Asute arhiveeritud lehel. Mine värske Arvamusfestivali lehele.

Monthly Archives: August 2014

Eesti – 1,3 miljoni idee maa

Arvamustfestival 2013 2Nii nagu mullu, astub ka sel korral Arvamusfestivali finaalis lavale Eesti poliitika raskekahurvägi. Ärevast julgeolekuolukorrast Euroopas, aga ka Eesti riigi mainest, sihtidest ning suurte narratiivide otsimisest tuleb juttu laupäeva õhtul kell pool kaheksa. Debateerivad parlamendierakondade juhid Taavi Rõivas (REF), Sven Mikser (SDE) ja Urmas Reinsalu (IRL).

Kuigi ametliku valimiskampaania alguseni on jäänud mitu kuud ja erakonnad alles tegelevad oma programmide sõnastamisega, loetakse Arvamusfestivalil viimast arutelu kevadiste Riigikogu valimiste avalöögiks. Paides väitlevate poliitikute hulgas võib olla ka Eesti järgmine peaminister.

„Ei ole olnud muretu suvi,“ nendib valitsusjuht Taavi Rõivas, vihjates eelkõige Ukraina-Vene konfliktile. Tema sõnul on kolme erakonnajuhi osalusega arutelu üpris erakordne ning seda võimalust tuleks targasti ära kasutada. Suvisele ajale vaatamata peaks Rõivase hinnangul fookus olema just välispoliitikal.

„Õhkkond on pingeline ja teemad äärmiselt tõsised,“ ütleb Rõivas, kelle sõnul on Eesti-suguse väikeriigi suurimaks julgeoleku ja turvalisuse garantiiks silmapaistev rahvusvaheline maine õnnestunud ja vabadust armastava riigina. Seda on Eesti seni suutnud ja peaks sama suunda jätkama, liitudes veelgi rohkem läänega ning vähendades sõltuvust Venemaast.

Kuid see võib olla poolik lahendus, sest Sven Mikseri hinnangul on läänelik heaolumudel hetkel tugeva löögi all. Demograafilised muutused ja viimase kümnendi vindunud majanduskriis on tekitanud inimestes ebakindlust.

„Paljudes on loodud tunne, et ühiskondlik areng on kaotanud sihi ja suuna ning et progress tähendab üha enam vaid tehnoloogilist arengut,“ märgib Mikser. „Julgen väita, et see, mida me täna vajame, on just nimelt Suur Narratiiv, inspireeriv ja ühiskonda mobiliseeriv visioon.“

Üks vestlusringi läbiv küsimus on, milline peaks olema Eesti tulevikusuund. Erakonna esimeestelt oodatakse uusi ideid, mis peaksid Eestit edasi vedama ning kindlustama riigi jätkusuutlikkuse. Rõivase retsept on lihtne: igaüks peaks saama võimaluse end realiseerida.

„Igal hommikul tõuseb 1,3 miljonit Eesti inimest ja alustab päeva 1,3 miljoni isikliku eesmärgiga, kuidas muuta iseenda ja oma lähedaste elu paremaks. Minu meelest on see tohutu väljakutse ja suur eesmärk ehitada riiki, mis suudab pakkuda oma kodanikele isiklikuks õnnestumiseks toetavat ja kaitsvat keskkonda,“ ütles Rõivas.

Siiski ei tasuks Eesti elu paremaks muutvaid ideid oodata vaid 14 inimeselt, kes valitsuses töötavad. „See võiks olla üks suur kaasamise projekt, kus kõik 1,3 miljonit ideid pilluvad, kuidas seda teha,“ lisab Rõivas. „Ma olen kindel, et ideedest puudu ei tule, niisamuti nagu teiste kaaskodanike kriitikast nende suhtes. Aga see ongi demokraatliku riigi toimimise ja elamise viis.“

Sven Mikseri hinnangul peaks Eesti keskenduma probleemile, et järgmise poole sajandi vältel panustavad tuhanded inimesed – „kui nad üldse Eestisse jäävad“ – meie ühiskonda ja majandusse tunduvalt vähem, kui on nende tegelik potentsiaal. Kuidas seda lahendada?

„Riik peaks seadma eesmärgiks ebavõrdsuse vähendamise – nii inimeste ja leibkondade vahel, meeste ja naiste vahel, kui ka näiteks linnade ja maapiirkondade vahel,“ vastab Mikser.

Küsimusele, kuivõrd on Eesti poliitika nelja aastaga muutunud kodanikke kaasavamaks, on poliitikud ühel meelel – oluliselt. „Ma olen pigem täna seda meelt, et kaasamise võimalusi on rohkem, kui neid osatakse ära kasutada,“ leiab Rõivas.

„Pärast „fooliummütsikeste“ revolutsiooni saanud valdavaks arusaam, et kodanikke tuleb poliitiliste otsuste langetamisse kaasata ja et põhimõte „andsite valimistel hääle, nüüd laske valitutel valitseda“ ei toimi,“ räägib Mikser.

Samas ei tähenda kaasamine seda, et üks kodanik või üksik ühendus saab iga oma soovi läbi suruda, leiavad poliitikud. Rõivase sõnul tähendab avatud valitsemine seda, et erinevad arvamused leiavad tee otsustajateni, kes püüavad võtta arvesse võimalikult paljude arvamusi.

„Ilmselt sellest tulebki teinekord pettumus kaasamise tulemustes, et seda asjaolu ei mõisteta – iga otsus on demokraatias alati kompromiss erinevate huvide ja arvamuste vahel, mis ei pruugi sada protsenti vastata ühegi üksiku osalejatele,“ põhjendab Rõivas.

Ka Mikser leiab, et poliitikud peavad ise oma otsuste eest vastutust kandma ning aeg-ajalt võivad nende otsused mõnes küsimuses käia ka avalikust arvamusest ees. „Kindlasti ei pea nad vajutama iga kord hääletusnuppu nii, nagu viimase gallupi järgi sooviks 51 protsenti valijatest,“ põhjendab Mikser.

„Kõige tõhusam viis kaasamise ilu ja valu kogemiseks on see omal nahal järgi proovida. Kui teil on midagi öelda, ärge hoidke küünalt vaka all,“ teeb Rõivas inimestele ettepaneku debatis vahetult osaleda. „Ma eeldan, et festivali formaat on selline, kus publik saab sõna oma sekka öelda.“

Arutelu juhib ERR-i ajakirjanik Neeme Raud, arutelu ajal liigub rahva seas ringi ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli, kes kogub muruplatsil olijate kommentaare ja küsimusi.

Lähemalt toimuvast arutelust saab lugeda siit.

Algupärane „Olukorrast riigis“ soojendab festivali

Reedel kell 11, tund enne festivali arutelude algust, tervitavad Paidest Raadio 2 eetris kuulajaid Hannes Rumm ja Anvar Samost, kes üle 13 aasta taas koos mikrofonide taha istuvad, et anda Eesti riigi arengule üdini aus ja kainestav hinnang. Algupärane „Olukorrast riigis“ on tagasi.

See ühekordne comeback saab Anvar Samosti sõnul olema põnev nii nende enda kui ka kuulajate jaoks, sest seekordses saates võetakse arutlusele viimased 19 aastat Eesti poliitmaastikul ning otsitakse välja viis pöördelist sündmust, mille mõjud ehk ka tänapäeval tunda on. Samost tõdeb, et nii pikale perioodile tagasi vaatamine on ühtviisi huvitav ja hariv. 19 aastat just seetõttu, et esimene “Olukorrast riigis” läks eetrisse 1995. aastal ehk 19 aastat tagasi.

„Eks teeme nii, et see oleks selle sajandi kõige parem saade,“ lubas Rumm.

Rummi-Samosti juhitud ainukordne „Olukorrast riigis“ algab reedel, 15. augustil kell 11.

Artikkel ilmus esmakordselt Järva Teatajas.

Tule näitusele!

NäitusedArvamusfestivali tõttu muutub Paide üheks nädalaks Eesti arhitektuuri keskpunktiks. Lisaks festivalialal toimuvatele linnaruumiteemalistele aruteludele ning laste arhitektuuri huvikoolile on üle pikkade aastate taas võimalus sisse pääseda Paide ühte huvitavamasse hoonesse – endisesse tütarlaste gümnaasiumi.

Aadressil Posti 12 avatakse 15. augustil kaks arhitektuuriteemalist väljapanekut. Näitus “30 sammu läbi 20. sajandi Eesti arhitektuuri“ on põgus tagasivaade meie arhitektuuri lähiminevikku. Näitus “Eesti ruumiline tulevik“ on pilguheit jällegi vastassuunas. Esimene näitus on Eesti Arhitektuurimuuseumi koostatud ning teine koosneb jällegi Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri osakonna magistristuudiote töödest. Näitused on avatud 15.-24. augustil kell 12.00-18.00. Sissepääs on tasuta. Kõik on oodatud!

Hea koht sisulisteks aruteludeks

OmnivaArvamusfestival on hea koht, kus rääkida lahti teemad, mida ei saa paari hüüdlausega lahti seletada, leiab Eesti Disainikeskuse juht Jane Oblikas.

Oblikas juhib Arvamusfestivalil arutelu “Kuidas saab disain aidata Eesti Posti / Omnivat?”, mis toimub 16. augustil kell 18:30 Ettevõtluslaval. Arutelus mõtiskletakse, milline võiks olla disaini roll ettevõtluses ning kuidas võiks disain aidata ettevõtte kommunikatsiooni.

Miks tuled tänavu Arvamusfestivalile?
Algatasime arutelu disaini rollist ettevõtluses. Et teemat paremini lahti rääkida, võtsime näitena Eesti Posti/Omniva, kellel võiks olla (ja osaliselt ongi) disainiga väga tihe side. Mida saaks disain ära teha, kui kliendid on rahulolematud? Omniva puhul on algatatud sotsiaalmeedias päris mitu gruppi Omniva halva teenuse teemal (FB-s “Eesti Post on kohutav ettevõte” jms). Kes on üldse Omniva klient? Kas ja kuidas Omiva peaks reageerima meedia/sotsiaalmeedia süüdistustele? Milline on disaini roll ja võimalus kommunikatsioonis, teenuse arenduses, brändingus? Juhin seda arutelu.

Miks on Arvamusfestival oluline?
See on hea koht rääkida lahti teemad, mis on sisulised ja mida ei saa paari hüüdlausega lahti seletada. Küsimus on ainult, kas on ka piisavalt kuulajaid ja kes nad on? Loodetavasti on kohal inimesed, kellest midagi sõltub ning kes on ise arvamusliidrid, otsustajad, poliitikakujundajad.

Arvamusfestival 2014 toimub 15. ja 16. augustil Paide Vallimäel, tegemist on ärksate eestimaalaste kohtumispaiga ja mõttevahetuskohaga Eesti ühiskonnale ja inimestele olulistel teemadel. Kahe päeva jooksul ootab osalejaid enam kui 160 arutelu, lavadele astub peaaegu 400 osalejat ja programmi jagub üle 30 erinevale alale.

Festivali eesmärk on tuua kokku erinevaid vaatenurki ning ideid, et arutelude tulemusel sünniks uusi teadmisi, alguse saaksid uued ühiskonna jaoks kasulikud ettevõtmised ning areneks arutelukultuur Eestis. Arvamusfestival toimus esimest korda eelmisel aastal, kui kahe päeva jooksul peeti ligi 50 arutelu ja õpituba, arutelulavadel diskuteeris 200 inimest, osalejatena oli kohal umbes 2000 inimest.

Lähemalt toimuvast arutelust saab lugeda siit: https://2014.arvamusfestival.ee/event/kas-disain-paastab-eesti-posti/

Festival aitab kujundada poliitilist eelistust

image

Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) maailmavaatekohvikus on 16. augustil võimalus kohtuda erakonna juhtliikmetega, osaleda aruteludes erinevatel intrigeerivatel teemadel ning küsida erakonna tegevust ja eesmärke puudutavaid küsimusi.

EKRE juhatuse liikme Jaak Madisoni hinnangul on hetke maailma ja Eesti olukorda arvestades olulisimad kaks teemat: julgeolek ja sotsiaalsüsteem. “Esimese all peame silmas Eesti turvalisust julgeolekukriisis, kus üks naabritest teostab agressiooni oma naaberriikide kallal, millega on löödud jäädavalt kõikuma turvalisustunne. Teise teema all on peamisteks probleemipüstitusteks demograafiline kriis, väljaränne, ääremaastumine koos üleliigse linnastumisega. Sealt edasi hargneb juba töökohtade nappus maapiirkondades, väikeettevõtete väljasuremine. Kõik see läheb hetkel sotsiaalse probleemi alla,” selgitas Madison.

EKRE soovitab inimestel kindlasti Arvamusfestivalil osaleda, et saada osa just erinevatest poliitilistest diskussioonidest, mille abil kujundada oma arvamus ja eelistus poliitmaastikul.

„Arvestades asjaolu, et Eestis toimub Arvamusfestival alles teist korda, on tähelepanuväärne selle osakaal avaliku arvamuse kujundamisel. Kindlasti on loodud eeldused selle arenguks ning poliitiliste arengute suunanäitajaks kujunemisel,” Madison, kelle sõnul on EKRE maailmavaatekohvik hea võimalus kohtuda juba tuntud poliitikutega kui uute tegijatega.

EKRE maailmavaatekohviku programmi leiad http://www.ekre.ee/event/arvamusfestival-16-augustil

Avaliku mõttevahetuse keskne sündmus

irl af

Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) laval toimub kahe päeva vältel kaheksa arutelu IRLi jaoks olulistel teemadel alates perevalimistest ja julgeolekupoliitikast kuni vaesuse ning Eesti majanduse uue tõusu stsenaariumideni.

Anvar Samost loodab, et Arvamusfestival kujuneb sarnaselt Rootsi ja Soome festivalidele oluliseks kohaks, kus uusi ideid ja poliitikaid testitakse.

“Arvamusfestival on Eesti avaliku mõttevahetuse keskne sündmus, kus kohtuvad erinevad inimesed. Eelmise aasta kogemus näitab, et õhkkond on väga hea,” sõnas Samost.

IRLi laval arutletakse selle üle, mida teha, et Eesti oleks vaba ja tugev ja et Eesti oleks parim koht elamiseks. Kuidas jõuda selleni, et sünniks rohkem lapsi, et kõik pered tuleksid toime ja nende jõukus kasvaks?

Nende teemade üle vahetavad mõtteid näiteks Yoko Alender, Heldur Meerits, Juhan Parts, Urmas Reinsalu, Marko Mihkelson, Anvar Samost, Raivo Vare, Peep Peterson, Andrei Hvostov, Margus Tsahkna, Riina Raudne, Eerik-Niiles Kross ja Neeme Raud. Kõigi nendega saab arutelude järel ka kohtuda ja vestelda.

IRLi lava programmi leiad http://www.irl.ee/yritused/irli-lava-arvamusfestivalil

Festival julgustab küsima

JaanusArvamusfestival on hea koht, kus koos küsida oluliste teemade kohta “miks” või “mis siis, kui”, leiab Keskerakonna esindaja Jaanus Riibe.

Riibe osaleb tänavu Arvamusfestivalil arutelus “Valimisea langetamine – kas Eesti demokraatia järgmine loogiline areng”, mis toimub 15. augustil kell 17:00 Noortelaval.

Miks tuled tänavu Arvamusfestivalile?
Tulen Arvamusfestivalile, sest osalen valimisea langetamise debatil. Samuti tulen Arvamusfestivalile, et anda lihtsaid vastuseid ja seista selle eest, et noorte toetamine jõuaks ka reaalpoliitilises olukorras tegudeni.

Miks on Arvamusfestival oluline?
Arvamusfestival julgustab küsima, kahtlema ja tooma värskeid teemasid päevakorda. See on hea aeg ja koht, kus koos küsida olulistel teemadel “miks” või “mis siis, kui”. Toome üheskoos välja erinevate teemade kitsaskohti ja ütleme, mis on valesti või mida peaksime tegema teisiti. Nii jõuame ka pöördelisemate lahenduste ja vastusteni.

Arvamusfestival 2014 toimub 15. ja 16. augustil Paide Vallimäel, tegemist on ärksate eestimaalaste kohtumispaiga ja mõttevahetuskohaga Eesti ühiskonnale ja inimestele olulistel teemadel. Kahe päeva jooksul ootab osalejaid enam kui 160 arutelu, lavadele astub peaaegu 500 osalejat ja programmi jagub üle 30 erinevale alale.

Festivali eesmärk on tuua kokku erinevaid vaatenurki ning ideid, et arutelude tulemusel sünniks uusi teadmisi, alguse saaksid uued ühiskonna jaoks kasulikud ettevõtmised ning areneks arutelukultuur Eestis. Arvamusfestival toimus esimest korda eelmisel aastal, kui kahe päeva jooksul peeti ligi 50 arutelu ja õpituba, arutelulavadel diskuteeris 200 inimest, osalejatena oli kohal umbes 2000 inimest.

Lähemalt toimuvast arutelust saab lugeda siit: https://2014.arvamusfestival.ee/event/valimisea-langetamine-kas-eesti-demokraatia-jargmine-loogiline-areng/

Võimalus panustada poliitika kujundamisse

af_sde_2013 (1)

Arvamusfestivalil osalevad kõik sotsiaaldemokraatidest ministrid ning tipp-poliitikud nagu Marju Lauristin, Eiki Nestor või Indrek Saar. Maailmavaatekohvikus ehk Sotside Tagatoas toimuvad arutelud lähtuvad neljast suuremast teemast: ühiskonna lõimumine, demokraatia edendamine, julgeolek ja Eesti tulevikuvisioon.

SDE peasekretär ja Riigikogu liige Indrek Saar ootab festivalile kõiki inimesi sõltumata nende poliitilisest eelistusest. “Festivalil osalemine on igaühele hea võimalus anda oma panus poliitika kujundamisse,” sõnas Saar. “Arvamusfestivalil saab suhelda otse nii ministrite kui riigikogu liikmetega, arutades nendega erinevate ideede üle silmast silma, ilma meedia vahenduseta.“

Saar peab nii Arvamusfestivali kui ka teisi sarnaseid üritusi väga oluliseks demokraatia arendamisel. “Need üritused on heaks näiteks, kuidas kaasata inimesi poliitika kujundamisse,” ütles ta. “Arvamusfestival on heaks võimaluseks arutelda nii päevakajalistel kui ka tulevikku puudutavatel teemadel, saab küsida tagasisidet enda ideedele ning arutelda teiste ideede üle.”

Lisaks ministritele ja tipp-poliitikutele osalevad erinevates aruteludes SDE maailmavaatekohvikus kahe päeva jooksul mitmed teised (kohalikud) poliitikud, ettevõtjad, vabakondlased, eksperdid, loomeinimesed, arvamusliidrid ja mõtlejad.

SDE maailmavaatekohviku programmi leiad http://www.sotsdem.ee/tule-sotside-tagatuppa/

Arutelu vanuse üle vajalik

Triin Vihalemm

Vanusega seotud „normaalsusi“ kujundades on võimalik anda inimestele rohkem võimalusi enda ning teiste heaks midagi ära teha. Seetõttu on oluline vanuse kui ühiskonnaelu reguleeriva (nähtamatu) jõu üle kriitiliselt arutleda, kirjutab Elukvaliteedi lava arutelu “Kui vana on “vana”?” moderaator Triin Vihalemm.

Vanusega seotud normid ei piirdu sugugi ainult seaduses sätestatud pensioniea või autojuhiloa saamise õigusega, vaid kujundavad nii meie igapäevategemisi kui ka poliitikaid vaikimisi eeldustena. Eesti ühiskonnas on selge oht „luitumiseks“ elik enneaegseks, asjatult kiirendatud sotsiaalseks vananemiseks ühiskonnas valitsevate hoiakute, uskumuste, käitumispraktikate ja viletsa elukvaliteedi tõttu.

Vanusega seotud „normaalsusi“ kujundades on võimalik anda inimestele rohkem võimalusi enda ning teiste heaks midagi ära teha. Seetõttu on oluline vanuse kui ühiskonnaelu reguleeriva (nähtamatu) jõu üle kriitiliselt arutleda, loomaks pinnast konkreetseteks ettepanekuteks ning algatusteks. Eesti Sotsioloogide Liit algatab Arvamusfestivalil arutelu, kus küsime: „Kuidas saaks Eesti ühiskond on targalt, loominguliselt, isegi lõbusalt, vananeda?“ Marju Lauristin, Veronika Kalmus, Airi Alina Allaste ja Reeli Sirotkina arutlevad….

… Millised on vanusega seotud müüdid Eesti ühiskonnas ja kuidas need muutuvad iseteostuvateks ennustusteks?

… Mida teha, kui ühiskonna normid on vastuolulised – ühelt poolt eeldatakse eakatelt nii iseseisvat majanduslikku toimetulekut, teisalt tööturul noortele „ruumi tegemist“; asendades traditsioonilised teenused e-teenustega, peetakse samas vanaema Facebookis ikkagi erandiks, mitte reegliks?

…. Kui Lääne arenenud riikides toetab pensioniealiste aktiivset vananemist paljuski kultuuri- ja turismitööstus (reisimine, elustiilimigratsioon, uni-age stiilid ja identiteedid), siis kas see oleks uus majanduslik nišš ka Eestis, eriti arvestades, et ostujõulisem „võitjate põlvkond“ vananeb?

…. Kuidas saab aktiivsena vananemist toetada materiaalse keskkonna arendamise kaudu (alates pikemast fooritulest ja lõpetades „eatute mänguväljakutega“)?

… Kas see, püütakse edasi lükata sotsiaalset vanadust elik elada võimalikult kaua nii, nagu noored elavad, on probleem ?

Kas mõni neist haakub nende küsimustega, mis teil on mingis elu- ja töösituatsioonis tekkinud? Kui jah, siis ootame neid küsima, oma mõtteid avaldama Elukvaliteedi lavale  16.augustil kell 13.00.

Kuidas teha oma Silicon Valleyt?

Maris-OjamuruÜhiskondlike muutuste aluseks on sotsiaalne innovatsiooni teket soodustav keskkond, kirjutab Heateo Sihtasutuse tegevjuht Maris Ojamuru.

Meie riik ei muutu aastatega mitte rikkamaks, vaid seisab üha suuremate ühiskondlike väljakutsete ees. Et oleksime probleemide lahendamisel edukad, on vaja leida ja testida uusi, maailmas tõestanud lahendusi, juurutada uusi rahastusmudeleid ja toetada püsivalt strateegilisi muutusi loovat koostööd ühiskonna osapoolte vahel. Eelkõige – suurendada osapoolte valmisolekut ja motivatsiooni näha pikka perspektiivi.

Euroopa Liidus elab ligi 120 miljonit inimest, kellest iga neljas on kõrgendatud ohuga langeda vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse küüsi. Eestis elab 17% alla 18aastaseid suhtelises vaesuses ja ligi 10%, ehk 23 000 last absoluutses vaesuses. Töötuse tase Euroopas on jõudnud rekordtasemeni – 26 miljonit inimest. 15-24aastaste töötus on tõusnud Euroopas üle 20%, Eestis on see 17,4%.
Mida teha, et see muutuks? Üks mõjukaimaid innovatsioonilaboreid maailmas on Silicon Valley. Mis oleks, kui ehitaks Eestisse üles oma ühiskondlikke muutusi loova Silicon Valley?

Toetava keskkonna loomine. Ühiskondliku muutuse aluseks on suurem pilt ning sotsiaalse innovatsiooni teket toetav keskkond. On vaja luua motiveerimishoovad, et institutsioonid, investorid ja vabaühendused teeksid koostööd konkreetse ühise eesmärgi nimel. Silicon Valleys kasutusel olev Rainforest’i mudel toetab väärt algatuste kasvu ja seeläbi loob tõhusa partnerluse. Maailma mastaabis edukad strateegilise filantroopia fondid näevad, et suuri ühiskondlikke muudatusi ei saavutata tavapäraseid kaasamise, võrgustike metoodikaid kasutades. Ambitsioonikaimaks missiooniks on saamas muutuste koordineerimine probleemi eri faasides.

Näiteks võiks tuua Ameerika haridusalgatuse Cradle to career. Selle asemel, et luua järjekordset annetustel ja projektirahastusel baseeruvat haridusprogrammi, võttis Strive Together kokku kogukonna liidrid, kes viisid kokku 15 noortega tegelevat organisatsiooni, riiklikud institutsioonid ja lõid ühtsed mõõdikud, et kogu probleemset valdkonda (noorte huvi õppimise vastu) läbi probleemi elukaare vaadata tervikuna. Hoolimata majanduslangusest ja eelarve vähendamisest on programmi 53 eduindikaatorist 34 toonud positiivseid tulemusi.

Kuidas? Defineeriti osapoolte ühishuvi, ühiselt mõõdetavad eesmärgid, loodi ühtne mentorite süsteem. Seda nimetatakse kollektiivseks mõjuks, koosmõjuks. See on ühine pühendumus olulist vastutust kandvate osapoolte vahel, eesmärgiga ühiselt lahendada mõni konkreetse ühiskondlikku probleemi.

Rahastus eeldab koostööd. Koostöö kui muutuste vahend ei ole ju iseenesest midagi uut. Üha enam soodustavad seda ka rahastajad, nt Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Swedbanki annetuskeskkond „Ma armastan aidata“. Edukad näited maailmast: Shape UP, ettevõtete ühised näited kus MM, Snickers ja Dove teevad koostööd, et tagada 500 000 kakaoistanduse töötajale paremad töötingimused. Ka Eestist on tugevad näited kollektiivse mõjuga algatustest olemas: 2007 tegevust alustanud ettevõtete koalitsioon HIV vastu ja 2011. aastal käivitatud ettevõtlikkuse edendamise võrgustik „Unistused ellu“.

Et soodustada kollektiivset mõju organisatsioonide vahel, ei piisa sellest, et loome juurde uusi võrgustikke. See nõuab süsteemset lähenemist organisatsioonide üksteisega lävimisele ning ühiselt seatud eesmärke. Et leida uusi mõjusaid lahendusi ja veenduda nende mõjukuses, on vaja leida uusi innovaatilisi rahastus/investeerimismudeleid. Riigi eelarve on tohutu pinge all – seetõttu erakapitali kaasamine lahenduste väljatöötamise faasis on muutumas hädavajalikuks. Eesmärk on õilis – leida ühiskonna jaoks mõjukaimad lahendused pikaajalises plaanis.

Üks võimalik lahenduse pakkumise viis on ühiskondliku mõju osakud: investeerimismudel, mis aitab luua tõhusad ennetustegevusi sotsiaalsektoris erasektori kapitali ja innovaatiliste lahenduste abil. Mudeli tuumaks on riigi-investori-teenuse pakkuja leping, mille eesmärgiks on leida konkreetsele probleemile efektiivseim lahendus. Eesmärkide saavutamisel tasub riik investorile tehtud investeeringu koos intressiga.

Kui soovime Eestis märgatavaid muutusi, peame edasiliikumiseks kasutama teisi radu – otsima uusi lahendusi, keskenduma uute algatuste kasvule, koosmõjule ning paralleelselt looma mugavad tööriistad, mis aitaksid erasektorit tõhusamalt kaasata.

Arutelu jätkub arvamusfestivalil 16. augustil sotsiaalse innovatsiooni laval.

Arvamusfestivalil astub üles ka Äripäev. Arutelu pealkirjaga “Sinu finantstulevik – kelle asi see on?” toimub 16. augustil ettevõtluslaval.

Äripäev
“Kuidas teha oma Silicon Valleyt?”
08.08.2014
Maris Ojamuru

Keskendume julgeolekule ja noortele

Reformierakonna maailmavaatekohvik keskendub sel aastal eelkõige julgeolekule ning noorte tulevikku puudutavatele teemadele. Erakonna telgis on võimalik teha ettepanekuid valmiva Riigikogu valimiste programmi jaoks ning suhelda nii parlamendiliikmete kui ministritega.

Reformierakonna Noortekogu peasekretäri Anti Haugase sõnul on Reformierakonnal ühe juhtiva poliitilise jõuna oluline olla rahvale võimalikult ligidal.

“Arvamusfestival on ideaalne koht kogumaks inimestelt tagasisidet ning hankimaks uusi ja värskeid ideid. Oleme äärmiselt tänulikud korraldajatele, kes antud formaadi ka Eestisse tõid,” sõnas Haugas. Ta leidis, et möödunud aastal tõestas sündmus, et ühiskonnas on festivali jaoks koht olemas. “Loodame, et festival jääb kestma ning kogub veel enam kandepinda. Olulised pole vaid ideed, mis rahva ette tuuakse, vaid ka fakt, et festivali raames saavad kokku kõik Eesti kujundamises rolli mängivad orgnisatsioonid ning rahvas.”

„Usume, et sõbralikus ning harivad õhkkonnas veedetud päev tuleb kasuks igale kodanikule. Võimalus vahetada infot suust suhu on kindlaim viis arutamaks oma visiooni ja ettepanekuid,“ selgitas Haugas.

Ekspeaministrid räägivad enda raskemaist valikuist

Arvamusfestivali esimeses arutelus 15. augustil vaatavad endised peaministrid Andres Tarand, Siim Kallas ja Juhan Parts tagasi oma karjääri raskematele valikutele ja arutavad, kas toona teadaoleva info põhjal oleks võinud ka teistmoodi otsustada ja mis sellest teistsugusest otsusest tänaseks muutunud oleks.14924693855_4be169a7f9_z

“Meil ei olnudki otseselt plaanis, et kõik kuus või seitse endist peaministrit kohale kutsuda,” ütles festivali sisutiimi juht Urmo Kübar “Arvamusfestivali formaat ongi poolteist tundi ja kolm või neli arutlejat on ühe debati jaoks sellises olukorras mõistlik. Siis saavad kõik piisavalt rääkida ja ei ole sellist vaba hetke püüdmist, kus oma mõte teiste jutu vahele suruda.”

“Ma arvan, et need kolm selles debatis – Kallas, Tarand ja Parts – on üsna erinevad ja huvitavatel aegadel olnud peaministrid, et kui juttu tuleb sellest, missugused olid need vead, mida nad toona tegid, ja mida nad tagantjärele teeksid teistmoodi, siis praeguseks on tekkinud piisav ajaline distants, et julgelt ja huvitavalt rääkida ka sellest, mis valesti läks,” leidis Kübar.

Kaks päeva kestva festivali eesmärk on tuua kokku erinevaid vaatenurki ja ideid, et arutelude tulemusel sünniks uusi teadmisi, saaksid alguse uued ühiskonna jaoks kasulikud ettevõtmised ning areneks arutelukultuur Eestis. Arvamusfestival toimus esimest korda eelmisel aastal, kui kahe päeva jooksul peeti ligi 50 arutelu ja õpituba, arutelulavadel diskuteeris 200 inimest ja osalejatena oli kohal umbes 2000 inimest.

Baltic News Service (BNS)
10.08.2014

Leidke meelepärane tasakaal surfamise ja süvenemise vahel

logoIdeest ei piisa, iga uus algatus vajab fänniklubi, on Eesti Koostöö Kogu juhataja Olari Koppel kindel. Eesti Koostöö Kogu on üks Arvamusfestivali toetajatest.

“Arvamusfestivali idee eestvedajal Kristi Liival õnnestus mind ja Eesti Koostöö Kogu eelmisel kevadel oma usku pöörata.  Mulluse festivali viimasel päeval olin väga õnnelik, et Kogul oli au kuuluda arvamusfestivali käimatõmbajate ja hooandjate hulka,” sõnas Koppel, kes külastab festivali sel aastal kolmel põhjusel.

“Esiteks on Koostöö Kogul seal paar nii-öelda oma teemat. Teiseks trehvab seal palju tuttavaid inimesi ja kuuleb huvitavaid seisukohti. Kolmandaks olen uudishimulik, et kas ja kuidas suudab festival areneda,” loetles Koppel. “Kui esimesel korral võib (aga ei pruugi) piisata õhinast ja uudsusest, siis teisel korral tuleb olla jätkuvalt põnev. Vaid siis kehtib eeldus, et asjast võiks kujuneda traditsioon, nagu näiteks Viljandi Folk või laulupidu.”

Koppel soovitab kõigil leida meelepärane tasakaal surfamise ja süvenemise vahel, sest kõike niikuinii ei jõua kuulata. Koppel ise valib kindlasti kavast välja need teemad, mis teda kas isiklikult või tööalaselt kõige enam huvitavad ning nende vahel laseb ta end üllatada.

Oleme äärmiselt tänulikud Eesti Koostöö Kogule toetuse eest, aitäh!

Festivalil võivad tekkida ootamatud ideed

Arvamusfestivalil loodavas arvamuste kollaažis on sünergiat, millest võivad välja kasvada ootamatud ideed, leiab Tartu Ülikooli sotsioloogia lektor Dagmar Kutsar.  

Kutsar osaleb Arvamusfestivalil arutelus “Lapsed on ühiskonna jaoks väärtus – kas seda on ka lastega naised? Liberetoorika vs naistesse suhtumine tööturul”, 15. augustil kell 18:00 Inimõiguste laval.

Miks tuled tänavu Arvamusfestivalile?
Mulle tehti ettepanek ja kuna ettevõtmine on põnev ning teemad huvipakkuvad, siis olin nõus. Raske saab olema erinevate teemade vahel valida!

Miks on Arvamusfestival oluline?
Loodavas arvamuste kollaažis on sünergiat, millest võivad välja kasvada seniteadmata, võib-olla ootamatudki ideed, mida saab rakendada Eesti arengu heaks. Kokku saavad inimesed, kes paljud üksteist tunnevad – tekib taaskohtumisrõõm. Osalemine ja ühesolemine kui väärtus.

Arvamusfestival 2014 toimub 15. ja 16. augustil Paide Vallimäel, tegemist on ärksate eestimaalaste kohtumispaiga ja mõttevahetuskohaga Eesti ühiskonnale ja inimestele olulistel teemadel. Kahe päeva jooksul ootab osalejaid enam kui 160 arutelu, lavadele astub peaaegu 400 osalejat ja programmi jagub üle 30 erinevale alale.

Festivali eesmärk on tuua kokku erinevaid vaatenurki ning ideid, et arutelude tulemusel sünniks uusi teadmisi, alguse saaksid uued ühiskonna jaoks kasulikud ettevõtmised ning areneks arutelukultuur Eestis. Arvamusfestival toimus esimest korda eelmisel aastal, kui kahe päeva jooksul peeti ligi 50 arutelu ja õpituba, arutelulavadel diskuteeris 200 inimest, osalejatena oli kohal umbes 2000 inimest.

Lähemalt toimuvast arutelust saad lugeda siit: https://2014.arvamusfestival.ee/event/lapsed-uhiskonna-jaoks-vaartus-kas-seda-ka-lastega-naised-iiberetoorika-vs-naistesse-suhtumine-tooturul/

Koostööalti atmosfääriga festival

AEF_logoAvatud Eesti Fond (AEF) toetab Arvamusfestivali, sest festival on oluline arvamuskultuuri edendamiseks. Sõnarokk on sõbralik ja koostööalti atmosfääriga mõnus perekondlik sündmus, mille õhustik on folgilik selle parimas tähenduses, usub AEF juht Mall Hellam.

“Soovime, et inimestevahelised arutelud ja väitlused oleksid sisukad, argumenteeritud ja põhjalikud. Ühiskonnas võiks olla rohkem otsest ja vahetut väitlust ja arvamuste vahetust, mitte anonüümset ja mittekonstruktiivset arutelu. Heas arutelus räägitakse avatult kõigest, mis on südamel, tuginedes faktidele ja teadmistele ning ollakse sallivad erinevate lähenemiste, hoiakute ja mõtete suhtes.” sõnas Hellam

“See aasta olen ühe arutelu paneelis ja teise arutelu moderaator. Ma ootan samasugust head hingelist ja vaimset laengut, nagu sain eelmise aasta aruteludest. Kõik, kes osalesid, said ilmselt täpselt samasuguse laengu, kuigi arvamused olid radikaalselt erinevad.”

Hellami soovitus festivalikülastajatele on praktilist laadi: “Kõik arutelud, mis on käinud organiseerijate sõelast läbi, on kindlasti huvitavad, kuid soovitan põhjalikult süveneda kõigesse, mida pakutakse. Valige endale südamelähedased teemad ning ärge ainult kuulake, proovige kaasa rääkida ja lausa valmistuda aruteluks ette, et oleks veel sisukam osavõtt. ”

Suured tänud Avatud Eesti Fondile toetuse eest!

Arvamusfestival kui Eesti riigi suvepäevad

Priit VärkArvamusfestivali on justkui meie riigi suvepäevad, mille kandvaks teemaks on arvamuste paljusus ja lõbusateks suvitajateks inimesed, kes tahavad sisulist mõttevahetust, arvab Paide linnapea Priit Värk.

“Vallimäe nõlvadel arutavad teist aastat järjest sajad eestlased meie mineviku, oleviku ja tuleviku üle. Nende hulgas on kirjanikke, ettevõtjaid, kodanikuaktiviste, poliitikuid ja arvamusliidreid erinevatest valdkondadest, kuid lõviosa moodustavad lihtsalt keskmisest ärksamad kodanikud.”

“Mäletan, et mullu Arvamusfestivali lõppedes oli minus selline kummaline tunne segatud lootuse ja ootusega, et Eesti kodanikuühiskond on astunud suure sammu küpsemaks saamise poole. Toimunud oli justkui eestlaslikult „vaikne revolutsioon“. See aasta tuleb valitud teed jätkata, et need suvepäevad saaksid traditsiooniks.” on Värk veendunud Arvamusfestivali vajalikkuses.

Priit Värk unistab, et ükskord saavutaks Arvamusfestival Eesti ühiskonnas samasuguse rolli ja proportsionaalselt sama suure osalejaterohkuse nagu Soomes, Rootsis ja Taanis, kus samalaadsest sündmusest võtab osa kümneid tuhandeid inimesi. “Ent festivali mõju ei saa mõõta ainult turistides ja tarbijates, vaid see mõju on märksa sügavam. Arvamusfestivali toel on Paides taastärganud lootus, et meist võib saada tõmbekeskus mitte ainult järvamaalastele, vaid midagi palju enamat kogu Eesti kontekstis.” arvab Värk entusiastlikult.

Aitäh tervele Paide linnarahvale toetuse eest!

Rumm: teeme festivalil sajandi parima saate

Anvar SamostArvamusfestival saab sel aastal võimsa alguse. Reedel kell 11, tund enne festivali arutelude algust, tervitavad Paidest Raadio 2 eetris kuulajaid Hannes Rumm ja Anvar Samost, kes üle 13 aasta taas koos mikrofonide taha istuvad, et anda Eesti riigi arengule üdini aus ja kainestav hinnang. Algupärane „Olukorrast riigis“ on tagasi.

Hannes Rumm meenutab, et viimati juhtisid nad koos Samostiga saadet ilmselt 2001. aastal, pärast mida Rumm riigitööle suundus ja ajakirjaniku ameti maha pani.

„See [Arvamusfestivali saade] on minu jaoks väga oluline. Kui saatest algusaegadel lahkusin, oli saadet lõpetades raskusi rääkida, sest pisarad olid silmis,“ meenutab Rumm ja tõdeb, et läks raadiosse saadet tegema alati hea meelega ja rõõmustab ka selleaastase võimaluse üle.

See ühekordne comeback saab Samosti sõnul olema põnev nii nende enda kui ka kuulajate jaoks, sest seekordses saates võetakse arutlusele viimased 19 aastat Eesti poliitmaastikul ning otsitakse välja viis pöördelist sündmust, mille mõjud ehk ka tänapäeval tunda on. Samost tõdeb, et nii pikale perioodile tagasi vaatamine on ühtviisi huvitav ja hariv. 19 aastat just seetõttu, et esimene “Olukorrast riigis” läks eetrisse 1995. aastal ehk 19 aastat tagasi.

„Tõesti huvitav vaadata, kuidas näiteks 1998. aastal juhtunud sündmuse tagajärg alles nüüd tunda on,“ sõnas Anvar Samost. Millised on need viis pidepunkti, millele toetutakse, jääb reedeni siiski saladuseks.

Rumm leiab, et saatel on kindlasti kaks võlu, millest esimene on mõnus nostalgiline tunne. „Teiselt poolt tahame näidata, et oleme head raadioanalüütikud, tahame seda meenutada,“ sõnab ta ja lisab, et muud ametid ei ole teda raadiost päris eemal hoidnud, samuti on ta silma peal hoidnud „Olukorrast riigil“ käekäigul. Arvamusfestivalil eetrisse minevat erisaadet ette valmistades jõudsid Rumm ja Samost kokkuvõtteni, et Eestil on 21. sajandil läinud hästi.

„Kui võrrelda Eestit kümnevõistlejaga, siis üldine punktisumma on tal hea, aga mõned alad on nõrgad,“ piltlikustab Rumm. Saate teises pooles räägivadki mehed sellest, kuidas võiks minna veel paremini ehk kuidas parandada nn kümnevõistluse üksikalasid. Selleks arutatakse läbi 2015. aasta Riigikogu valimiste võimumängud ja projitseeritakse minevikuprotsesside võimalikud mõjud sajandivanusesse Eestisse.

Ka Samostile on saade justkui väike comeback, sest tema vahetas ajakirjaniku ameti sel veebruaril poliitiku oma vastu. Millises rollis ta saates esineb, on tema arvates keeruline hinnata. „Kuna olen nii kaua ajakirjanik olnud, oleks ebaõiglane, kui öeldaks, et ma ei või end ajakirjanikuks nimetada,“ leidis Samost.

Olgugi, et ajakirjanikelt oodatakse olukordi analüüsides objektiivsust, selgitas Samost, et „Olukorrast riigis“ eesmärk pole kunagi olnud anda kallutamatuid hinnanguid, vaid just pakkuda erinevaid vaatenurki ja seda pakutakse kuulajatele ka Arvamusfestivalilt eetrisse minevas saates.

„Eks teeme nii, et  see oleks selle sajandi kõige parem saade,“ lubas Rumm.

Rummi-Samosti juhitud ainukordne „Olukorrast riigis“ algab reedel, 15. augustil kell 11 Raadio 2s. Sagedusi vaata siit.

Dialoogi võimalus

Arvamusfestival aitab leida kõlapinda ühiskonna jaoks olulistele teemadele ning pakub võimalust suhelda dialoogi vormis, arvab noortele suunatud vaimse tervise teabe- ja nõustamisplatvormi Peaasi.ee projektijuht Anna-Kaisa Oidermaa.

Oidermaa osaleb Arvamusfestivalil arutelus “Pole hullu!” 16. augustil kell 16:00 Mäelaval.

Miks tuled tänavu Arvamusfestivalile?
Peame peaasjas oluliseks osa võtta aruteludest ja algatada vestlusi vaimsest tervisest. Oleme oma põhimõtteks võtnud lähenemise, et soovime vaimse tervise ja selle probleemide teemasid arutada võimalikult paljude inimestega, kuulda teiste mõtteid, eriala spetsialistidena pakkuda mõtisklemiseks enda omi. Usume, et nii saame aidata kaasa meie rahva tervise paranemisele, julgustades pöörama tähelepanu probleemide ennetamisele või nendele lahenduste otsimisele.

Miks on Arvamusfestival oluline?
Arvamusfestival aitab ühiskonna jaoks olulistel teemadel kõlapinda leida, suhelda dialoogi vormis (mitte paralleelsete monoloogide omas), polüfoonilist arutelu pidada.

Arvamusfestival 2014 toimub 15. ja 16. augustil Paide Vallimäel, tegemist on ärksate eestimaalaste kohtumispaiga ja mõttevahetuskohaga Eesti ühiskonnale ja inimestele olulistel teemadel. Kahe päeva jooksul ootab osalejaid enam kui 160 arutelu, lavadele astub peaaegu 400 osalejat ja programmi jagub üle 30 erinevale alale.

Festivali eesmärk on tuua kokku erinevaid vaatenurki ning ideid, et arutelude tulemusel sünniks uusi teadmisi, alguse saaksid uued ühiskonna jaoks kasulikud ettevõtmised ning areneks arutelukultuur Eestis. Arvamusfestival toimus esimest korda eelmisel aastal, kui kahe päeva jooksul peeti ligi 50 arutelu ja õpituba, arutelulavadel diskuteeris 200 inimest, osalejatena oli kohal umbes 2000 inimest.

Lähemalt toimuvast arutelust saad lugeda siit: https://2014.arvamusfestival.ee/event/pole-hullu/

 

Festivalil saab näha, mis ideed on küpsemas

head_logoKodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK) toetab festivali, sest nende põhikirjaline eesmärk on kodanikühiskonna toetamine ja kodanikühiskond on arutlev ühiskond.

“Arvamusfestivalil arutletakse ühiskonnateemade üle ja seega tundsime, et see üritus vajaks meie toetust.” põhjendas Kodanikuühiskonna Sihtkapitali (KÜSK) juhataja Ago Laius, miks organisatsioon Arvamusfestivali toetab. Tal endal on festivali ajal peas enamasti töömõtted. “Ootan huviga kõikide teemade kuulamist ning eelkõige just seda, millisel viisil nende üle arutletakse. Mu enda professionaalsest huvist tulenevalt tahan näha, millised kodanikuühiskonnaga seotud ideed on ühiskonnas küpsemas, kuidas nendest räägitakse ning kuhu arutelud viivad. Ilmselt saab Arvamusfestivalilt palju ideid projektideks, mida saab hakata juba ellu viima.”

“Iga inimene peaks vastavalt oma huvidele leidma need arutelud, mis teda paeluvad. Ei ole olulisi ja vähemolulisi teemasi, aga enda huvist tulenevalt soovitan kõiki kodanikühiskonna arenguga seotud teemasi.” soovitab Laius.

Täname südamest KÜSKi toetuse eest!

Oluline jõuda arutledes uute arvamusteni

Triin LauriArvamuse avaldamist ja arutamist tuleb harjutada ja kogeda, et sellest sünniks uus teadmine, usub Tallinna Ülikooli sotsiaapoliitika ja majanduse lektor Triin Lauri. 

Lauri osaleb Arvamusfestivalil arutelus „Kas kodulähedane hea kool on võimalik?“, 16. augustil kell 14:00 Hariduslaval.

Miks tuled tänavu Arvamusfestivalile?
Eelmisel aastal ma ei käinud, aga see jäi kripeldama. Pärast lugesin innukalt, mida arvati ja kuidas läks. Sel aastal tulen eelkõige seepärast, et mind kutsuti Hariduslavale arvamust avaldada, aga ilmselt oleksin end ka ilma kutseta kohale vedanud.

Miks on Arvamusfestival oluline?
Ilmselt ikka seetõttu, et arvamuse avaldamist ja arutamist tuleb harjutada ja kogeda, et sellest sünniks uus teadmine. Eks muidugi toimub arutelusid ka igal pool mujal, kuid sageli on neil kas võimumängude või suhtekorraldajate maik küljes. Need on pigem „valmis“ arvamuste üle vaidlemised, mitte arvamuste kujundamised ning need ei hõlma paljusid inimgruppe. Kas seepärast, et nad ei kuulu „õigetesse“ seltskondadesse või nad ei usu, et nende arvamus loeb. Seepärast ongi oluline näidata, kui tähtis ja uusi arvamusi sünnitav on arvamuste vahetamine.

Arvamusfestival 2014 toimub 15. ja 16. augustil Paide Vallimäel, tegemist on ärksate eestimaalaste kohtumispaiga ja mõttevahetuskohaga Eesti ühiskonnale ja inimestele olulistel teemadel. Kahe päeva jooksul ootab osalejaid enam kui 160 arutelu, lavadele astub peaaegu 400 osalejat ja programmi jagub üle 30 erinevale alale.

Festivali eesmärk on tuua kokku erinevaid vaatenurki ning ideid, et arutelude tulemusel sünniks uusi teadmisi, alguse saaksid uued ühiskonna jaoks kasulikud ettevõtmised ning areneks arutelukultuur Eestis. Arvamusfestival toimus esimest korda eelmisel aastal, kui kahe päeva jooksul peeti ligi 50 arutelu ja õpituba, arutelulavadel diskuteeris 200 inimest, osalejatena oli kohal umbes 2000 inimest.

Lähemalt toimuvast arutelust saad lugeda siit.

Kas majanduslik heaolu või kaunis loodus?

9555394044_7279f16c08_mEestis on majanduskasv pidurdunud ning maavarades peitub suur varandus. Kas on mõistlik kaevandada nüüd ja kohe, et tagada majanduslik kasum või on mõistlikum oodata tehnoloogia arengut ning jätta otsustamine tulevastele põlvedele? Arvamusfestivali teisel päeval kell 15.00 on Orulaval aruteluteemaks “Mida teha meie maavaradega?”.

Arutelu kokkukutsuja Erki Peegli sõnul on praegu selleteemaliseks diskussiooniks ühiskonnas aeg küps. Kevadel valminud põlevkivi kasutamise riiglik arengukava ning hiljutised arutelud fosforiidi kaevandamise teemal on tõstatanud mitmeid olulisi küsimusi. Lisaks kaasnevad kaevandamisega alati ohud keskkonnale. Millised oleksid need täpsemalt Eestis ning kas need oleksid niivõrd suured, et väärtuslikud maavarad maapõue jätta?

Teema üle arutlevad Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse esinaine Silvia Lotman, Viru Keemia Grupi juhatuse esimees Priit Rohumaa ning Tartu Ülikooli emeriitprofessor Väino Puura. Arutelu modereerib Siseministeeriumi kommunikatsiooninõunik Karin Kase.

Tänavune Arvamusfestival toob augusti keskel osalejateni üle 150 erineva arutelu Eesti tänase ja homse teemal, neile lisaks raadioprogrammid, kultuurisündmused, õpitoad ja festivaliklubi.

Arvamusfestival toimub tänavu 15.-16. augustil Paide Vallimäel, tegemist on ärksate ja aktiivsete inimeste kohtumispaiga ja mõttevahetuskohaga Eesti ühiskonnale ja inimestele olulistel teemadel. Festivali eesmärk on tuua kokku erinevaid vaatenurki ja ideid, et arutelude tulemusel sünniks uusi teadmisi, alguse saaksid uued ühiskonna jaoks kasulikud ettevõtmised ning areneks arutelukultuur Eestis.

Arvamusfestival toimus esimest korda eelmisel aastal, kui kahe päeva jooksul peeti ligi 50 arutelu ja õpituba, arutelulavadel diskuteeris 200 inimest, osalejatena oli kohal umbes 2000 inimest.

 

Kohale tulevad kõik, kel midagi öelda

url-1Arvamusfestivali ühe toetaja, Eesti Energia, juhatuse esimehe Sandor Liive sõnul on Arvamusfestival nagu üks puhaste lehtedega raamat, kuhu on võimalik igal osalejal oma käega midagi tähenduslikku kirjutada ja olla kuuldud. Seetõttu ei leidnud Eesti Energia ühtegi põhjust miks sellist head algatust mitte toetada.  

“Igapäevases elurütmis on selliseid hetki oma vaadete segamatuks väljaütlemiseks vähe, kõik erinevad ideed ja lähenemised mahuvad harva samade kaante vahele.” sõnas Liive.

“Arvamusfestivalile tulevad kohale kõik need, kellel on midagi öelda. Ma usun, et ka kuulaja rollis olijad on keskmisest ärksama mõttega inimesed, kelle jaoks avaneb suurepärane võimalus oma sisemisi seisukohti kõigi esinevate asjatundjate omade vastu võrrelda.”

Festivali külastajatel soovitas Liive olla avatud ja hoida silmad-kõrvad lahti. “Tee põikeid ka nende lavade ja esinejate juurde, mis esmapilgul ehk põletavat uudishimu ei tekita,” lisas ta. “Üllata end mõne uue teemaga, mille erinevaid tahkusid oled elus harva analüüsinud. See on hea viis end arendada. Kus mujal oleks veel sellist võimalust nii lihtsalt mõne valdkonna hingeeluga esmatutvust teha?”

Arvamusfestivali tegijatel on toetuse üle väga hea meel. Suur aitäh Eesti Energiale!

Eesti vineermööblidisain toetab festivali

kesselhausArvamuse avaldamiseks ei ole alati vaja sõnu, vaid seisukoha väljendamiseks piisab teine kord ka suhtumisest või sellestki, milliseid valikuid tehakse. Arvamusfestivali korraldajad eelistavad oma valikutes alati kodumaist disaini. Toetamaks ja tunnustamaks Eestimaist disaini ja ettevõtlust, palusime Oru- ja Mäelavade sisustamisel appi mööblitootja Kesselhausi. Värskete ideedega tootearendajad võtsid nõuks toetada festivali vineerist toodetud tugitoolide ja kõrgete pukkidega.

Uurisime Kesselhausi omanikult Hans Christian Kesseli käest, kuidas firma Arvamusfestivalisse suhtub ja mis muudab nende toodangu silmapaistvaks.

Miks peate festivali oluliseks?
Festival on ju tänuväärt üritus. On tunne, et sellist sündmust oli ammu vaja, kus enda töösse pühendunud inimesed võiksid kokku saada, arutada. Et selguks mingisugune üldine arvamus.

Kuidas Kesselhaus Arvamusfestivalile sattus?
Festivali korraldajad leidsid internetist meie kodulehe ja arvan, et jäime selle põhjal neile silma. Ühel päeval sain neilt kõne, kus selgitati, et nende arvates teeme me huvitavat asja ja nad tahaksid väga meie mööblit oma lavadel kasutada.

Millist osa ja kus täpselt Arvamusfestivali osalised Kesselhausi toodangust näha saavad?
Oru- ja Mäelavale andsime kokku viis tugitooli ja viis kõrgemat pukki. Tugitoolid on tegelikult mõeldudki õuemööbliks ja on osa suuremast komplektist.

Mis arvate, miks meile just Kesselhausi mööbel silma jäi?
Usun, et oleme piisavalt teistsugused: kasutame mööbli tegemisel vaid vineeri. Oleme läbinisti Eesti firma. Puitmaterjal on pärit Eestist, tööjõud ja kapital samuti. Proovime ajada ka Eesti disaini rida. Meie jaoks on tähtis roheline energia ja ökonoomsus, see tähendab, et näiteks tootmisülejääke meil ei teki. Ilmselt need asjad teevadki meid teistest erinevaks ja seetõttu silma jäimegi.

Rääkige natuke ka Kesselhausist: kui kaua olete tegutsenud ja mida täpselt teete?
Oleme aktiivselt tegutsenud aasta ja see on meie esimene kollektsioon. Kõik sai alguse sellest, et endal oli koju vaja riiulit. Seejärel mõtlesin, et ehk on seda ka teistel vaja. Selgus, et ongi ja nii saigi kõik alguse. Põhitegevusala on vineerist mööbli tootmine ja selle müümine jaeklientidele.
Vaid vineerist mööbli tegemine ei ole praegu väga levinud ja inimesed kohati pelgavad seda: mõnedele ei meeldi näiteks mööbli külgedel olevad triibud. Peljatakse natuke ka ilmselt seetõttu, et vanasti peeti vineeri kehvaks ja odavaks materjaliks. Tänapäeval kasutatakse tootmisel teistsugust tehnoloogiat, mis teeb ka mööbli vastupidavamaks. Aga tundub, et inimesed hakkavad taas vineeri usaldama.

Arvamusfestivali tegijatel on toetuse üle väga hea meel. Suur aitäh Kesselhausile!

Tööturu paindlikkus laual

Lauri LinnamäeTöösuhted liiguvad üha suurema paindlikkuse suunas, nii tööandja kui ka töötaja jaoks. Laupäeval arutab Eesti Tööandjate Keskliidu kommunikatsioonijuht Lauri Linnamäe koos peaministri nõuniku Maris Lauri, ametiühingujuhi Peep Petersoni ning tööandjate keskliidu juhi Toomas Tamsariga tuleviku töösuhete üle. Enne aga kirjutas ta meie Arvamusfestivali blogile väikese arvamusloo.

Üks on selge: töösuhted liiguvad üha suurema paindlikkuse suunas, nii tööandja kui ka töötaja jaoks. Sest ettevõtja peab kohanema üha volatiilsema turuga, suutma kiiresti reageerida nõudluse ja olude muutustele. Kaasaegne töötaja soovib üha sagedamini töötada mitmele tööandjale, enda valitud ajal/kohas, ühitada paremini tööd ja pere.

Mõelge, kui kevadel alustav võimukoalitsioon võtaks eesmärgiks, et nelja aasta pärast oleks Eesti Euroopa Liidu kõige paindlikumate töösuhetega riik? Kõlab hullu ideena? Ma arvan, et mitte.

Kuid paindlikkuse pehme poole kõrval on ka kõva pool. Eesti ettevõtteid pigistab praegu tõsine töökäte puudus. Tellimusi oleks, tööd oleks, müügi- ja maksutulu oleks, aga pole vajalike oskustega töökäsi. Samal ajal on teises tööturu servas palju käsi jõude. Inimesi, kes mingil põhjusel ei suuda või ei soovi tööturul osaleda. Ning välismaiste töötajate kasutamine on siiani väga keeruline.

Kahjuks tõi teade PKC Haapsalu tehase sulgemisest selle küsimuse karmilt juba täna lauale. See pole paraku esimene kord, kus suur ettevõte peab sellepärast, et koha pealt ei leia ning välismaalt tuua väga raske, jätma mõnekümne töötaja puudumise pärast mõnisada töötajat tööta. Puudutagu see siis tellimuste ärakukkumist või hullemal juhul lausa tehase kinnipanekut.

Kust me võtame tulevikus töökäsi? Kuidas tööandjatena vastame uue põlvkonna töötajate nõudmistele? Kuidas muudame töösuhted dünaamiliseks ja tõhusaks, ohverdamata töötajate turvalisust? See pole üldfilosoofiline žongleerimine, vaid täna ja praegu põletav küsimus. Tule laupäeval kell viis elukvaliteedi lava juurde, arutame seda! Meie pakume Sulle väärikaid kaasamõtlejaid, Sina paku meile värskeid mõtteid!

Lauri Linnamäe juhib laupäeval, 16. augustil kell 17 Elukvaliteedi laval algavat arutelu “Tuleviku töösuhted — töötasu, tervis ja teadmised“.

Tour d’ÖÖ kutsub Paidet avastama

Rasmus KaljujärvJalgratturite ühissõidu Tour d’ÖÖ korraldaja Rasmus Kaljujärv loodab, et Arvamusfestival toob kokku neid, kel mõtteid, kuidas muuta meie elukeskkonda elamisväärsemaks. Tour d’ÖÖ tuleb Arvamusfestivali ajal esimest korda Paidesse, stardipauk antakse reede õhtul.

Küsisime Rasmus Kaljujärvelt Arvamusfestivali Tour d’ÖÖ kohta mõned küsimused.

Mida Tour d’ÖÖ endast üldse kujutab?
Tour d’ÖÖ on jalgratturite ühissõit, mis toob kokku kõige erinevamad jalgrattaentusiastid üle Eesti. Ühiselt veeretakse tulede vilkudes mööda linnatänavaid ja nauditakse koosveeremise mõnu. Neli aastat tagasi alustatud ettevõtmine on Tallinnas kogunud tohutult poolehoidjaid. Viimasest Tour d’ÖÖ Tallinnast võttis osa juba üle 3000 jalgratturi.

Kuidas tuli mõte tulla Arvamusfestivalile?
Tour d’ÖÖ ja Eesti Linnaratturite Liit ei seisa mitte ainult jalgratturite heaolu eest, vaid pöörab tähelapanu linnaruumile laiemalt. Meil on hea meel, et pakuti võimalust tulla Arvamusfestivalile oma teemalavaga. Ku iseni oleme sõitnud Tallinnas ja mõned korrad ka Tartus, siis nüüd oleme esimest korda ka Paide ja Järvamaa rahvale lähemal ja neid sõidule kutsumas. Ja mis saaks olla Arvamusfestivali külastajale mõnusam päeva lõpuks, kui mõtlemisest ja arutlemisest meeled vabaks lasta sõites looduses mõnusalt, läbi pimeneva Paide linna ja ümbruse.

Miks on oluline tutvustada rattakultuuri Arvamusfestivalil?
Jalgrattakultuur on rikas ning lai valdkond, mis jaguneb kümneteks erialadeks ning elustiilideks. Jalgratas pole vaid sport, vaid ka eluviis ning transpordivahend. Tallinn Bicycle Week (Tallinna Jalgrattanädal) ja Eesti Linnaratturite Liit on olemas selleks, et tutvustada jalgratast ja seda ümbritsevat kõigis selle eri vormides ning avaldada austust jalgrattale kui mõtteid ja tegusid inspireerivale nähtusele, pakkudes praegustele ning tulevastele Eesti jalgratturitele uut väljundit ja kokkupuutepunkti. Arvamusfestival on just õige koht, kus oma mõtteid tutvustada.

tour-d-öö-tallinn-vii_2012_-_foto_-_jaanus_reeMida festivalilt ootate?
Arvamusfestival võiks kokku tuua arvamusi ja inimesi, kellel on ideid, kuidas muuta meie elukeskkond elamisväärsemaks.

Mida peaks teadma inimene, kes tahab Arvamusfestivali Tour d’ÖÖ sõidus osaleda?
Võta oma jalgratas, pumpa kummid, pane tuled peale ja tule lihtsalt kohale. Mida rohkem meid on, seda lõbusam.

Mis tundub kõige põnevam, mis just Paide sõidu puhul ees ootab?
Uus linn, uued tänavad, uued inimesed. Meie oleme väga põnevil!

Tour d’ÖÖ Arvamusfestivali eri stardib reedel, 15. augustil kell 22.00 Paide Vallimäelt ja veereb läbi hämarduva linna festivali peole. Festivaliala nõlva all on olemas ka valveta rattaparkla.

Pane end ka Facebookis kirja!

Festival kui üks võimalus muuta riiki paremaks

Olavi UdamArvamusfestival on laiapõhjaline foorum, kus osalemine aitab muuta Eestit paremaks riigiks, usub Viljandimaa erametsanduse tugiisik Olavi Udam, kes tänavu Arvamusfestivalile tulemas. Mullu ta festivalile ei jõudnud, kuid arutelusid raadiost kuulates sai selgeks, et tänavu tuleb tulla.

Sel aastal astub Udam  arutellu teemal „Paneme kasvama Eesti jõukuse puu“, 16.augustil, kell 15.00 Ettevõtluslaval.

Miks tuled tänavu Arvamusfestivalile?
Pakuti osaleda arutelus teemal, mis on mulle väga südamelähedane. Leian, et metsamajandamine on üks orgaaniline osa maaelust ja seda võikski käsitleda ühtse maamajandusena, koos põllumajanduse, maaturismi (ka kalanduse) ja muu maaga seotud majandustegevustega.
Kogu selle maamajanduse üheks osaks võiks saada ja olla ka jahindus, selle korraldus. Täna näen selles osas rohkem probleeme kui töötavaid lahendusi

Miks on Arvamusfestival oluline?
Arvamusfestival on minu arvates väga oluline kodanikuühiskonna kujunemiseks. See on laiapõhjaline ja usutavasti (päeva)poliitikavaba foorum. Üks võimalus oma riiki paremaks muuta. Elagu Eesti!

Arvamusfestival 2014 toimub 15. ja 16. augustil Paide Vallimäel, tegemist on ärksate eestimaalaste kohtumispaiga ja mõttevahetuskohaga Eesti ühiskonnale ja inimestele olulistel teemadel. Kahe päeva jooksul ootab osalejaid enam kui 160 arutelu, lavadele astub peaaegu 400 osalejat ja programmi jagub üle 30 erinevale alale.

Festivali eesmärk on tuua kokku erinevaid vaatenurki ning ideid, et arutelude tulemusel sünniks uusi teadmisi, alguse saaksid uued ühiskonna jaoks kasulikud ettevõtmised ning areneks arutelukultuur Eestis. Arvamusfestival toimus esimest korda eelmisel aastal, kui kahe päeva jooksul peeti ligi 50 arutelu ja õpituba, arutelulavadel diskuteeris 200 inimest, osalejatena oli kohal umbes 2000 inimest.

Arutelu aja ja koha kohta saad lähemalt lugeda siit: https://2014.arvamusfestival.ee/event/paneme-kasvama-eesti-joukuse-puu/

 

Festival võiks anda ideid ja inspiratsiooni

Arvamusfestivali arutelude käigus võiks sündida uusi häid ideid, loodab Tartu Ülikooli meediauuringute professor, põlvkondade ja internetikasutajate uurija Veronika Kalmus.

Kalmus osaleb  arutelus “Kui vana on “vana”?”, 16.augustil, kell 13:00 Elukvaliteedi laval.

Miks on arvamusfestival oluline?
See on omapärane üritus, mis väärtustab ja propageerib dialoogikultuuri kui niisugust, toob kokku arvajaid ühiskonna eri sektoritest, huvirühmadest ja paikadest. Loodetavasti sünnib arutelude käigus ka uusi häid ideid ning osalejad saavad inspiratsiooni oma põhitööks.

Miks tuled tänavu arvamusfestivalile?
Olen saanud kutsed esinemisteks mulle olulistel teemadel, kus tahaksin kaasa rääkida. Lisaks tahaksin sel aastal festivali oma silmaga näha, sellest osa saada.

Arvamusfestival 2014 toimub 15. ja 16. augustil Paide Vallimäel, tegemist on ärksate eestimaalaste kohtumispaiga ja mõttevahetuskohaga Eesti ühiskonnale ja inimestele olulistel teemadel. Kahe päeva jooksul ootab osalejaid enam kui 160 arutelu, lavadele astub peaaegu 400 osalejat ja programmi jagub üle 30 erinevale alale.

Festivali eesmärk on tuua kokku erinevaid vaatenurki ning ideid, et arutelude tulemusel sünniks uusi teadmisi, alguse saaksid uued ühiskonna jaoks kasulikud ettevõtmised ning areneks arutelukultuur Eestis. Arvamusfestival toimus esimest korda eelmisel aastal, kui kahe päeva jooksul peeti ligi 50 arutelu ja õpituba, arutelulavadel diskuteeris 200 inimest, osalejatena oli kohal umbes 2000 inimest.

Loe lähemalt arutelu kohta siit: https://2014.arvamusfestival.ee/event/kui-vana-vana/

 

Vabaerakond: festival võiks inimesi mobiliseerida

Eesti-Vabaerakond-logo-1000x620

Arvamusfestivalil oma maailmavaatekohviku avav Eesti Vabaerakonna Algatusrühm peab festivali uue erakonna tutvustamiseks parimaks kohaks.

Maailmavaatekohvikus korraldatakse kaheksa arutelu ning avatud seminarid Vabaerakonna programmilistel teemadel, et saada osalejatelt tagasisidet enne tulevasi Riigikogu valimisi.

Algatusgrupi liige, haridus- ja teadustoimkonna eestvedaja Aivar Koitla peab Arvamusfestivali tõhusaks ettevõtmiseks erinevate maailmavaadete, mõtete, ideede ja arvamuste genereerimiseks ja levitamiseks.

„Arvamusfestivalil peaks olema ka mingi liikumapanev väljund, mis tooks endaga kaasa olulisi muutusi Eesti poliitilises kultuuris. Festival peaks olema kodanikkonda liikumapanev koht, mis mobiliseeriks Eesti riigi kodanikke rohkem kaasa rääkima ja tegutsema oma elukeskkonna kujundamisel,“ leiab Koitla.

Vabaerakond kogub festivalil allkirju kampaania „Lõpetame erakondade ületoitmise!“ raames, et sellega algatada Riigikogus seadusandlik algatus erakondade rahastamise muutmiseks. Samuti võetakse vastu liikmeksastumise avaldusi, vesteldakse inimestega Vabaerakonna poliitika teemal, tutvustatakse organisatsiooni eestvedajaid, pakutakse suupisteid, teed ja kohvi.

Kohtuda saab mitmete juba nimekate ja ka tulevaste arvamusliidritega, näiteks Andres Herkeli, Aimar Altosaare, Külliki Kübarsepa, Andres Ammase, Jüri Adamsi, Jevgeni Krištafovitsi, Jüri Ginteri või Ave Tamraga.

Vabaerakonna hinnangul on hetkel kõige olulisemad aruteluteemad seotud inimväärtuste, Eesti hariduse, demokraatia käekäigu ja poliitilise kultuuriga.

Vabaerakonna maailmavaatekohviku programmi leiad http://www.vabaerakond.ee/vabaerakond-paide-arvamusfestivalil/

Saar: tuleb harjuda koos arutama

Darja SaarEelmisel aastal ENTRUM-i ja Eesti Kaubanduskoja ühist arutelu noorte ettevõtlikkusest juhtinud Darja Saar tuleb festivalile, sest peab seda ainulaadseks sündmuseks.

Darja Saar osaleb festivalil arutelus „Sündinud passiivseks-alati passiivne?“, 15. augustil, kell 18.00 Vabakonna laval.

Miks on arvamusfestival oluline?
Arvamusfestival on ainulaadne sündmus, mis toob inimesed kokku ja annab neile võimaluse üksteisega rääkida. See on tõesti vajalik. Eestlased peavad ära harjuma, et asju peab üheskoos arutama, mitte iga üks oma arvutist DELFI-sse kommentaare kirjutama

Miks tuled tänavu festivalile?
Osalen arutelus, mis on seotud noorte aktiivsuse versus passiivsusega.

Arvamusfestival 2014 toimub 15. ja 16. augustil Paide Vallimäel, tegemist on ärksate eestimaalaste kohtumispaiga ja mõttevahetuskohaga Eesti ühiskonnale ja inimestele olulistel teemadel. Kahe päeva jooksul ootab osalejaid enam kui 160 arutelu, lavadele astub peaaegu 400 osalejat ja programmi jagub üle 30 erinevale alale.

Festivali eesmärk on tuua kokku erinevaid vaatenurki ning ideid, et arutelude tulemusel sünniks uusi teadmisi, alguse saaksid uued ühiskonna jaoks kasulikud ettevõtmised ning areneks arutelukultuur Eestis. Arvamusfestival toimus esimest korda eelmisel aastal, kui kahe päeva jooksul peeti ligi 50 arutelu ja õpituba, arutelulavadel diskuteeris 200 inimest, osalejatena oli kohal umbes 2000 inimest.

Lähemalt saad lugeda ka siit: https://2014.arvamusfestival.ee/event/sundinud-passiivseks-alati-passiivne/

Järvamaa laval kohalikud olulised teemad

Arvamusfestivalil teisel päeval keskendub Järvamaa lava teemadele, mis maakonnas päevakajalised. Arutletakse näiteks uuenduslike lahenduste üle, näiteks kuidas kaasata Paide inimesi linnaruumi arendamisse ning arutelust sündivad ettepanekud võivad jõuda Paide üldplaneeringusse.

„Selle aasta suvest on Paide Wabalinna maja hakanud tegema koostööd arhitektide ning Paide linnavalitsusega, et koguda ideid ja visioone Paide linna uue üldplaneeringu jaoks,“ ütles Rainer Eidemiller, Wabalinna maja eestvedaja ja arutelu “Linnaruumi arendamine – elanike, spetsialistide ja ametnike poolt” moderaator. „Oleme palunud linnakodanikel joonistada Paide linnaplaanile oma liikumisteid, märkida rohkem ja vähem kasutatavaid punkte. Sellise teabe põhjal saame ülevaate linnaruumi praegusest kasutamisest ning hakata asjatundjate abil koguma uusi ideid.“

Arutellu kaasatakse ka projektipartnerid Soomest ja Rootsist. Nendega saab lähemalt arutada, kuidas linnaruumi arendamisse võiks kaasa aidata UnMonastery tüüpi majutuskohtade loomine, kus kogukonna arengusse saaksid panustada väljastpoolt tulnud erinevate erialade asjatundjad. Arvamusfestivalil tehakse senisest tegevusest kokkuvõte ja loomulikult on see üritus hea paik, kust saab koguda uusi ideid. Arutelus saab osaleda 16. augustil kell 12 Järvamaa laval.

Järvamaa laval saab veel tutvust teha järgmiste teemadega:

Kõlava nimega Järvamaa Omavalitsuste Liidu (JOL) arutelu “Sport kui isiksuse arendaja ja maailma muutja” tegeleb Järvamaa inimeste liikumisharrastuse küsimustega, nii selle motivatsioonis kui ka võimalustes. Arutelus osalevad Jaak Salumets ja Andres Sõber. Vestlust juhib JOLi juhatuse liige ning kultuuri- ja spordikomisjoni esimees Arto Saar. Arutelu toimub Järvamaa laval 16. augustil kell 14.

Kell 16 algab arutelu “Jaga ise linna raha – osaluseelarvest”. Hiljuti oli Tartu linn esimene omavalitsus, kus küsiti rahva arvamust, kuhu ja kuidas võiks investeerida osa linna eelarvest.
Arutelu juht Maiko Kesküla ütles, et inimeste osalemine linna juhtimisel, ka valimiste vahepealsel ajal, muutub üha elementaarsemaks.
„Osaluseelarve teeb Eestis esimesi samme ja selles arutelus mõtleme, kuidas seda Järvamaal kõige paremini kasutada. Elagu läbipaistev rahastamine ja võimalus ise omavalitsuse eelarvet kujundada,“ sõnas Kesküla.
Laval arutlevad Paide linnapea Priit Värk, Siim Vatalin Tartu Vabakunnast ja innovaator Henri Laupmaa.

Neljas arutelu keskendub ilmselt kõige tundlikumalt teemale, haridusele. Seda värske nurga alt ja arutelus keskendutakse alternatiivsetele haridusmetoodikatele, peamiselt Waldorf pedagoogikas. Arutelu juhib Marge Laagemann, osaleda saab kell 17.00.

Lisaks toimub algusega kell 18.00 Järvamaa laval Wabaarutelu, kus moderaatoriks on Filipp Kruusvall. Wabaarutelus võetakse kokku päeva teemad ja osalejate soovil saab veel tõstatada kodanike jaoks olulisi teemasid.

Osalejad otsivad Eesti tulevikulugu

Arvamusfestival tõmbab sajad osalejad argielu mõtetest välja ja kutsub nad esimese päeva lõpus Eesti tulevikulugu otsima – päeva viimasele arutelule oodatakse osalema vähemalt paarsada inimest, et paari tunni jooksul panna sõnadesse, milline võiks olla tuleviku Eesti lugu.

Arutelu juht ja formaadi üks autor Ene Velström kirjeldas, et osalejad jagatakse seitsmeliikmelistesse gruppidesse ning iga rühm saab endale juhendaja. Osalejad püüavad mõne tunniga leida üles väärtused, millest kõigi grupiliikmete arvates peaks Eesti tulevikku kujundades lähtuma. Juht jälgib, et grupis ei tekiks domineerivat häält, et kõik saaks sõna sekka öelda ning ühise meele leidmisel pannakse paberile – ükskõik millises žanris – lugu „homsest“ Eestist. Velström ise on osalenud kahes taolises test-grupiarutelus ja kinnitab, et inimesed on absoluutselt valmis arutlema ja oma arvamust avaldama, ka täiesti võõraste seltskonnas.

„Inimesed on väga liigutatud sellest, mis ümberringi toimub,“ kirjeldas Velström varasemaid arutelukogemusi.

Selleks, et grupitöö käivituks, kasutatakse Tartu Ülikooli Eetikakeskuses välja töötatud „Väärtuste mängu“. Mängus arutletakse erinevate keeruliste igapäevasituatsioonide üle, püüdes analüüsida, kuidas oleks hea käituda ja mis väärtustest konkreetne otsus lähtub. TÜ eetikakeskuse projektijuhi Mari-Liisa Parderi sõnul paneb selline arutelu asjadele sügavama pilguga vaatama.

„Arutlus on enesereflektsiooni ja sissevaatamise koht, igapäevaelus ei ole ehk aega enda jaoks erinevaid käitumist ja otsuste langetamist mõjutavaid väärtusi sõnadesse panna,“ ütles ta.

Arvamusfestivali avatud arutelude, õpitubade ja tuleviku Eesti arutelu juht Ruti Einpalu soovitas arutelus osalejatel kaasa mõelda ka kahes eelnevas Orulava arutelus: kell 18 algavas “Saja-aastase Eesti Vabariigi tulevik” ning seejärel kell 20 “24 aastat ühe tunniga”. Need arutelud aitavad häälestuda ja tegelevad kas otseselt või kaudselt sama teemaga.

“See, mis Eesti tulevikuloo teemaga edasi saab, selgub koha peal,” sõnas Einpalu. “Kui osalejad arvavad, et see on oluline ja vajalik, leitakse ka tee ja võimalus selle teemaga edasi minna. Kui ühise loo vajadust ei ilmne, siis on ometi inimesed üksteist kuulanud ja seegi on suur asi.”

Einpalu sõnul võib arutelu tulemus olla ka see, et selgub, et Eestil ei olegi eduka tuleviku suunas liikumiseks narratiivi vaja.

“Inimesed võiksid tulla, kui nad soovivad, usuvad ja loodavad, et neist midagi sõltub. Et Eesti tulevik on natuke ka iga inimese enda teha,” lisas Einpalu.

Arutelus osalemiseks eelregistreerima ei pea. Arutelu „Eesti tulevikulugu otsimas“ toimub Orulaval ja selle kõrval asuval avatud arutelu alal reedel, 15. augustil kell 21.15-23.00.

Kristi Liiva: hea arvamus on kirglik, kuulav ja argumenteeritud

Selle aasta arvamusfestival on varasemast mahukam ja teemade poolest kirevam, kuid selle eesmärk pole muutunud – mõttevahetused, milles austatakse ja kuulatakse teist poolt ning argumenteeritakse oma seisukohti, tõdeb festivali eestvedaja Kristi Liiva.

„Vikerhommikule“ antud intervjuus märkis Liiva, et ühendusi, organisatsioone ja ettevõtteid on 15.-16. augustil Paide Vallimäele tulemas ligikaudu 80 ja erinevatel arutelulavadel astub üles 400 inimest.

Käsitletavaid teemasid on „seinast seina“: poliitikast, ajakirjandusvabadusest ja venekeelsest infoväljast dopinguvaba spordi ja laste vaktsineerimiseni.

„Arvamusfestivali teevad need inimesed, kes Eestis elavad ja see tähendab seda, et täpselt nii mitmekesine ja värviline kui meie ühiskond on ka arvamusfestivali teemadering. Kui me poolteist aastat tagasi oma festivali sümbolit välja mõtlesime, siis see lapiteki idee, mis Reet Ausil tuli, on väga hea leid. See ongi arvamuste lapitekk, mis nendel kahel päeval Vallimäel kokku õmmeldakse,“ nentis Liiva.

Küsimusele, kas ka erinevate teemade skeptikud võivad kohale tulla, vastas ta, et erinevate arvamuste olemasolu ja kuulamine on väga väga oluline.

„Tahaks veel eraldi välja tuua, et festivalil eraldi mõeldud sellele, kuidas toime tulla olukorras, kus on erinevaid arvamusi ja need erinevad arvamused võivad olla väga kirglikud – ehk meie õpitubade pool. Näiteks on meil õpitubasid pealkirjadega „Kuulamine ei ole nõustumine“, „Inimene konfliktide keskel“, „Ootused ja müüdid suhetes“. Päris palju selliseid asju, mis on seotud kultuurse arvamustevahetusega.“

Kristi Liiva hinnangul ei ole kirglikkus kui selline ka arvamustevahetuses halb.

„Kui inimesed on oma asja eest väljas ja kirglikud, siis see tegelikult on ju paeluv. Küsimus on lihtsalt selles, kas selle kirglikkusega kaasneb teise poole austamine, kuulamine ja argumendipõhisus – ehk festivali hea tava kõige olulisemad nurgakivid, mida me tahame südamele panna kõigile aruteludes osalejatele, lootes et üha rohkem sellist kogemust saades järgitakse seda hea tava ka muudes avalikes mõttevahetustes.

Festivali korraldajad ootavad arvamusfestivalile vähemalt paari tuhandet inimest.

Vikerraadio “Vikerhommik”
05.08.2014
Kuula intervjuud järele siit: http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=2338511

Sal-Saller: Arvamusfestival arendab Eestit

_Heikki_Saller_IMG_4263Ettevõtja Heikki Sal-Saller ootab selle aastast Arvamusfestivali huviga, sest tema arvates sõna, mis seal lendu lastakse, peab kaasa aitama Eesti arendamisele.

Heikki Sal-Saller osaleb Arvamusfestivalil arutelus „Kuidas arendada ja muuta atraktiivsemaks Soome-Eesti (majandus) piirkonda?”, 15. augustil kell 12:30 Terve ilma laval.

Miks tuled tänavu Arvamusfestivalile?
On plaan Soome asja ajada ja ühes vestlusringis osaleda, samuti nuusutada siin-seal õhku, kaardistades teemasid ja rääkijaid. Loodan, et kõik rääkijad austavad oma auditooriumi sedavõrd, et räägivad arusaadavalt ja konkreetselt.

Miks on arvamusfestival oluline?
Arvamusfestival on uudne formaat Eestis, mis võiks inimestele meeldida, kui on hästi korraldatud ja kannab pikaajalisemat mõju kui lihtsalt võimalust õhku välja lasta. Sõna, mis seal lendu lastakse, peab kaasa aitama Eesti arendamisele ja võiks olla pigem pragmaatiline kui poliitiline.

Arvamusfestival 2014 toimub 15. ja 16. augustil Paide Vallimäel, tegemist on ärksate eestimaalaste kohtumispaiga ja mõttevahetuskohaga Eesti ühiskonnale ja inimestele olulistel teemadel. Kahe päeva jooksul ootab osalejaid enam kui 160 arutelu, lavadele astub peaaegu 400 osalejat ja programmi jagub üle 30 erinevale alale.

Festivali eesmärk on tuua kokku erinevaid vaatenurki ning ideid, et arutelude tulemusel sünniks uusi teadmisi, alguse saaksid uued ühiskonna jaoks kasulikud ettevõtmised ning areneks arutelukultuur Eestis. Arvamusfestival toimus esimest korda eelmisel aastal, kui kahe päeva jooksul peeti ligi 50 arutelu ja õpituba, arutelulavadel diskuteeris 200 inimest, osalejatena oli kohal umbes 2000 inimest.

Lähemalt ajakava ja arutelu kohta saad lugeda siit: https://2014.arvamusfestival.ee/event/kuidas-muuta-aktiivseks-soome-eesti-majanduspiirkonda/

 

Hästi kaasatud vabatahtlik aitab probleeme lahendada

Annika-LeppHeateo Sihtasutuse ja EMSL-i koosmõtlemise tulemusena jõuab 15. augustil Vabakonna lavale heategemise kergust ja raskust avav arutelu.

Loomakaitsevaldkonna vaadet avas meile üks esinejatest, Annika Lepp (MTÜ Loomus):

On hea meel tõdeda, et koostöö erinevate vabaühenduste ja ettevõtete vahel tiheneb aasta aastalt. Koostöö, mida silmas pean, ei ole enam pelgalt valdkonnapõhine (mis on samuti viimastel aastatel tublisti hoogustunud), kuid kogemusi vahetatakse ka organisatsioonijuhtimise küsimustes (sh fundraising, turundus, sise- ja väliskommunikatsioon, ressursside planeerimine jne). Näiteks on vabaühendusi erinevate oma ala spetsialistidega edukalt kokku viinud Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit.

Samas on võimalusi koostööks palju ja täna neid võimalusi veel ei kasutata. Kardan, et küsimus pole mitte soovimatuses aidata, vaid pigem pole ettevõtted kursis sellega, millist abi heategevusorganisatsioonidel tegelikult vaja on või milline on abistamise puhul vastastikune kasu. Üllatuseks võib ehk tulla, et raha ei olegi alati kõige ihaldatum abi. Vahel on rohkem kasu asjalikust konsultatsioonist või toodetest-teenustest. Võimaluste tutvustamisel saavad ja peaksidki vabaühendused ise aktiivsemad olema. Ilmselt ongi võtmeküsimuseks ettevõtetele kaasalöömise võimaluste väljatöötamine ja teavitamine.

Eraisikutest annetajad ja vabatahtlikud jagunevad laias laastus kaheks: need, kes abistavad pisteliselt, toetades eelkõige konkreetseid projekte ja need, kes abistavad regulaarselt, olles kas püsiannetaja või nö püsivabatahtlik. Kuigi organisatsioonile on hädavajalikud mõlemat tüüpi kaasalööjad, siis jätkusuutlikkuse ja pideva tegevusvõimekuse tagamiseks otsitakse tikutulega taga just teist tüüpi abistajaid.

Näiteks loomakaitsevaldkonnas annetavad inimesed meelsamini ühe konkreetse looma raviarvete tasumiseks kui laiaulatusliku teavitustöö tegemiseks, kampaania korraldamiseks või seadusloomes osalemiseks. Seetõttu on raskemas olukorras need loomakaitseorganisatsioonid, kes tegelevad loomade probleemide vahendamise ja loomade abistamisega laiemal tasandil.

Oma vajaduste kommunikeerimisel näen mina suurimat rolli eelkõige abivajavatel organisatsioonidel enestel. Fundraising ehk rahakogumine ja vabatahtliku tegevuse arendamine on organisatsiooni võimekuse ja jätkusuutlikkuse garantii. Seda on näiteks paljud loomadega tegelevad ühingud kindlasti taibanud, sest nende kodulehti või sotsiaalmeedia lehekülgi sirvides leiab info nii ühe kui ka teise abistamisvõimaluse kohta üsna hõlpsasti üles.

Loomakaitsevaldkonnas on näha, et need inimesed või ettevõtted, kes abistavad organisatsiooni selleks, et osaleda olulistes protsessides ja aidata ühingul täita seatud eesmärke, on püsivamad kui need, kes teevad seda mõnel teisel põhjusel. Esimesed on üldiselt teadlikumad, pühendunud ja proaktiivsed. Nemad on mäed, kes lähevad ise Muhamedi juurde.

Tegelikult ongi ju enamik tõhusaid vabaühendusi loodud selleks, et ühiskonnas on mingi probleem, mis vajab lahendamist. Need on reeglina seesugused probleemid, millega riik piisava vastutustundega ei tegele või oluliseks ei pea. Seetõttu võiks ju mõelda, kas selliste probleemidega tegelevate organisatsioonide abistajad on “vabatahtlikud” ja “heategijad” või pigem osalejad?

Tahaksid meiega vabakonna teemadel kaasa mõelda? Vali Arvamusfestivali kavast välja endale huvipakkuvad teemad:
15. august, Vabakonna lava
16. august, Sotsiaalse innovatsiooni lava

Lugu ilmus esmakordselt Heateo Sihtasutuse kodulehel.

Inimõiguste seos igapäevaeluga?

Aro Velmet

Paljudel inimestel on raske mõista, mis on inimõigustel pistmist meie igapäevaeluga. Millised õigusi tuleks tänapäeval üldse inimõigusteks pidada? Kas töötajal on õigus oodata tööandjalt teatud viisil käitumist või teatud käitumisest hoidumist? Kas erinevate inimeste olukord õiguste kasutamisel on ühesugune? Võrdõigusvoliniku kantselei kutsub Arvamusfestivali Inimõiguste laval arutlema inimõiguste arusaama ja kultuuri üle praeguses Eestis.

Esitasime ajaloodoktorant Aro Velmetile enne Paidesse tulekut kaks küsimust:

Kas Eestis saab rääkida inimõiguste alasest kultuurist?

Muidugi saab, kui rääkida kultuurist antropoloogilises tähenduses. Inimõiguste nõuet on Eestis kasutatud aastaid väga erinevate küsimuste tõstatamiseks, riigisiseselt näiteks LGBT-inimeste ja puuetega inimeste olukorrale tähelepanu juhtimiseks.

Omaette küsimus on, kas selline inimõiguste nõude kasutamine nende küsimuste lahendamiseks on mõistlik. Meie inimõiguste-retoorikat iseloomustab dogmatism, kus rõhutakse eeskätt alustekstide autoriteedile ja juriidilistele argumentidele – inimõigusi tuleb järgida, sest juba Eleanor Roosevelt ütles nii ja me peame ühildama oma seadused EL-i õiguspraktikaga. Eeldatakse, et inimõiguste rakendamine on protseduuriline küsimus ning et nende sobitumise üle Eesti väärtusruumi ja kultuuri pole vaja arutleda, sest need on ju inimõigused. Eesti inimõigustealane kultuur on praegu üsna eliidikeskne ning mulle tundub, et püüded selle kultuuri populariseerimiseks ja selle üle laiemalt arutamiseks on jäänud üsna poolikuks.

See on üsna huvitav kontrast näiteks rahvusvaheliste inimõigusliikumiste algusaegadega 1970ndatel aastatel, kus organisatsioonid nagu Amnesty International keskendusid moraalsetele argumentidele ning emotsionaalsetele ja empaatiat loovatele lugudele, mille eesmärk oli mobiliseerida rahvahulki ja tekitada kaastunnet ka nende suhtes, kes asusid kaugetes autoritaarsetes riikides Ladina-Ameerikas ja Ida-Euroopas. Sellistest lugudest jääb meil puudu ka meie siseriiklike küsimuste arutamisel.

Kas see, et inimesed saaksid oma õigusi kasutada, on inimese või ühiskonna mure?

Vaat siia ongi koer maetud, kas pole? Võiks arvata, et inimõigused põhinevad üleüldisel konsensusel – umbes nagu kristlik loomuõigus, et iga inimene on võimeline tunnetama, mis on need põhilised väärtused, mille najal oma käitumist kujundada. Kui aga vaadata, kui palju eriarvamusi on tekitanud näiteks debatid kooseluseaduse ja soolise palgalõhe ümber, näeme, et tegelikult pole üldse kindel, et kõik inimesed inimõigustest ühtemoodi aru saavad.

Näeme niisiis, et inimõiguste nõudmine on vägagi poliitiline küsimus. Nüüd tekib aga palju ebamugavaid küsimusi: kas me tohiks inimõiguste nõudmisel ka poliitiliselt käituda? Kas inimõiguste üle võib arutleda, liitlasi otsida, nende rakendamisel kompromisse teha? Kas üks inimõigus võib olla tähtsam kui teine?

Tegelikult teeme me selliseid otsuseid iga päev (nii on ju ka näiteks kooseluseaduse eelnõu kompromiss sooneutraalse abielu ja traditsioonilise kristliku abielukorralduse vahel). Ma väidaks isegi, et taoliste otsuste langetamine on ühes poliitilises kogukonnas vältimatu. Nii et võib-olla ongi inimõiguste kontseptsiooni suurim probleem see, et see taandab poliitilise võitluse küsimused individuaalseteks õigusteks, mida põhjendada pole vaja ja mis annab mugava ettekäände oma poliitilisi vastaseid vähem tõsiselt võtta.

Parem oleks võtta inimõiguseid kui eesmärki – õiguseid, mida me tahaks näha universaalsena ja mille nimel tuleks selgitustööd teha, koonduda, võidelda ja kompromisse teha. Selle asemel, et võtta neid kui lähtekohta, autoriteeti, mille kaudu õigustada mis tahes poliitilist muutust x.

Arutelu „Meie ühiskond ei ela üle sallimatust omaenda inimeste vastu. Mida tähendavad tänases Eestis inimõigused?“ toimub 15. augustil kell 12.30 – 14.00 Inimõiguste laval.

Laval arutlevad politoloogiadoktor Iivi Anna Masso, Tallinna Ülikooli professor Rein Raud, New Yorgi ülikooli ajaloodoktorant Aro Velmet ja Eesti Inimõiguste Keskuse juhataja Kari Käsper.

Vestlust juhib ja ütleb sõna sekka võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper.

Tule ja räägi kaasa!

Vaata, mis teemadel saab Inimõiguste laval veel kaasa mõelda!

Käosaar: Demokraatlik ühiskond vajab avatud arutelusid

Irene - kunagi 2009 või 2010Haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaar usub, et demokraatlikus ühiskond vajab avatud arutelusid. Arvamusfestivalile tulebki ta selleks, et sellistes aruteludes osaleda.

 Käosaar osaleb Arvamusfestivalil arutelus “Haridus kui julgeolekugarantii”, 16. augustil, kell 17.00 Hariduslaval.

Miks tuled tänavu Arvamusfestivalile?
Ma leian, et avatud ja demokraatlik ühiskond vajab avatud ja demokraatlikke arutelusid, millesse oleksid kaasatud nii need inimesed, kes ühes või teises valdkonnas igapäevaselt töötavad, kui need, kellel selles vallas mõtteid ja ideid on. Selline festival annab võimaluse just sedalaadi aruteludeks.

Miks on Arvamusfestival oluline?
Arvamusfestival on oluline selleks, et meie väike ja armas Eesti riik meile kõigile jätkuvalt turvaliselt arenguid pakkuva keskkonnana säiliks ja veelgi enam selleks muutuks.

Arvamusfestival 2014 toimub 15. ja 16. augustil Paide Vallimäel, tegemist on ärksate eestimaalaste kohtumispaiga ja mõttevahetuskohaga Eesti ühiskonnale ja inimestele olulistel teemadel. Kahe päeva jooksul ootab osalejaid enam kui 160 arutelu, lavadele astub peaaegu 400 osalejat ja programmi jagub üle 30 erinevale alale.

Festivali eesmärk on tuua kokku erinevaid vaatenurki ning ideid, et arutelude tulemusel sünniks uusi teadmisi, alguse saaksid uued ühiskonna jaoks kasulikud ettevõtmised ning areneks arutelukultuur Eestis. Arvamusfestival toimus esimest korda eelmisel aastal, kui kahe päeva jooksul peeti ligi 50 arutelu ja õpituba, arutelulavadel diskuteeris 200 inimest, osalejatena oli kohal umbes 2000 inimest.

Lähemalt toimuvast arutelust saad lugeda siit: https://2014.arvamusfestival.ee/event/haridus-kui-julgeolekugarantii/