Arvamusfestivali poleks olemas, kui Kristi Liiva poleks mõned aastad tagasi sattunud Almedaleni nädalale Rootsis. Just Almedaleni fenomen inspireeris Liivat korraldama Eesti esimest Arvamusfestivali. Aga mida Almedalen endast õieti kujutab?

1968. aasta suvel pidas Rootsi toonane haridusminister Olof Palme Gotlandil ühe pargi kõrval veoauto kastist ühe kõne. Pargi nimi oli Almedalen ja Palme kõnega sai alguse omalaadne traditsioon – rootslased kogunevad Almedalenisse igal suvel, arutlemaks nädala jooksul, kuidas Rootsit paremaks teha.

Miks just Gotlandil? Ilmselt seetõttu, et Palmel oli seal suvekodu. Järgmise etapina tõi Palme oma erakonnakaaslased Gotlandile suvepäevi pidama ning 80ndate algul korraldas sotsiaaldemokraatlik partei Gotlandil esimese majandusseminari. Mõttest innustusid teisedki parteid ja otsustasid samuti kampa lüüa. 90ndate keskel hakkasid lisaks poliitilistele parteidele Almedaleni vastu suuremat huvi tundma ka teised organisatsioonid. Tööandjate organisatsioonid osalesid Almedalenil esimest korda 1997. aastal, aasta hiljem olid kohal juba ka ametiühingud.

Sealt edasi hakkas Almedalen kiiresti kasvama. Kui 1998. aastal peeti Almedalenis kuus seminari, siis 2001. aastal oli seminare 250, 2009. aastal aga toimus Almedalenil juba umbes 1000 erinevat üritust. Tänavu oli Almedaleni programmis üle 2000 erineva sündmuse, kokku külastas nädala jooksul sündmust umbes 20 000 inimest.

45 aastaga on nädal saanud niivõrd populaarseks, et hotellidesse broneeritakse tube juba umbes aasta jagu ette. Kui Olof Palme esimest kõnet kogunes kuulama paarisaja inimese ringis, siis nüüd, 45 aastat hiljem kuulasid tuhanded inimesed praeguse peaministri Frederik Reinfeldti kõnet.

Miks nad kõik Almedalenisse tunglevad? Aga sellepärast, et rootslastele on Almedalen võimalus kaasa rääkida selles, mis ühiskonnas toimub ja kuhu suunda peaks Rootsi edasi liikuma.

„Almedalen on suurepärane näide sellest, kuidas demokraatia peaks päriselt toimima,“ sõnas Karin Lindvall, üks Almedaleni nädala korraldajatest, kui küsisin temalt, miks on Almedalen rootslastele niivõrd oluline. „Ma usun, et me peame tulema kokku ja arutlema erinevate teemade üle, unustades organisatsioonilised piirid. Seda kasvõi selleks, et suudaksime paremini aru saada ühiskonna eri kihtide erinevatest võimalustest.“

Lindvall usub, et Almedalenist võidavad kõik – poliitikud, meedia, MTÜd, ettevõtted – ja just selle pärast tullakse Almedalenile igal aastal ühe uuesti ja uuesti tagasi. Kui selline aruteluvorm ei meeldiks ega tooks Rootsi ühiskonda uut hingamist, ju siis ka ei tuleks igal aastal aina rohkem inimesi sündmusest osa võtma.

„Almedalen pakub erinevatele huvigruppidele, organisatsioonidele, ettevõtjatele ja poliitikutele võimaluse kohtuda ja arutleda sotsiaalsete küsimuste üle, tehes seda mitteametlikumas õhkkonnas,“ lisas Lindvall. „Almedalenil arutatakse ja pööratakse tähelepanu igasugustele erinevatele probleemidele. Me siin Rootsis lahendame küsimusi tihti läbi diskussiooni ja kompromissi, see haakub samuti hästi Almedaleni põhimõtetega.“

Lindvall tõi välja, et sageli lükatakse debatt mõne ühiskonna valupunkti üle käima Almedalenis. Valimisaastatel on aga just Almedaleni nädal tihti kampaaniate avalöögiks ning aruteluplatsile tiritakse teemad, mis seotud töötuse, majanduse ja heaoluühiskonnaga.

„Mulle tundub, et Almedalen on suurepärane viis tõsta kodanike huvi sotsiaalsete küsimuste vastu. Samuti on see hea viis näitamaks, et meil kõigil on võimalus kaasa rääkida ja osaleda ühiskonna jaoks olulistes debattides,“ ütles Lindvall veel.

The post Almedalen? Mis see veel on? appeared first on Arvamusfestival 2014.