1968. aasta suvel pidas Rootsi toonane haridusminister Olof Palme Gotlandil ühe pargi kõrval veoauto kastist ühe kõne. Pargi nimi oli Almedalen ja Palme kõnega sai alguse omalaadne traditsioon – rootslased kogunevad Almedalenisse igal suvel, arutlemaks nädala jooksul, kuidas Rootsit paremaks teha. Just sealt sai inspiratsiooni ka Kristi Liiva, kelle eestvedamisel kogunetakse tänavu teist korda Paidesse, et pidada maha Arvamusfestival.

Miks just Gotlandil? Ilmselt seetõttu, et Palmel oli seal suvekodu. Järgmise etapina tõi Palme oma erakonnakaaslased Gotlandile suvepäevi pidama ning 80ndate algul korraldas sotsiaaldemokraatlik partei Gotlandil esimese majandusseminari. Mõttest innustusid teisedki parteid ja otsustasid samuti kampa lüüa. 90ndate keskel hakkasid lisaks poliitilistele parteidele Almedaleni vastu suuremat huvi tundma ka teised organisatsioonid. Tööandjate organisatsioonid osalesid Almedalenil esimest korda 1997. aastal, aasta hiljem olid kohal juba ka ametiühingud.

Sealt edasi hakkas Almedalen kiiresti kasvama. Kui 1998. aastal peeti Almedalenis kuus diskussiooni, siis 2001. aastal oli arutelüritusi 250, 2009. aastal aga toimus Almedalenil juba umbes 1000 erinevat mõttevahetust. Eelmisel aastal oli Almedaleni programmis üle 2000 erineva sündmuse, kokku külastas nädala jooksul Visbyt eesmärgiga ühiskonnas olulistel teemadel kaasa rääkida umbes 20 000 inimest. Tänavu oli arutelusid juba üle 3000 ja enne festivali ootasid korraldajad isegi kuni 70 000 osaleja.

46 aastaga on nädal saanud niivõrd populaarseks, et hotellidesse broneeritakse tube juba mitme aasta jagu ette. Kui Olof Palme esimest kõnet kogunes kuulama paarisaja inimese ringis, siis nüüd, pea pool sajandit hiljem kuulasid tuhanded inimesed praeguse peaministri Frederik Reinfeldti kõnet.

Miks nad kõik Almedalenisse tunglevad? Aga sellepärast, et rootslastele on Almedalen võimalus kaasa rääkida selles, mis ühiskonnas toimub ja kuhu suunda peaks Rootsi edasi liikuma.

„Almedalen on suurepärane näide sellest, kuidas demokraatia peaks päriselt toimima,“ sõnas Karin Lindvall, üks Almedaleni nädala korraldajatest, kui küsisime temalt, miks on Almedalen rootslastele niivõrd oluline. „Ma usun, et me peame tulema kokku ja mõttevahetust pidama erinevate teemade üle, unustades organisatsioonilised või maailmavaatelised piirid. Seda kasvõi selleks, et suudaksime paremini aru saada ühiskonna eri osapoolte erinevatest võimalustest.“

Lindvall usub, et Almedalenist võidavad kõik – erakonnad, meedia, MTÜd, ettevõtted – ja just selle pärast tullakse Almedalenile igal aastal ühe uuesti ja uuesti tagasi. Kui selline aruteluvorm ei meeldiks ega tooks Rootsi ühiskonda uut hingamist, ju siis ka ei tuleks igal aastal aina rohkem inimesi sündmusest osa võtma.

„Almedalen pakub erinevatele huvirühmadele, organisatsioonidele, ettevõtjatele ja poliitikutele võimaluse kohtuda ja arutleda Rootsi jaoks oluliste küsimuste üle, tehes seda mitteametlikumas õhkkonnas,“ lisas Lindvall. „Almedalenil arutatakse ja pööratakse tähelepanu igasugustele erinevatele probleemidele. Me siin Rootsis lahendame küsimusi tihti läbi diskussiooni ja kompromissi, see haakub samuti hästi Almedaleni põhimõtetega.“

Lindvall tõi välja, et sageli lükatakse debatt mõne ühiskonna valupunkti üle käima Almedalenis. Valimisaastatel on aga just Almedaleni nädal tihti kampaaniate avalöögiks ning aruteluplatsile tuuakse teemad, mis seotud töötuse, majanduse ja heaoluühiskonnaga.

„Mulle tundub, et Almedalen on suurepärane viis tõsta kodanike huvi ühiskonna arengu vastu. Samuti on see hea võimalus kaasa rääkida ja osaleda ühiskonna jaoks olulistes debattides,“ ütles Lindvall veel.

The post Almedalen? Mis see veel on? appeared first on Arvamusfestival 2014.

Täna sai stardipaugu Arvamusfestivali Soome sugulane, SuomiAreena, kuhu sel aastal oodatakse osalema üle 20 000 inimese. Sarnaselt Arvamusfestivaliga said ka nemad inspiratsiooni Rootsi Almedaleni nädalalt ja samamoodi nagu eestlased, otsustasid nad teha omanäolise ja pisut teistsuguse festivali.

Kui Rootsi Almedaleni nädala ajalugu on juba õige pikk – esimene nädal toimus 1968. aastal –, siis soomlaste SuomiAreena kutsus inimesed ühiskonna tuleviku üle esmakordselt arutlema 2006. aastal. Mõte aga tekkis festivali peakorraldajal ja MTV uudistepealikul Esa Nieminenil juba 2004. aastal.

„Oli järjekordne suvi ja järjekordne hapukurgihooaeg. Kolleegid olid puhkusel ning mõtlesin, et võiks küsida ühiskonnalt tähtsate teemade kohta küsimusi, et tekiks diskussioon,“ rääkis Nieminen. „Esitasin peatoimetajale ettepaneku korraldada midagi sarnast sellele, mida tehakse Rootsis Almedaleni nädalal, ehk festival, kus poliitikud ja inimesed räägiksid ühiskonnas tähtsatest asjadest.“

Mõte vajas natuke settimist – 2005. aastal otsustati, et parim koht festivaliks oleks Pori, kus toimuv igasuvine jazzfestival on väga tuntud ja paljude soomlaste arvates iga suve tipphetk. Idee oli, et nende kahe sündmuse ühendamine annaks inimestele võimaluse päeviti osaleda huvitavatel aruteludel, õhtuti aga nautida head muusikat. Pori linn tuli ideega kohe kaasa ning 2006. aasta alguses kuulutati üldsusele, et suvel toimub esimene SuomiAreena, kus tähistatakse vääriliselt ka Soome parlamendi 100. sünnipäeva.

Kui esimesel SuomiAreenal oli kahe päeva jooksul 28 arutelu, siis nüüd kestab festival kaheksa päeva ja lavadel kõlab 115 diskussiooni. Võrdluseks, Arvamusfestivalil on tänavu kahe päeva jooksul kavas vähemalt 150 arutelu, mullu oli arutelusid 50 ringis. Tänavu oodatakse SuomiAreenale vähemalt 23 000 inimest. Niemineni sõnul ei ole rahvarohked arutelud otseselt eesmärk omaette ja kvantiteedist tähtsam on kvaliteet.

„30 inimesega arutelu võib tekitada ühiskonnas palju rohkem mõju kui 300 inimesega arutelu,“ sõnas Nieminen. „Meile on tähtis see, et uued vaatevinklid saaksid tähelepanu. Et näiteks uudistes saaks viidata SuomiAreena diskussioonile ning küsida poliitiku käest, mis ta sellisest väitest arvab.“

Arutelusid peetakse nii soome, rootsi kui ka inglise keeles.

„Meile on tähtis, et arutelud oleksid maksimaalselt üks tund ja viisteist minutit pikad. Siis on inimeste sõnumid lühikesed ja konkreetsed,“ sõnas Nieminen. „Pikad diskussioonid on suviti väga väsitavad, eriti kui õues on palav ja peab päikese käes kaua istuma.“

SuomiAreena ja Arvamusfestival pole aga ainsad suvised kohtumispaigad, mis Almedaleni nädalalt inspiratsiooni saanud – 2011. aastal pidasid ka taanlased maha oma esimese arutelufestivali. Nende Folkemødet on ühe endise ministri sõnul justkui Taani tuntuim muusikafestival Roskilde, ainult õlut juuakse vähem ja juttu aetakse rohkem. Tänavu juunis külastas Folkemødetit nelja päeva jooksul enam kui 90 000 inimest, osales üle 600 erineva organisatsiooni: kohal olid mittetulundusühingud, ettevõtted, tervishoiuasutused, ülikoolid, meediatoimetused. Samuti kõik olulisemad Taani erakonnad, olgu nad siis hetkel parlamendis või mitte. Folkemødeti peakorraldaja Louise Groth-Michelsen ei olnud nad nii suure huviliste hulgaga päriselt arvestanud, enne festivali eeldati, et kohale tuleb „ainult“ 80 000 inimest.

„2011. aastal ootasime tagasihoidlikult umbes 2000 külalist, kuid kohale tuli üle 10 000 inimese,“ sõnas Groth-Michelsen. „Iga toimumisaastaga oleme väga jõudsalt kasvanud nii osalejate kui ka arutlusteemade arvu poolest. Tean, et Saksamaal Berliinis toimus eelmise aasta novembris esimest korda nende „Politikfestival“, kuhu oodati umbes 3000 inimest.“

Ta selgitas, et ka Taanis on festivali korraldamisega tihedalt seotud kohalik omavalitsus, lisaks suur hulk vabatahtlikke. Täpselt nagu Arvamusfestivalil – ka meie teeme festivali teoks koos Paide linnaga ning meie meeskond koosneb inimestest, kes festivali korraldamise eest mingit rahalist tasu ei saa.

Üks suur erinevus Arvamusfestivali ja Folkemødetit vahel on see, et taanlaste festivali lükkas 2011. aastal käima toonane Taani siseminister Bertel Haarder Geismar. Just tema võrdleski Folkemødetit Roskildega. Arvamusfestivali käivitajad ja korraldajad on aga apoliitilised ning ka korraldusmeeskonna eesmärgid pole otseselt poliitika loomisega seotud – me eesmärk on luua Eesti olevikku ja tulevikku puudutavate mõtete ja ideede kohtumispaik, mis arendab arvamusvahetuse kultuuri, seisab hea argumendipõhise diskussiooni eest ning kus sünnivad head ideed ja uued algatused.

Sama eristab meid ka rootslaste Almedaleni nädalast, mille käivitajad olid samuti poliitikud. Rootsis on festivali korraldatud 1968. aastast alates, tänavune kaheksa päeva kestnud festival lõppes eelmisel pühapäeval ja tõi Visbysse kokku kõigi aegade suurim osalejate arvu –  kuni 70 000 inimest.

The post Startis soomlaste Arvamusfestival SuomiAreena appeared first on Arvamusfestival 2014.

Arvamusfestivali poleks olemas, kui Kristi Liiva poleks mõned aastad tagasi sattunud Almedaleni nädalale Rootsis. Just Almedaleni fenomen inspireeris Liivat korraldama Eesti esimest Arvamusfestivali. Aga mida Almedalen endast õieti kujutab?

1968. aasta suvel pidas Rootsi toonane haridusminister Olof Palme Gotlandil ühe pargi kõrval veoauto kastist ühe kõne. Pargi nimi oli Almedalen ja Palme kõnega sai alguse omalaadne traditsioon – rootslased kogunevad Almedalenisse igal suvel, arutlemaks nädala jooksul, kuidas Rootsit paremaks teha.

Miks just Gotlandil? Ilmselt seetõttu, et Palmel oli seal suvekodu. Järgmise etapina tõi Palme oma erakonnakaaslased Gotlandile suvepäevi pidama ning 80ndate algul korraldas sotsiaaldemokraatlik partei Gotlandil esimese majandusseminari. Mõttest innustusid teisedki parteid ja otsustasid samuti kampa lüüa. 90ndate keskel hakkasid lisaks poliitilistele parteidele Almedaleni vastu suuremat huvi tundma ka teised organisatsioonid. Tööandjate organisatsioonid osalesid Almedalenil esimest korda 1997. aastal, aasta hiljem olid kohal juba ka ametiühingud.

Sealt edasi hakkas Almedalen kiiresti kasvama. Kui 1998. aastal peeti Almedalenis kuus seminari, siis 2001. aastal oli seminare 250, 2009. aastal aga toimus Almedalenil juba umbes 1000 erinevat üritust. Tänavu oli Almedaleni programmis üle 2000 erineva sündmuse, kokku külastas nädala jooksul sündmust umbes 20 000 inimest.

45 aastaga on nädal saanud niivõrd populaarseks, et hotellidesse broneeritakse tube juba umbes aasta jagu ette. Kui Olof Palme esimest kõnet kogunes kuulama paarisaja inimese ringis, siis nüüd, 45 aastat hiljem kuulasid tuhanded inimesed praeguse peaministri Frederik Reinfeldti kõnet.

Miks nad kõik Almedalenisse tunglevad? Aga sellepärast, et rootslastele on Almedalen võimalus kaasa rääkida selles, mis ühiskonnas toimub ja kuhu suunda peaks Rootsi edasi liikuma.

„Almedalen on suurepärane näide sellest, kuidas demokraatia peaks päriselt toimima,“ sõnas Karin Lindvall, üks Almedaleni nädala korraldajatest, kui küsisin temalt, miks on Almedalen rootslastele niivõrd oluline. „Ma usun, et me peame tulema kokku ja arutlema erinevate teemade üle, unustades organisatsioonilised piirid. Seda kasvõi selleks, et suudaksime paremini aru saada ühiskonna eri kihtide erinevatest võimalustest.“

Lindvall usub, et Almedalenist võidavad kõik – poliitikud, meedia, MTÜd, ettevõtted – ja just selle pärast tullakse Almedalenile igal aastal ühe uuesti ja uuesti tagasi. Kui selline aruteluvorm ei meeldiks ega tooks Rootsi ühiskonda uut hingamist, ju siis ka ei tuleks igal aastal aina rohkem inimesi sündmusest osa võtma.

„Almedalen pakub erinevatele huvigruppidele, organisatsioonidele, ettevõtjatele ja poliitikutele võimaluse kohtuda ja arutleda sotsiaalsete küsimuste üle, tehes seda mitteametlikumas õhkkonnas,“ lisas Lindvall. „Almedalenil arutatakse ja pööratakse tähelepanu igasugustele erinevatele probleemidele. Me siin Rootsis lahendame küsimusi tihti läbi diskussiooni ja kompromissi, see haakub samuti hästi Almedaleni põhimõtetega.“

Lindvall tõi välja, et sageli lükatakse debatt mõne ühiskonna valupunkti üle käima Almedalenis. Valimisaastatel on aga just Almedaleni nädal tihti kampaaniate avalöögiks ning aruteluplatsile tiritakse teemad, mis seotud töötuse, majanduse ja heaoluühiskonnaga.

„Mulle tundub, et Almedalen on suurepärane viis tõsta kodanike huvi sotsiaalsete küsimuste vastu. Samuti on see hea viis näitamaks, et meil kõigil on võimalus kaasa rääkida ja osaleda ühiskonna jaoks olulistes debattides,“ ütles Lindvall veel.

The post Almedalen? Mis see veel on? appeared first on Arvamusfestival 2014.