovime pöörata tähelepanu teemale, mille tõstatasime meediajuhtidega ka eelmisel aastal, anonüümsele vihakõnele ja sellele, kuidas on peavoolu meedia nõuks võtnud nii lugejaid kui ka inimesi, kellest räägitakse, pahatahtlikkuse ja solvamise, aga ka halva ja labase keelekasutuse eest kaitsta.
Samuti on meile oluline Euroopa ja sellega ka Eesti tulevik – ehkki vähenenud on kartused, et euroliit oleks kokku kukkumas, ei ole kahtlust, et ees seisavad tõsiseid arutelud selle üle, kuidas ühiselt toime tulla euroliitu räsivate rahanduslike, majanduslike, poliitiliste ja ühiskondlike probleemidega. Meile on oluline ka Ukraina ja selle riigi tulevikku puudutav ning tänase Venemaa olemuse lahtimõtestamine ning Venemaa võimalikud valikud rahulikuks kooseksisteerimiseks läänega.

Arvamusfestivali eelarve on tänavu ligikaudu 40 000 eurot. Sellest 15 000 eurot tuleb Avatud Eesti Fondist.

The post Mall Hellam: Toetame algatusi, mis muudavad ühiskonda avatumaks appeared first on Arvamusfestival 2014.